2-07-4567
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. märts 2007.a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-07-4567
Tsiviilasi
Tartu Elamuhalduse AS hagi E.A. ja A.A. vastu 3 806,95 krooni nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Tartu Elamuhalduse AS (RK 10833824; aadress Soola 3, 51014 Tartu, esindaja Riina Rebane); Kostja: E.A. Kostja: A.A.
esindajad
ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.
01.10.2002.a kinnistamisavalduse alusel on eluruumi Tartus, X 12-16 omanikuna kinnistusraamatusse kantud E.A., kes oli kinnistusraamatu kande tegemise ajal abielus A A. Korter omandati abielu ajal ning PKS § 14 lg 1 kohaselt kuulub see abieluvara hulka. Vaatamata hooldus-, haldus- ja kommunaalteenuste tegelikule kasutamisele ja kostjatele igakuiselt saadetud arvetele ning meeldetuletustele ei ole kostjad neile osutatud teenuste eest perioodil 01.06.2006.a kuni 01.01.2007.a korrapäraselt tasunud. Perioodil 01.06.2006.a kuni 01.01.2007.a osutas ning vahendas hageja kostjale teenuseid 4 454,80 krooni eest. Samal ajavahemikul on võlgnevuselt arvestatud viivist 4 299,75 krooni. Kostjad tasusid nimetatud perioodil kokku 4 947,60 krooni, millest 4 299,75 krooni laekus arvestatud viivise katteks ning 647,85 krooni hooldus- ja halduskulude katteks. Seega on kostjate poolt perioodil 01.06.2006.a kuni 01.01.2007.a tasumata 3 806,95 krooni. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja võla summas 3 806,95 krooni ja menetluskulud Tartu Elamuhalduse AS kasuks.
Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi kostjatele ülesandeks hiljemalt 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjaid hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtu teade on kostjatele allkirja vastu kätte toimetatud 19. veebruaril 2007.a. Määratud tähtajaks kostjad kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja toimikusse lisatud kinnistusregistri väljatrükiga, elamu Tartu, X 12 üldkoosoleku protokolliga, väljavõttega hooldus- ja kommunaalteenuste arvestusest X 12-16 Tartus asuva eluruumi kohta, Eesti Energia AS-i ja AS-ga Tartu Veevärk sõlmitud kliendilepingutega. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Tartu Elamuhalduse AS hagi E.A. ja A.A. vastu võlgnevuse välja mõistmiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 alusel kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Seega kannab E.A. hageja menetluskulud 50% ulatuses ja A.A. 50 % ulatuses. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.