Harju Maakohus
Kohtunik
Jaanus Saaremõts
Otsuse avalikult teatavaks
28.03.2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-06-21577
Tsiviilasi
AS hagi TPvastu 62 044,36 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja KV Kostja TP(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja JA
Kohtuistungi toimumise aeg
7. märts 2007
Jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud jätta AS kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.. Hageja nõue 15.08.2006 esitas AS hagi TP vastu 62 044,36 krooni saamiseks. Nõue tulenes 27.02.2002 poolte vahel sõlmitud kasutusrendi lepingust nr XXX, mille esemeks oli kaubik XXX, ehitusaasta XXX. Lepingust tulenevalt omandas hageja lepingu esemeks oleva vara AS ning andis selle lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse. Kostja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt maksegraafikule. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ja jättis maksed tasumata. Hageja saatis kostjale 16.10.2006 kirjaga teatise, milles informeeris kostjat võlgnevusest ja lepingu lõpetamisest juhul, kui viimane ei kustuta tekkinud võlgnevust hiljemalt teatises nimetatud tähtajaks. Kuna kostja võlgnevust ei kustutanud, ütles hageja erakorraliselt lepingu üles. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus kostja tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 11.6. andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Kuna
kostja vara ei tagastanud, oli hageja sunnitud vara tagastamiseks pöörduma OÜ poole, kes tegi kindlaks vara asukoha ning tellis puksiirteenuse vara transportimiseks müügiplatsile. Vara valduse üleandja puudus. Pärast valduse taastamist koostati varale hindamise akt, mille kohaselt oli varal mootor koos. Kuivõrd tagastatud vara oli tehnilise rikkega, siis õnnestus vara realiseerida hinnaga 22 033,90 krooni. Vara müügihind tasuti hagejale 21.06.2004. Hagiavalduse kohaselt on kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 84 078,26 krooni, mis koosneb alljärgnevatest summadest: - kostja poolt hagejale liisingueseme omandamisega tekkinud hüvitamata kulu ehk vara jääkmaksumus kokku summas 60 817 krooni; - tähtajaks tasumata rendimaksed ehk debitoorne võlgnevus kokku summas 18 057,39 krooni - vara realiseerimisega seotud kulud kokku summas 5 209,39 krooni. Kuna hagejal õnnestus vara võõrandada 22 033,90 krooni eest, ei katnud vara võõrandamisest saadud summa kostja poolt hagejale tasumisele kuuluvaid summasid. Seega on lepingust tulenevalt kostja poolt hagejale hüvitamata 62 044,36 krooni (84 078,26 – 22 033,90). 30.09.2004 saatis hageja kostjale teatise, milles palus tasuda lepingust tulenev võlgnevus hiljemalt teatises märgitud tähtajaks. 20.06.2006 saatis hageja esindaja kostjale elektronposti teel teavitava elektronkirja. Kuivõrd pooled ei ole kokkuleppele jõudnud, palub hageja kostjalt välja mõista 62 044,36 krooni ja menetluskulud. Kostja vastuväited Kostja esitas 29.09.2006.a. kohtule vastuse, milles hagi ei tunnista. Kostja ei ole keeldunud vara tagastamisest. Kostja on seisukohal, et vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 11.6. pidi rentnik lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel viivitamatult vara rendileandjale tagastama. Tingimuste p 11.6.1. kohaselt fikseerib rendileandja p-s 11.6. sätestatud rentniku kohustuse täitmise aja ja koha rentnikule saadetavas lepingu ennetähtaegse lõpetamise teatises. Rentnik on kohustatud toimetama vara ettenähtud tähtajaks rendileandja poolt määratud kohta ning andma üle rendileandja volitatud esindajale. Rentnikupoolsel eeltoodud kohustuse mittetäitmisel on rendileandja õigustatud vara oma valdusse saamiseks rakendama kõiki õigusaktidega omanikule võimaldatud õigusi. Tulenevalt tingimuste p-st 11.6.2. kui rentnik ei täida nõuetekohaselt punktis 11.6.1. sätestatud vara üleandmise kohustust ning rendileandja kannab seoses vara valduse ülevõtmisega lisakulusid, on rentnik kohustatud eeltoodud kulutused rendileandjale kompenseerima. Kostja vastuse kohaselt hageja poolt 16.10.2003 temale saadetud teatis kasutusrendilepingu ülesütlemise kohta ei sisalda endas andmeid, mida rendileandja kohustus teatama rentnikule vastavalt üldtingimuste punktile 11.6.1. Seega pole rendileandja kostjale kunagi teatanud millal ja kuhu vara tuua ja kellele üle anda, mistõttu puudub alus vara valduse ülevõtmisega seotud kulude hüvitamiseks. Vara asukohast teavitas hagejat hoopis kostja, mitte ei teinud seda kindlaks OÜ . Samuti puudus vajadus puksiirteenuse tellimiseks, kuna vara valdust ei keeldutud üle andmast. Ebaõige on ka väide, et vara valduse üleandja puudus. Vara üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtub, et koos varaga on üle antud ka võti, pult ja sõiduki registreerimistunnistuse B osa, millised esemed said olla eelkõige vara valdaja valduses, kui abinõud, mis võimaldavad tegeliku võimu asja üle. Seega on kostja seisukohal, et vara valdus anti siiski üle hageja poolt volitatud isikule senise valdaja poolt. Vara valduse üleandmist valdaja poolt võib kostja kinnitada tunnistajate RC ja AK ütlustega. Kostja on arvamusel, et puksiirteenuse tellimiseks puudus hagejal vajadus ka seetõttu, et erinevalt hageja poolt väidetust, et vara oli tehnilise rikkega, oli üleantav sõiduk sõidukorras.
Puksiirile sõideti kaubikuga omal jõul. Nimetatud võivad kinnitada ka tunnistajad, kes viibisid vara valduse üleandmise juures. Kuigi vara üleandmise-vastuvõtmise aktis on märge, et vara üleandja puudub, pole hageja märkinud millisel viisil ja kelle poolt anti talle sellisel juhul üle sõiduki võti, pult ja registreerimistunnistus. Kostja sõnul ei ole hageja soovinudki vara üleandjalt aktile allkirja. Vastasel juhul oleks ka üleandja allkiri aktil või oleks tehtud märge, et üleandja keeldub aktile alla kirjutamast. Kostja leiab, et hageja poolt hagiavaldusele lisatud arvest tagastusteenuse eest ei nähtu, millised kulud on seotud sõiduki registreerimisnumbriga XXX tagastusteenusega. Samuti on kostjale ebaselge OÜ komisjonitasu arve, mis on esitatud hagejale 28.06.2004. Arve esitamine iseenesest ei tõenda, et hageja oleks arve esitajalt mingit teenust tellinud ja et teenust oleks hagejale ka osutatud. Hageja pole esitanud lepingut, mis tõendaks teenuse tellimist või sõiduki üleandmist müügiks. Samuti nähtub hageja esitatud arvest sõiduki ostjale, et ta on müügiga tegelenud ise. Asjaolu, et hageja ei ole mingit teenust tellinud kinnitavad ka faktid, et hagejale on sõiduki eest tasutud juba 15.04.2004, kuigi arve on esitatud alles 03.06.2004. Samuti on sõiduki hindamise aktile tehtud 24.04.2004 tehtud käsikirjaline märge – müüki romulasse, kuigi raha sõiduki eest oli hagejale laekunud juba üheksa päeva varem. Seetõttu on ebaõige hageja väide, et sõiduki eest tasuti talle 21.06.2004. Kostja leiab, et hageja poolt ülevõetud vara on realiseeritud all turuhinna. Vara ülevõtmisevastuvõtmise akti on ülevõtja poolt seisukorra lahtrisse märgitud, et sõiduk on tehnilise rikkega, kuid täpsemalt ei ole kirjeldatud, milles rike seisnes. Samas ei saa kostja arvates ainuüksi sellele märkusele tuginedes teha järeldust, et sõiduk polnud sõidukorras. Hilisemas sõiduki hindamise aktis, mis on vormistatud alles 17.03.2004 (8 päeva peale sõiduki ülevõtmist), on märgitud märkuse lahtris – pakume romulat, sõidukil mootor koos. Kostja sõnul sõidukil nimetatud tehnilist riket selle ülevõtmise hetkel ei olnud, kuna sõiduk sõitis treilerile omal jõul. Seda saavad kinnitada ka kohal viibinud tunnistajad. Kui sõidukil on tekkinud vead peale valduse üleandmist, ei vastuta vigade eest kostja. Kostja vastuse kohaselt oli vaidlusalusele sõidukile tehtud 09.06.2003 ulatuslik mootori remont, mille kohta kostja esitab ka arve. Samuti on sõidukiga pidevalt sõitnud välismaal selle tegelik kasutaja. See annab kinnitust, et sõiduk oli sõidukorras. Seetõttu on kostja seisukohal, et hageja on sõiduki müünud alla turuhinna, viidates sõiduki tehnilisele rikkele. Kuna aga sõiduk oli sõidukorras, oleks hageja saanud sõiduki eest ka turuhinnale vastava hinna. Tegeliku turuhinna tõendamiseks on kostja pöördunud ka AS poole. Vastavalt Eesti Konjunktuuriinstituudi autohindade andmebaasi väljavõttele, oli vara keskmiseks hinnaks 2004. aasta esimeses kvartalis 92 200 krooni. Seega ületas vara hind kostja väidetavat võlgnevust hageja ees. Kuivõrd liisinguese jäi hageja omandisse ning selle väärtus ületab liisinguandja kulud, on kostja seisukohal, et tulenevalt VÕS § 367 lg-st 1 ja 3, puudub hagejal alus nõuda kostjalt kulude hüvitamist. Kostja palub kohtusse jätta hagiavaldus rahuldamata. Hageja vastus kostja vastusele Hageja vastuse kohaselt tulenevalt lepingu üldtingimuste p-st 13.3. kõik lepinguosaliste teated seoses lepinguga, esitatakse kirjalikult esilehel toodud aadressil või mõnel muul aadressil, mille üks lepinguosaline on teisele teatavaks teinud. Kostja oli lepingu esilehel märkinud oma aadressiks XXX. Kuivõrd kostja ei teavitanud hagejat aadressivahetusest, siis saatis hageja lepingu ülesütlemise teatise aadressile, mis oli lepingu esilehel. Samuti saatis hageja kostjale võlgnevusest teavitava elektronkirja ning üritas korduvalt saada kostjaga
ühendust telefoni teel. Kuid ka telefoni teel ei õnnestunud kostjat kätte saada ning AS Eesti Post tagastas hagejale teatise lepingu ülesütlemise kohta hoiutähtaja möödumisel. Kuna kostja ei tasunud lepingujärgseid makseid, siis ütles hageja novembri lõpus 2003 lepingu ennetähtaegselt üles. Hageja oli sunnitud tellima tagastusteenuse, kuna kostjat ei olnud võimalik kätte saada telefoni ega kirja teel. Kostja võttis hagejaga ühendust alles 20.01.2004 ning vara saadi kätte 09.03.2004 – rohkem kui 3 kuud peale lepingu ülesütlemist hageja poolt. Hageja vastuse kohaselt hõlmab tagastusteenus endas kontakti otsimist liisinguvõtjaga, samuti liisingueseme asukoha väljaselgitamist ning kuidas, kus ja millal toimub liisingueseme üleandmine. Tagastusteenust on vajalik kasutada vaid neil juhtudel, kui liisinguvõtjal kaob õiguslik alus liisingueset vallata ning liisinguandja ei saa liisinguvõtjaga kontakti. Hageja leiab, et käesoleval ajal on tõendatud, et hagejal õnnestus vara valdus taastada alles kolm kuud peale lepingu ennetähtaegset ülesütlemist. Hageja põhitegevusalaks ei ole sõiduautode müük ning seetõttu puuduvad hagejal sõiduautode müügiks vajalik personal, oskused ning tehnilised vahendid. Seetõttu on tavapärane, et hageja jaoks mittevajaliku vara võõrandamiseks kasutatakse sisseostetavat teenust. Teenuse sisseostmine tagab professionaalse asjaajamise ning eelkõige kulude kokkuhoiu. Hageja lisab, et teenuse tellimise lepingud ei pea olema kirjalikud, mistõttu on hageja seisukohal, et vara müügiteenuse arve tõendab müügiteenuse tellimist OÜ-lt. Kui kostja soovib väita, et hageja tegeles müümisega ise, siis peab ta vastavat väidet ka tõendama. Hageja vastuse kohaselt on hagiavaldusele lisatud vara müügihinna laekumise konto väljavõttel raamatupidaja näpuvea tõttu ekslikult märgitud 15.04.2004. Tegelikkuses laekus vara müügist hageja kontole siiski 15.06.2004. Hageja õiendi peal on vara müügihinna laekumise kuupäevaline erinevus tingitud sellest, et sel kuupäeval on seostatud vara müügist saadud raha konkreetse liisingulepinguga. Kohtuistungil hageja jäi oma nõude ja kostja oma vastuväidete juurde. Hageja lisas, et ei suuda tuvastada autot, millele remont tehti. Kostja ei ole hagejale üle andnud asja vajalikke koode ja remondile kehtivat garantiid. Kostja lisas, et hageja on konto väljavõtte kuupäevastamisel käitunud pahatahtlikult Tunnistaja RC ütlused Tunnistaja RC oli kaubiku tegelik kasutaja, kes kasutas sõidukit väljaspool Eestit. Vara vastuvõtmise-üleandmine toimus tunnistaja sõnul märtsis 2004 aadressil Karja 12 maja ees Paides. Sõiduk pidavat viidama XXX treileriga. Tunnistaja ütluste kohaselt oleks ta võinud vara ise ära viia, kuid RS lubas seda ise teha ning saatis kohale autojuhi. Liisinguautol oli suunatule klaas katki. Et autot käima saada, pidi kasutama ühte koodi. Nimetatud koodi tunnistaja treilerijuhile ei andnud. Samuti ei andnud ta treilerijuhile mootori garantiid. Auto üleandmisel, andis tunnistaja autojuhile ka tehnilise passi, võtmed ja puldi. Tunnistaja sõnul tegi ta autol mootori kapitaalremondi mais 2003 JTÜ, mis asus XXX. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel 27.02.2002.a. sõlmitud kasutusrendi lepingust nr XXX nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Hagimaterjalidest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale 62 044,36 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et vaidlusalune leping on lõpetatud ning, et vara jääkmaksumus on kokku summas 60 817 krooni. Samuti ei vaidle kostja vastu asjaolule, et võlgneb hagejale tasumata rendimaksete näol 18 057,89 krooni. Kostja on vaidlustanud
hageja poolt kantud vara realiseerimisega seotud kulud ning on seisukohal, et hageja müüs vara alla turuhinna. Hageja väiteil oli tagastatud vara tehnilise rikkega (mootor koos) ning selle sai võõrandada hinnaga 22 033,90 krooni. Samuti tuleneb hagiavaldusest, et OÜ tegi kindlaks vara asukoha ning vara üleandja puudus. Kostja vaidleb sellele vastu, kuivõrd vara anti üle RC poolt, kes andis üle ka sõiduki registreerimistunnistuse, puldi ja võtmed. Eelnimetatu sõitis kaubikuga treilerile ise, mistõttu kostja leiab, et auto oli tehniliselt korras. Samuti on kostja vastuse kohaselt 2003. aastal auto mootorile tehtud kapitaalremont (tl 43).Remondi toimumist on kinnitanud ka tunnistaja C oma ütlustes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt üldtingimuste punktile 11.6. pidi kostja lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tagastama vara viivitamatult hagejale. Tulenevalt üldtingimuste punktist 12.2.4. vara tagastamisele järgneva päeva jooksul kontrollib müüja vara tehnilise seisukorra ja ekspluatatsiooniomaduste vastavust lepingu punktis 12.2.1. toodud sätetele. Üldtingimuste p 11 kohaselt on müüa isik, kes võõrandab vara rendileandjale, st hagejale. Asja materjalidest nähtuvalt on müüjaks aktsiaseltsilt . Samas on auto tagastatud ja tema seisukorda on hinnanud OÜ. Vara üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtub, et vara on hageja poolt ülevõetud 09.03.2004 (tl 20). Aktile on märgitud, et lepingu esemeks olev sõiduauto võeti üle 9. märtsil 2004.a. Akti on märgitud, et sõiduk on tehnilise rikkega, kuid milles rike seisneb, ei ole aktis märgitud. 19.03.04 on aktile tehtud märge, et tegemist on kahjumisse kantud nõudega ja romulasse müügiga. OÜ poolt on sõiduki hindamise akt koostatud 17.03.04, seega kaheksa päeva hiljem peale vara üleandmist. Sõiduki hindamise aktist nähtub, et sõidukil on mootor koos (tl 21). Kohus on seisukohal, et selline raske tehniline rike nagu mootori kokkujooks vajaks kohest fikseerimist, mitte ainult märget vastuvõtmisaktil „sõiduk tehnilise rikkega“. OÜ poolt teostati sõidukile hindamine kaheksa päeva peale vara üleandmist. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et sõidukil oli selle üleandmise-vastuvõtmise hetkel mootor koos. Tunnistaja RC ütlustest nähtub, et tema andis isiklikult vara üle XXX treilerijuhile märtsis 2004. tunnistaja ütluste kohaselt veeti autot treileriga, kuna RS lubas talle selle eest 1000 krooni. Üleantav vara oli sõidukorras, kuivõrd tunnistaja sõitis treilerile autoga ise. Vastupidine pole tõendamist leidnud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 363 p-dest 1 ja 2 liisinguvõtja on kohustatud kasutama liisingueset hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel ning säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena. Tulenevalt sama paragrahvi p-st 3 on liisinguvõtja kohustatud lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud seisundis. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalusel sõidukil oli selle üleandmise-vastuvõtmise hetkel mootor koos ning tunnistaja ütluste kohaselt oli sõiduk sõidukorras, asub kohus seisukohale, et tagastatud vara vastas VÕS § 363 p-s 2 sätestatud tingimustele.
VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Eesti Konjunktuuriinstituudi autohindade andmebaasi väljavõttest (tl 45) nähtub, et 2004. aasta esimeses kvartalis oli vaidlusaluse sõiduki hinnaks 92 200 krooni. Hageja on müünud vara väärtusega 22 033,90 krooni, seega alla turuhinna. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale 62 044,36 krooni. Kuivõrd liisingueseme väärtus selle tagastamise hetkel oli 92 200 krooni ning see oleks katnud ka kostja võlgnevuse, on kohus seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.