Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 28.03.2007 Rapla Tsiviilasja number 2-06-34139 Tsiviilasi E M hagi AS S vastu 175 000.- krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja E M , hageja esindaja vandeadvokaat E J, kostja AS S, kostja esindaja A M Resolutsioon Jätta E M hagi AS S vastu 175 000.- krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Välja mõista Eesti Vabariigilt vandeadvokaat E J kasuks töötasu 4206,70 krooni osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest . Asjaolud Poolte vahel sõlmiti 25.01.2005 koostööleping ehitus- ja planeerimiseteenuste osutamiseks. Vastavalt lepingu p-le 5 kohustus kostja tasuma hagejale leppetrahvi 175 000.- kr juhul, kui ta ei kindlusta hagejat tööga vähemalt 500 000.- kr ulatuses 2005.a suvekuudel. Kostja omapoolseid lepinguga võetud kohustusi hageja ees ei täitnud, lõpetades ühepoolselt lepingu 23.02.2005, mistõttu polnud hagejal võimalik ka lepingut täita. Hageja korduvatele pretensioonidele tasuda lepingust tulenev leppetrahv kohtuväliselt ning ilma sanktsioone kohaldamata, pole kostja reageerinud. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub VÕS §-de 100; 101 lg 1 p 1; 108 lg 1 alusel kostjalt välja mõista 175 000.- kr ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja esindaja A.M vaidleb hagile vastu. 25.01.2005 oli E.M poolt valmis kirjutatud ja kostja esindaja poolt alla kirjutatud kokkulepe teadmises, et on kaks identset

eksemplari. Kostja esindaja käes ja teadlikult alla kirjutatud kokkuleppe originaaleksemplari p 5 on sõnastatud hoopis teisiti ning on vastavuses sellega, millega kostja esindaja sellel ajal nõustus. Seega on E.M esitanud kohtule kokkuleppe, millele on kostja esindajalt kelmuste teel välja petetud allkiri. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja poolt esitatud 25.01.2005 koostöö kokkuleppe p 5 sätestab, et juhul, kui tellija 2005.a suvel ei anna või annab väiksemas mahus tööd kui pool miljonit, siis kohustub tellija 14 päeva jooksul peale teatamist tasuma leppetrahvi 175 000.- kr. Kostja esindaja A.M poolt esitatud 25.01.2005 koostöö kokkuleppe p 5 sätestab, et juhul, kui tellija ei saa kokkuleppele ehitajaga ehitusteenuse osutamiseks või tellija lihtsalt ei taha tellida ehitusteenust ehitajalt, siis ei kohustu kumbki pool millekski. Kohtuistungil leidis tõendamist, et pooled leppisid kokku 25.01.2005 kokkuleppes, mille esitas kohtule kostja esindaja A.M (tl 28). Hageja on andnud kokkuleppe sõlmimise asjaolude kohta erinevaid seletusi. 31.01.2007 eelistungil teatas hageja, et tema koostas kokkuleppe, mille p 5 sisaldas leppetrahvi lepingu rikkumise korral ning A.M on ise koostanud teise kokkuleppe, mille p 5 ei sisalda leppetrahvi lepingu rikkumise korral ning on hagejalt pettuse teel sellele allkirja võtnud. 09.03.2007 kohtuistungil antud hageja seletuse kohaselt lepiti kokku tema poolt esitatud kokkuleppe variandis, kuna A.M ei võinud ettevõttele näidata lepingu rikkumise korral leppetrahvi sisaldavat kokkulepet. Hageja seletuse kohaselt koostati kokkuleppe mõlemad variandid kahes eksemplaris. Hiljem väidab ta, et kokkulepe, mille p 5 ei sisaldanud leppetrahvi, koostati ühes eksemplaris, mille kostja esindaja omale võttis. Hageja on oma seletusi korduvalt muutnud, seletused on vastuolulised ning tema poolt toodud asjaolud ei leidnud millegagi tõendamist. Kohus leiab, et pooled leppisid kokku kokkuleppe selles variandis, mille p 5 ei sisaldanud leppetrahvi lepingu rikkumise korral. Kokkuleppe variandile, mille p 5 sisaldas leppetrahvi, kirjutas kostja esindaja alla, arvates, et see on identne esimese eksemplariga. Seda tõendab asjaolu, et hagejal ei olnud kohtule esitada kokkuleppe originaaleksemplari, mille p 5 ei sisaldanud leppetrahvi. Seega koostati kokkulepe kahes eksemplaris, hageja võttis endale kokkuleppe, mille p 5 sisaldas leppetrahvi ning kostja sai kokkuleppe, mille p 5 ei sisaldanud leppetrahvi. Seda kinnitab ka hageja hilisem käitumine, saates kostjale notariaalselt kinnitatud koostöö kokkuleppe, mille p 5 sisaldas leppetrahvi, selgitades, et kostja esindaja ei ole seda eksemplari ettevõttele esitanud. Kuidas hageja sai seda teada, et kostja esindaja ei ole leppetrahvi sisaldavat kokkulepet ettevõttele esitanud. Hageja ühe seletuse kohaselt koostati kokkuleppe mõlemat varianti kahes eksemplaris. Hageja teadis seda asjaolu, et kostja esindaja ei saanud kokkulepet, mis sisaldas leppetrahvi, ettevõttele esitada, kuna kostja esindaja ei olnud sellist kokkuleppe eksemplari hagejalt üldse saanud. Seega ei ole kostja esindaja A.M avaldanud tahet sõlmida hagejaga koostöö kokkulepet, mille p 5 sisaldanuks lepingu rikkumise korral sanktsiooni leppetrahvi näol. Kostja esindajal