lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-37-07

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 10.04.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-37-07
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
10.04.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1148
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-37-07 Tartu, 10. aprill 2007. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu Aktsiaseltsi UVZ & AVR kinnistamisavaldus. Viru Ringkonnakohtu 28. detsembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-30469 Aktsiaseltsi UVZ & AVR määruskaebus Avaldaja aktsiaselts UVZ & AVR (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Erki Vabamets 12. märts 2007, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Ringkonnakohtu 28. detsembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-30469 ja Viru Maakohtu kinnistusosakonna 11. septembri 2006. a määrus nr 1790362006 (kinnistusasi nr 2393200607).
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Ruus, Koch & Vabamets aktsiaseltsi UVZ & AVR määruskaebuselt 22. jaanuaril 2007 tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.17. augustil 2006 sõlmisid aktsiaselts AVR Transservice (müüja) ja aktsiaselts UVZ & AVR (ostja, edaspidi avaldaja) kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu (leping). Lepingu kohaselt ostis avaldaja müüjalt Kohtla-Järvel Ahtme mnt 137 asuva kinnistu, mis on kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Kohtla-Järve kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 373407. Leping sisaldas ka kinnistamisavaldust omaniku kande muutmiseks registriosa nr 373407 teises jaos. Lepingu tõestas Tallinna notar Marika Rei. 22. augustil 2006 esitas notar Marika Rei Viru Maakohtu kinnistusosakonnale lepingu omaniku kande tegemiseks. Lepingule oli lisatud maksekorraldus 421 288 krooni riigilõivu tasumise kohta.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
2.Viru Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi 11. septembri 2006. a kandemäärusega kohustati avaldajat 11. oktoobriks 2006 tasuma täiendavalt riigilõivu 177 547 krooni 80 senti. Kandemääruses leidis kohtunikuabi, et tehingu väärtus on lepingu p 3.1 kohaselt 149 708 960 krooni, millelt tuleb tasuda riigilõivu 598 835 krooni 80 senti. Määruse kohaselt ei näe riigilõivuseadus (RLS) ette, et kinnistamisel tuleb tehinguväärtuseks lugeda käibemaksuta ostuhind. Seega on riigilõivu tasutud nõutust 177 547 krooni 80 senti vähem.
3.Avaldaja esitas kandemääruse peale määruskaebuse, milles palus kinnistusosakonna kandemääruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt on avaldaja nõutud täiendava riigilõivu tasunud, kuid soovib määruse tühistamist, et saada õiguslik alus enam makstud riigilõivu tagastamiseks.
4.Kohtunikuabi ega kohtunik määruskaebust ei rahuldanud ja kaebus edastati Viru

Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5.Viru Ringkonnakohus jättis 28. detsembri 2006. a määrusega kaebuse rahuldamata. Määruse kohaselt on kandemäärus seaduslik ja seda ei tule tühistada. Ringkonnakohus nõustus kohtunikuabi ning kohtuniku seisukohtadega ning TsMS § 654 lg 6 kohaselt ei pidanud vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Avaldaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega tühistada kohtunikuabi 11. septembri 2006. a määrus. Samuti palus avaldaja hüvitada tema kantud menetluskulud riigieelarve vahenditest. Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohus ebaõigesti kohaldanud RLS § 198 lg-t 1. Nimetatud normi kohaselt määratakse tehinguväärtus kinnistamise alusdokumendi järgi, kuid määramine peab siiski põhinema alusdokumendis märgitud tehingu objekti väärtusel, s.t hinnal ilma käibemaksuta. Seisukoht, et tehinguväärtuseks on objekti hind ilma käibemaksuta, ei tulene küll seadusest otsesõnu, kuid on siiski tuletatav riigilõivuseaduse ja notari tasu seaduse (NotTS) tõlgendamise ja analoogia kohaldamise kaudu. Riigilõivuseaduse § 198 lg-st 2 tuleneb, et tehinguväärtuse määramisel ei arvata maha tehingu objektil lasuvaid kohustusi. Seega rõhutatakse nimetatud sättega, et lähtutakse n-ö puhasväärtusest. Analoogiliselt mahaarvamisega tuleks arvestamata jätta ka võimalikud juurdearvamised/lisandväärtused ning lähtuda ka nende esinemisel objekti puhasväärtusest. Juurdearvamise/lisandväärtusena on käsitatav ka käibemaks. N-ö puhasväärtuse teooriat toetab ka notari tasu seadus mis seab notari tasu määrad sõltuvusse just notariaaltoimingu tehinguväärtusest. NotTS § 3 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et tehinguväärtuseks on objekti hind ilma käibemaksuta. Käibemaksu arvamine tehinguväärtuse hulka on vastuolus ka põhiseaduse §-ga 113. Kui seadusandja oleks soovinud arvata riigilõivuseaduses sätestatud tehinguväärtuse hulka ka käibemaksu, oleks seadusandja pidanud seda otsesõnu märkima. Puhtalt seaduse rakendajate eeldusel selline käsitlus rajaneda ei saa. Lisaks on käibemaksu arvamine tehinguväärtuse hulka vastuolus ka põhiseaduse §-ga 12, mille kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Lugedes käibemaksu tehinguväärtuse hulka, sõltuks tehinguväärtus ja seega ka riigilõivu suurus sellest, kas tehingu teeb käibemaksukohustuslane või mitte. Esimesel juhul oleks tehinguväärtus ja riigilõiv suurem, kuigi tehingu objektid on tegelikult samaväärsed. Käibemaksu lugemine tehinguväärtuse hulka tähendab ka topeltmaksustamist, kuivõrd riigilõivu kui avalik-õiguslikku koormist võetakse ka käibemaksult, mis on seda oma olemuselt samuti. Samuti ei ole ringkonnakohus määrust nõuetekohaselt põhjendanud. Avaldajale ei ole saadetud Viru Maakohtu kohtuniku määrust, mille seisukohtadega on ringkonnakohus nõustunud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegiumi arvates tuleb ringkonnakohtu määrus ja maakohtu kinnistusosakonna määrus TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada riigilõivuseaduse väära tõlgendamise tõttu.
8.Kolleegiumi arvates on kohtud ebaõigesti tõlgendanud enne 1. jaanuari 2007. a kehtinud

riigilõivuseadust. Praegusel juhul on avaldaja sõlminud müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt on müüja kohustunud avaldajale üle andma kinnisasja omandi. Avaldaja on notari kaudu esitanud Viru Maakohtu kinnistusosakonnale avalduse omaniku kande muutmiseks kinnistusraamatus. Riigilõivuseaduse § 49 kohaselt määratakse kinnistusraamatu toimingute eest võetava riigilõivu suurus, lähtudes tehinguväärtusest riigilõivuseaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Riigilõivuseaduse § 51 lg 1 kohaselt tasutakse kinnistu uue omaniku kandmisel kinnistusraamatusse riigilõivu täismääras, välja arvatud sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhul. Riigilõivuseaduse § 198 lg 1 kohaselt määratakse tehinguväärtus kannete tegemisel kinnistusraamatusse kindlaks kinnistamise alusdokumendi järgi. Sama sätte lg 2 kohaselt ei arvata tehinguväärtuse määramisel maha kohustusi, mis lasuvad tehingu objektil.

9.Kolleegiumi arvates ei sätesta RLS § 198 lg-d 1 ja 2 selgelt, kas tehinguväärtuse arvutamisel tuleb lähtuda summadest koos käibemaksuga või ilma käibemaksuta. Kolleegium märgib, et riigilõivuseadust, mis paneb isikutele teatud lõivustatavate toimingute tegemise korral peale avalik-õigusliku rahalise kohustuse, tuleb kahtluse korral tõlgendada kohustatud isikute kasuks. Seega ei ole õige järeldada, et isikutel on kohustus omaniku kande eest tasuda riigilõivu lähtuvalt koos käibemaksuga näidatud summast. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et selline kohustus oleks tulnud seaduses selgelt sätestada. Sarnasele järeldusele maksuseaduste kohta on Riigikohus jõudnud nt oma otsuses haldusasjas nr 3-3-1-4-00 (RT III 2000, 11, 116), milles leiti, et maksuõiguses ei ole üldjuhul lubatud seaduse tõlgendamine maksumaksja kahjuks, s.t maksukoormust suurendavalt. See põhimõte tuleneb omakorda õigusriigi põhimõttest, et isiku õigusi ja vabadusi ei saa avalik võim suvaliselt piirata. Sarnasele järeldusele on jõutud ka Riigikohtu 28. märtsi 2007. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-26-07. Seega nõustub kolleegium määruskaebuse väitega, et kohtud on ebaõigesti kohaldanud RLS § 198 lg-t 1 ning seetõttu tuleb kohtute määrused tühistada. Kandeavalduse eest tasutav riigilõiv on praegusel juhul 421 288 krooni. Asja uueks läbivaatamiseks saatmine ei ole vajalik, sest toimiku materjalide ning avaldaja kinnituse kohaselt on ta vaidlustatud kohtulahendite järgi nõutud riigilõivu tasunud ning tema taotletud kanne on tehtud. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.
10.Vastuseks määruskaebuse taotlusele hüvitada riigieelarvest avaldaja kantud menetluskulud märgib kolleegium järgmist. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kuna praegusel juhul tehakse lahend avaldaja huvides, kannab avaldaja ka menetluskulud. Samale järeldusele on Riigikohus jõudnud oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06 (RT III 2006, 34, 290), p 16). Eriregulatsioon kehtib kautsjoni kohta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 149 lg 4 järgi tagastatakse tasutud kassatsioonikautsjon Riigikohtule esitatud kaebuse või teistmisavalduse osalise või täieliku rahuldamise korral. Kuna määruskaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb sellelt tasutud kautsjon tagastada.
11.Ülejäänud määruskaebuse väidete kohta ei pea kolleegium vajalikuks menetlusökonoomia

põhimõttest lähtuvalt seisukohta võtta. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.