Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

info/reklaami avaldamise teenust telefoniraamatus/infokataloogis Info+ ning kostja kohustus teenuse eest tasuma. Kostja arveid ei tasunud. Hagejale nõude loovutamise aja s.oXXX. a seisuga oli kostja põhivõlgnevus hageja ees 10620 krooni. Võlgnevus kajastus ka kostjale saadetud saldo kinnituses. Peale hageja-poolset nõude omandamist tasus kostja 10 620 krooni. Selle arvelt vähendas hageja kostja kohustusi esmalt viivisvõlgnevuselt. Seega on kostja põhivõlgnevus hagejale 10 619 krooni. Kostja on tahtlikult rikkunud oma lepingust tulenevaid kohustusi. Kostja käitumine lepingust tuleneva võlgnevuse mittatasumisel on õigusvastane ja süüline. TSK §§ 162, 173, 174, 191 lg 1 ja 230 lg 1 alusel palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 10 619 krooni. Kostja vastus Kohtule XXX esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväite kohaselt on hagi aegunud. Hagi aegus tulenevalt TsÜS § 146 lg 3 hiljemalt XXX. Hageja väited kostja poolsest kohustuse tahtlikust rikkumisest on alusetud. OÜ endised osanikud Tja AT müüsid oma osad praegustele omanikele XXX. a, andes kotariaalses lepingus kinnituse, et kõik võlgnevused, mis on tekkinud enne osa võõrandamist, tasuvad Tja AT. Uus juhatus pole hagejalt mingit nõuet saanud. Hagimaterjalidest nähtub, et OÜ endised osanikud on tasunud pärast AS poolt nõude loovutamist hagejale kogu väidetava põhivõla (seejuures toimus tasumine juba pärast nõude aegumist). Kolmanda isiku seisukoht Kolmandad isikud hagi ei tunnista. Kohustis on esialgsele kreeditorile täidetud, hagejal puudub nõudeõigus. Esialgne kreeditor kinnitas, et kui võlgnevus temale tädetakse, siis muid nõudeid ei esitata. Viiviste nõudmiseks puudub alus, kuna esialgne kreeditor ei väljastanud õigeaegselt arveid. Esitatud hagi on ka aegunud. Kohtuistung Kohtuistungil XXX jääb hageja esindaja esitatud hagiavalduse juurde. Kostja on oma kohustust tahtlikult rikkunud. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei saanud kohustust tahtlikult rikkuda, kuna puuduvad andmed selle kohta, et kostja oleks üldse XXX võlateatise saanud. Arve on kolmanda isiku poolt tasutud. Kolmanda isiku seletuse kohaselt on tasunud kolmas isik võlgnevuse esialgsele kreeditorile. AT oli algselt kreeditoriga kokkulepe, et ta tasub põhivõlgnevuse ja sellega asi lõpetatakse. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et AS ja kostja sõlmisid XXX tellimus-lepingu nr XXX (tl 6), mille kohta AS väljastas arved XXX ja XXX (tl 8-9); XXX sõlmiti tellimus-leping nr XXX (tl 16) ning kostjale väljastati arved XXX ja XXX (tl 18-19); XXX sõlmiti tellimus-leping nr XXX (tl 20) ja kostjale väljastati arved XXX ja XXX (tl 21-23). Kokku väljastati kostjale arved summas 10 620 krooni.

Poolte vahel pole vaidlust selles, et kostja endine juhatuse liige Arvet Tõe tasus pärast hageja poolset nõude omandamist XXX 10 620 krooni (tl 4). Hageja väitel annab VÕS § 88 lg 8 hagejale õiguse lugeda seda kõrvalnõude täitmiseks. VÕS § 88 lg 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Kolmanda isiku vastuväite kohaselt oli Arvet Tõel kreeditoriga kokkulepe, et ta tasub põhivõlgnevuse ja sellega asi lõpetatakse. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud põhisumma täitmise nõue ei ole heas usus toimimine. Kohtule on esitatud XXX teatis nõude loovutamise kohta OÜ-le (tl 25), milles hageja palub tasuda võlgnevuse põhisumma 10 620 krooni ning jätab endale õiguse nõuda viivist, kahju hüvitamist ja muid kõrvalnõudeid. VÕS § 88 lg 4 kohaselt kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja, kui: ta teatab määramisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast täitmist ja kohustuse täitmine ei ole õigusvastane ja kohustus on muutunud sissenõutavaks ja kohustust ei ole vaidlustatud. Võlausaldaja teatamine peab toimuma otsese tahteavaldusena. Võlausaldaja võib võlgnikule pärast raha maksmist ka konkludentselt teatada, milliste kohustuste täitmist ta veel nõuab. Käesoleval juhul on kohtumenetluses tõendamist leidnud just vastupidine. Hageja kostjale teadet ei esitanud ja kostja endine juhatuse liige sai võlausaldaja käitumisest aru selliselt, et põhikohustus loetakse täidetuks ja muid nõudeid ei esitata. Kohus on seisukohal, et hageja poolt uuesti kostjalt põhikohustuse täitmise nõudmine olukorras, kus hageja ei ole kostjale ega kolmandale isikule teatanud, et täitmist loeti põhikohustuse asemel hoopis kõrvalkohustuse täitmiseks, ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ning on vastuolus ka VÕS § 88 lg 4 sätestatuga. Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. Hageja leiab, et kostja poolt arve tasumata jätmine on teadlik ja tahtlik lepingu rikkumine, seega ei ole hageja nõue aegunud. VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002 ning lg 2 järgi kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Kohus on seisukohal, et hageja nõue muutus osaliselt sissenõutavaks enne XXX, seega kuulub nõude osale summas 9 439 krooni kohaldamisele VÕSRS § 9 lg 2 kolmeaastane aegumistähtaeg alates XXX. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. XXX väljastatud arve alusel tekkis õigus nõuda kohustuse täitmist summas 1 180 krooni alates XXX. TsÜS § 143 järgi kohus võtab aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohus leiab, et hageja nõue on aegunud, aegumise vältimiseks oleks hageja pidanud pöörduma kohtusse

9 439 krooni nõudes hiljemalt XXX ning 1 180 krooni nõudes hiljemalt XXX Hageja pöördus kostja vastu kohtusse XXX, s.o. pärast aegumistähtaja möödumist. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et kostja ei saanud kohustust tahtlikult rikkuda, kuna sai nõudest teada kohtumenetluses. OÜ endised osanikud T ja AT müüsid oma osad praegustele omanikele XXX, andes notariaalses lepingus kinnituse, et kõik võlgnevused, mis on tekkinud enne osa võõrandamist, tasuvad T ja AT (tl 10-15). Kohus leiab, et ka kolmanda isiku poolt rahalise kohustuse õigeaegselt tasumata jätmist ei saa samuti pidada kohustuse tahtlikuks rikkumiseks TsMS § 146 lg 4 mõttes. Aegumise regulatsiooni eesmärk on õigusrahu huvides panna võlausaldaja oma nõuet õigeaegselt esitama. Aegumise eesmärk on vältida olukordi, kus menetlusosalisel puudub reaalselt võimalus tõendeid esitada ning õigusliku olukorra selgitamine on muutunud raskendatuks. Kohus on seisukohal, et aegumise regulatsioon kaotab oma tähenduse kui lugeda rahalise kohustuse õigeaegselt täitmata jätmist tahtlikuks kohustuse rikkumiseks, mis välistaks aegumise. Kohtukulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.