Aktsiaseltsi Xxxx hagi Xxxxvastu võlgnevuse 83,50 euro, viivise 58,92 euro ja lisanduva viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
157,70 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts Xxxx (registrikood xxxx, asukoht Xxxx) Hageja lepinguline esindaja Darja Permina Julianuse Õigusbüroo, e-post [email protected])
(OÜ
Kostja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XxxxAktsiaseltsi Xxxx kasuks võlgnevus (põhinõue) 83,50 eurot ja seisuga 17. veebruar 2016 sissenõutavaks muutunud viivis 58,92 eurot.
3.Välja mõista XxxxAktsiaseltsi Xxxx kasuks viivis 0,05% põhinõudelt (83,50 eurolt) päevas alates 18. veebruarist 2016 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
2.Välja mõista XxxxAktsiaseltsi Xxxx kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 150 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xxxxtasuda Aktsiaseltsile Xxxx käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
2-15-127800
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Aktsiaselts Xxxx (hageja) esitas 21.12.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xxxx(kostja) vastu 165,14 euro ja lisanduva viivise saamiseks. Kostja vastuväite tõttu lõpetas Pärnu Maakohus 02.02.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja hagimenetluses lahendamiseks üle Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 17.02.2016 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista võlgnevuse (põhinõue) 83,50 eurot ja viivise 58,92 eurot ning edasi viivise alates 18.02.2016 kuni põhinõude täitmiseni 0,05% päevas tasumata võlasummalt. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt enda kasuks väljamõistetud menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
3.Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud 06.07.2005 liitumis- ja teenuste osutamise leping nr XXXX, 19.06.2007 liitumis- ja teenuste osutamise leping nr XXXXning 19.06.2007 seadme kasutamise lepingud nr XXXX, millede alusel osutas hageja kostjale järgmiseid teenuseid: algselt Mikro Kaabel-TV ja hiljem ZUUMtv postiaadressil Xxxx, Tallinn ning sama lepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Lepingu alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu lõpetamise korral kõik komplektiosad. Kostja kinnitas, et nõustub lepingu(te) lisatingimustega, lepingu lahutamatuks lisaks olevate hageja üldtingimuste ja hinnakirjaga, mis on kättesaadavad hageja kodulehel. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Arve(tel) märgitud võla tõttu teenuse piiramise tasu suurus on sätestatud hageja hinnakirjas. Hinnakiri on kostjaga sõlmitud lepingu lahutamatuks osaks ja millega tutvumist ning nõustumist kostja oma allkirjaga lepingu(te)l kinnitas. Hageja üldtingimuste p 5.2.1. kohaselt peab klient tasuma osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele ja p 9.9. alusel on hagejal õigus piirata teenuse osutamist, teatades sellest kliendile 5 kalendripäeva ette, kui klient on pahatahtlikult või korduvate põhjendamatute pretensioonide esitamisega püüdnud hoiduda arvete tähtaegsest tasumisest. Kostja ei ole tasunud hageja poolt osutatud teenuste eest õigeaegselt. Seega piirati kostjale teenuse osutamist ning teenuse
2-15-127800 piiramise tasu eest on kostjale esitatud arve(d). Arve(te)l kajastuv võlahaldustasu tuleneb hageja kaabelteenuste teenustasude hinnakirjast. Nimetatud hinnakiri on kostjaga sõlmitud lepingu lahutamatuks osaks ja millega tutvumist ning nõustumist kostja oma allkirjaga lepingul kinnitas. Võlahaldustasu rakendati, kuna kostja viivitas oma võlgnevuse tasumisega hageja ees. Hageja üldtingimuste p 9.11. kohaselt kohustus kostja tasuma arvete sissenõudmisega seotud kulutused. Kostja ei ole oma kohustusi täitnud. Hageja teenuste kasutamise üldtingimuste p 10.1. järgi oli poolte vahel kokkulepitud viivise määraks 0,05 % tasumata summalt kalendripäevas. Hageja arvestab viivist alates arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse koostamise päevani (17.02.2016) valemi abil: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x 0,05% vastavalt esitatud arvete võlgnetavatele summadele.
4.Hageja on kostjalt saanud ainult ühe e-kirja, s.o 22.07.2012 (kostja lisanud ka oma vastusele), mille kostja saatis hagejale peale hageja poolt lepingu ülesütlemist võlgnevuse tõttu. Kui kostja on esitanud hagejale veel kaebuseid, siis on kostja kohustus kirjade esitamist tõendada. Hageja vastas kostja kirjale 27.07.2012. Kuna kostja koheselt ei teavitanud hagejat tekkinud rikkest, siis ei ole alust tagasiarvestuseks ning kostjale esitatud kõik arved kuuluvad tasumisele. Samuti oli kostjal õigus hagejaga sõlmitud lepingud lõpetada, mida kostja ei teinud, vaid jättis lihtsalt hageja esitatud arved tasumata. Kostja poolt tagastatud modem ekspertiisis ei käinud, kuna tegemist oli töökorras seadmega (ainult korpus kriibitud). Hageja testija on 23.07.2012 selgitanud, et kõik kostjale teenuspaketiga kaasnevad kanalid olid nähtavad ning kuna kostja jättis vahepeal „Softi“ uuendused (tarkvara uuendamine) tegemata, siis sellest tekkis ka viga.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
6.Kostja vastuse kohaselt tekkisid alates augustist 2011 tehnilised tõrked teenuse vastuvõtmisel, mis väljendusid telekanalite kättesaamatuks muutumises, kuna teleri ekraanil oli loetav vaid tekst „AV puudub“. Vabalevis pakutavad kanalid töötasid samal ajal endiselt tõrgeteta. Kostja informeeris hagejat ilmnenud tõrkest telefoni teel. Kuna telefoni teel saadud juhised kostjale teenuse kasutamise jätkamist ei taastanud, teatas ta hagejale veel korduvalt (vähemalt 4 korda) olukorra muutumatusest. 2012. a alguseks ei olnud hageja ette võtnud midagi tehnilise tõrke kõrvaldamiseks ning kuna teenus oli seetõttu kättesaamatu, otsustas kostja arveid edaspidi mitte tasuda. Pärast lepingute lõpetamist tagastas kostja hagejale vastuvõtuseadme, paludes kontrollida selle töökorras olekut. Kostja sai vastuse, et hageja töötajate poolt läbiviidud ekspertiis ei tuvastanud tõrkeid ka vastuvõtuseadmes. Kostja kinnitab, et tagastatud vastuvõtuseade ei olnud tagastamise hetkel kompaktne, sest aja jooksul oli läinud kaduma kasutuses mittevajalik, seadmete ühendamiseks sobimatu kaabel. Kuna kostja ei olnud alates augustist 2011 saanud kasutada korrektselt hageja poolt pakutavat teenust, kuid oli samal ajal ikkagi tasunud kuni aasta lõpuni kõik arved, tegi ta hageja klienditeenindajale ettepaneku kaabli maksumus lugeda tasaarveldatuks.
7.Kostja on teavitanud hagejat rikkest koheselt selle tekkimise avastamisel. Teavitus esitati hagejale telefoni teel. Tarkvara uuendamise vajadusest ei teavitatud kostjat.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
2-15-127800
9.Kohus märgib, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
10.Kostja ei ole vaidlustanud hagiavalduses esitatud väiteid, et tema ja hageja vahel on sõlmitud 06.07.2005 liitumis- ja teenuste osutamise leping nr XXXX, 19.06.2007 liitumis- ja teenuste osutamise leping nr XXXXning 19.06.2007 seadme kasutamise lepingud nr XXXX, millede alusel osutas hageja kostjale järgmiseid teenuseid: algselt Mikro Kaabel-TV ja hiljem ZUUMtv postiaadressil Xxxx, Tallinn ning sama lepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed, ning kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Lepingud lõppesid 06.06.2012. Nende faktiliste asjaolude vaidlustamise tahe ei ilmne kohtu arvates ka kostja muudest avaldustest, mistõttu võib TsMS § 231 lg 4 alusel eeldada kostja poolt nende asjaolude omaksvõttu.
11.VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1 sätestatu annab võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist. Lisaks annab VÕS § 101 lg 1 p 6 võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt poolte vahel sõlmitud 06.07.2005 liitumis- ja teenuste osutamise lepingu p-le 3 (tl 32), 19.06.2007 liitumis- ja teenuste osutamise lepingu p-le 2 (tl 33) ning 19.06.2007 seadme kasutamise lepingute p-le 5.3. (tl 34) ning nende lisaks olevate AS Xxxx üldtingimuste (tl 43-55) p-dele
5.2.1.ja 9.6. kohustus kostja tasuma osutatud teenuste ja seadmete üüritasu Xxxxi hinnakirja (tl 56-59) ja esitatud arvete (tl 36-42) kohaselt arvetel näidatud tähtajaks. AS Xxxx üldtingimuste p 12.4. teise lause kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale seadme või kiipkaardi mittetagastamisel selle maksumuse hageja poolt esitatava arve alusel vastavuses hinnakirjaga või seadme üürilepinguga. Kostjale on esitatud tagastamata seadmete (ZUUMboxi Component ja Composite kaablid) eest arve nr A-19481056 (tl 42). AS Xxxx üldtingimuste p 5.2.1. alusel peab klient tasuma osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele ja p 9.9. järgi on hagejal õigus piirata teenuste osutamist, teatades sellest kostjale 5 kalendripäeva ette, kui kostja on pahatahtlikult või korduvate põhjendamatute pretensioonide esitamisega püüdnud hoiduda arvete tähtaegsest tasumisest. Kostja ei ole tasunud hageja poolt osutatud teenuste eest õigeaegselt. Seega piirati kostjale teenuste osutamist ning teenuste piiramise tasu eest on kostjale esitatud arve nr A-18881320 (tl 39). AS Xxxx üldtingimuste pst 10.3. tuleneb hageja õigus nõuda kostjalt hinnakirjas sätestatud võlahaldustasu tasumist, mis on kajastatud arvel nr A-18881320 (tl 39). Võlahaldustasu rakendati, kuna kostja viivitas oma võlgnevuse tasumisega hageja ees. Samuti annab AS Xxxx üldtingimuste p 10.1. hagejale õiguse nõuda rahalise maksega viivitamise korral viivist tähtaegselt laekumata summalt 0,05% kalendripäevas.
12.Kohtu hinnangul ei anna kostja poolt esitatud vastuväited alust hageja nõuete rahuldamata jätmiseks. Liitumis- ja teenuste osutamise lepingute esemeks oli teenuste (algselt Mikro Kaabel-TV ja hiljem ZUUMtv) müük telekommunikatsioonivõrgu kaudu, mistõttu tuleb lepingule vastavalt VÕS § 208 lg-le 3 kohaldada asja müügi kohta seaduses sätestatut, niivõrd kui seadusest ei tulene teisiti või see ei ole vastuolus müüdava teenuse olemusega. VÕS § 208 lg 1 järgi on ostja kohustuseks ostuhinna tasumine. Seadme kasutamise lepingute esemeks oli seadmete (DigiBox, ZUUMBoxi Component ja Composite kaablid, kaugjuhtimispult ja DigiTV kaart) kasutamise võimaldamine. Seadme kasutamise lepingutele kohalduvad seega üürilepingu sätted. VÕS § 271 järgi peab üürnik maksma asja kasutamise eest üürileandjale tasu (üüri). Samuti tuleneb AS Xxxx üldtingimuste p-st 5.2.1., et kostja kohustub tasuma liitumise, osutatud teenuste, teostatud tööde ja paigaldatud materjalide eest, samuti tasuma
2-15-127800 seadme ostuhinna ja seadme üüritasu hageja hinnakirja ja esitatud arvete kohaselt. Teenustasud ja arvelduste kord on fikseeritud AS Xxxx üldtingimuste 9. punktis. Hageja on esitanud kotjale osutatud teenuste ja seadmete kasutamise eest arveid (vt tl 36-42), mida kostja ei ole tasunud. Vastavalt AS Xxxx üldtingimuste p-s 10.1. kokku lepitule võib hageja nõuda kostjalt viivist tähtaegselt laekumata summalt 0,05% kalendripäevas.
13.Kostja on kohtule esitatud kirjalikus vastuses väitnud, et alates augustist 2011 tekkisid tehnilised tõrked teenuse vastuvõtmisel, mis väljendusid telekanalite kättesaamatuks muutumises. Kuna väidetavalt ei võtnud hageja midagi ette tehnilise tõrke kõrvaldamiseks ja teenus oli seetõttu kättesaamatu, otsustas kostja edaspidi (2012. a algusest) arveid mitte tasuda. Kostja väidete kohaselt teavitas ta hagejat rikkest koheselt selle tekkimise avastamisel ja ka hiljem olukorra muutumatusest (vähemalt 4 korda) telefoni teel. Klient (kostja) kohustub AS Xxxx üldtingimuste p 5.2.2. kohaselt informeerima hagejat koheselt muu hulgas asjaoludest, mis võivad takistada või mõjutada lepingu ja üldtingimuste nõuetekohast täitmist ning p 5.2.9. järgi informeerima hagejat võrgu riketest. Samuti on klient (kostja) kohustatud AS Xxxx üldtingimuste p-st 5.3.5. tulenevalt koheselt informeerima hagejat muu hulgas seadme rikkest. AS Xxxx üldtingimuste p 9.8. alusel on kliendil (kostjal) võimalik esitada hagejale arveldusi puudutavaid taotlusi, avaldusi ja kaebusi kirjalikult klienditeenindustes või kirja teel aadressil Rävala pst 19, Tallinn. Samuti on AS Xxxx üldtingimuste p-s 11.4. sätestatud, et kliendil (kostjal) on võimalik esitada hagejale taotlusi, avaldusi, kaebusi ja muid pöördumisi hageja klienditeenindustes, kirja teel aadressil Rävala pst 19, Tallinn ja elektroonilisel teel aadressil [email protected] ning p 11.5. järgi tuleb kiireloomulised rikketeated kliendil (kostjal) esitada hageja infotelefonile. Seejuures selgitas kohus 02.03.2017 määruses kostjale mh tema tõendamiskoormist, kuid vaatamata kohtu selgitustele, ei ole kostja oma väidete tõendamiseks tõendeid esitanud. Hageja kinnituse kohaselt ja asja materjalidest nähtuvalt, on hageja kostjalt saanud ainult ühe e-kirja, s.o 22.07.2012 (vt tl 7778, 86), mille kostja saatis hagejale pärast hageja poolt lepingute ülesütlemist (06.06.2012) võlgnevuse tõttu. Kostja ei ole menetluses tõendanud, et ta oleks rohkem pretensioone hagejale esitanud. Hageja vastas kostja kirjale 27.07.2012 (vt tl 87), millest nähtub ka, et hagejal puudus igasugune info selle kohta, et kostja oleks hageja poole pöördunud seoses teenuse mittetoimimisega, samuti ei ole hageja spetsialist kohapeal käinud, et tuvastada, milles rike täpsemalt seisneb. Veel nähtub hageja 27.07.2012 kirjast, et seoses kostja 22.07.2012 pöördumisega kontrollis hageja ZUUMBoxi toimimist ning selle kontrollimisel toimisid kõik kanalid tõrgeteta, kuid kui kostjal oli jäänud ZUUMBoxil tegemata viimased tarkvarauuendused, siis võib olla võimalik, et osad kanalid ei näidanud. Kui kostjal ei olnud võimalik hageja poolt osutatavaid teenuseid tarbida, siis oli kostjal AS Xxxx üldtingimuste p
12.1.järgi õigus lepingud igal ajal üles öelda, mida kostja aga ei teinud. Ka kostja ise on kinnitanud, et ta jättis lihtsalt hageja esitatud arved tasumata.
14.Seoses kostja väitega, et ta tegi hageja klienditeenindajale ettepaneku kaabli maksumus lugeda tasaarveldatuks, märgib kohus järgmist. VÕS § 197 lg-st 1 tuleneb, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kooskõlas sama paragrahvi teise lõike esimese lausega lõppevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Tasaarvestus toimub VÕS § 198 kohaselt avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Kohus selgitab, et seadus ei sätesta nõudeid tasaarvestuse avalduse sisule. Minimaalselt peab tasaarvestuse avaldusest tulenema, millised pooltevahelised nõuded
2-15-127800 tasaarvestatakse, tasaarvestuse avalduse alusel peab seega olema identifitseeritav nii nõue või nõuded, millega tasaarvestav pool tasaarvestada soovib (aktiivnõue), kui ka teise poole nõue või nõuded, mida tasaarvestav pool tasaarvestada soovib (passiivnõue). Tasaarvestuse avaldusest ei pea tulenema tasaarvestatavate nõuete suurus ning see, millises ulatuses vastavad nõuded tasaarvestatakse, samuti ei pea tasaarvestuse avaldusele olema lisatud arvestus, millises ulatuses vastavad nõuded lõppevad (vt Võlaõigusseadus I. Üldosa (§§ 1207). Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: Paul Varul jt. Tallinn 2006, lk 667). Kohtu hinnangul puudub kostjal hageja vastu nõue, millega ta saaks hageja nõude tasaarvestada. Samuti ei ole kostja tasaarvestuse avalduse puhul täidetud isegi sellele kohaldatavad minimaalsed nõuded. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud oma nõude olemasolu hageja vastu ning hageja põhivõlgnevus (kaabli maksumuse ulatuses) ei ole VÕS § 186 p 2 alusel tasaarvestusega lõppenud.
15.Asja materjalidest nähtuvalt olid hageja poolt ajavahemikul 01.01.2012-01.07.2012 kostjale esitatud arvete (vt tl 36-42) alusel tasumata teenuste ja seadmete kasutamise eest põhisumma kokku 83,50 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudub võlgnevus hageja ees.
16.Ülaltoodust lähtudes tuleb hageja poolt kostja vastu esitatud tasunõue summas 83,50 eurot rahuldada.
17.Kohtu hinnangul kuulub rahuldamisele ka hageja poolt esitatud viivisenõue. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivist võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võlgnikult nõuda, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
18.Asja materjalidest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt seisuga 17.02.2016 sissenõutavaks muutunud viivist 58,92 eurot (vt arvutuskäik tl 27) ning alates 18.02.2016 viivist 0,05% päevas tasumata võlasummalt kuni põhinõude täitmiseni. Hageja viivisenõudele ei ole kostja eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. Hagis esitatud viivisearvestus on kohtu hinnangul ka õiguslikult põhjendatud. Lepingute lisaks olevate AS Xxxx üldtingimuste p-s 10.1. on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,05% tasumata summalt kalendripäevas. Nimetatud viivisesumma (58,92 eurot) mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja. Lähtudes TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks ka välja viivise 0,05% põhinõudelt (83,50 eurolt) päevas alates 18.02.2016 kuni põhinõude täitmiseni.
19.Kohus lisab, et ülalviidatud AS Xxxx üldtingimused on vaadeldavad tüüptingimustena VÕS § 35 lg 1 tähenduses ning kostja sõlmis lepingud eelduslikult tarbijana (VÕS § 34). Kuivõrd hageja sõlmis kostjaga lepingud oma majandustegevuse raames, tuleb kohtul vaidluse lahendamisel poolte taotlustest sõltumata arvestada võlaõigusseaduse tüüptingimusi reguleerivate sätetega (TsMS § 438 lg 1). Kohus leiab samas, et vähemalt käesolevas vaidluses kohalduvate lepingupunktide osas ei saa pidada AS Xxxx üldtingimusi VÕS §-s 42 sätestatud alustel tühisteks. Samuti puudub poolte esitatud faktiväidete põhjal põhjus arvata, et need tingimused ei ole saanud sõlmitud lepingute osaks (VÕS § 37 lg-d 1 ja 3). Kohus märgib, et kostja peab mõistlikult arvestama sellega, et iga kuu tuleb teenuste ja seadmete kasutamise eest tasuda.
2-15-127800
20.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse (põhinõue) 83,50 eurot, seisuga 17.02.2016 sissenõutavaks muutunud viivise 58,92 eurot ning alates 18.02.2016 viivise 0,05% põhinõudelt (83,50 eurolt) päevas kuni põhinõude täitmiseni.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud asjas jätta kostja kanda.
22.Järgnevalt hindab kohus, millised hageja menetluskulud tuleb kostjalt välja mõista. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
23.Hageja on esitanud maakohtule menetluskulude nimekirjad (vt tl 30-31, 116-117, 122selle pöördel), millede järgi on tema menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 45 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 30 eurot ja õigusabikulud 399,45 eurot (käibemaksuga). Kostja ei ole vajalikuks pidanud hageja menetluskulude osas seisukoha võtmist (vt tl 136).
24.Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukuludeks mh riigilõiv ning TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Toimiku materjalidest nähtub, et hagejal on käesolevas tsiviilasjas olnud lepinguline esindaja, seega on antud asjas hageja poolt kantavad õigusabikulud menetluskulud.
25.Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane (vt tl 122). Ka Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslaste registri e-päringust tulenevalt on hageja registreeritud käibemaksukohustuslane (EE100130171). Seega ei ole hagejale hüvitatavate õigusabikulude kindlaksmääramine koos käibemaksuga põhjendatud.
2-15-127800
26.Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu summas 75 eurot näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Samas ei pea kohus (osaliselt) põhjendatuks hageja õigusabikulude suurust. Kohus selgitab, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu (õigusabikulude) suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohtu hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades (vt nt Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14).
27.Käesolevas asjas on tsiviilasja hinnaks 157,70 eurot. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega. Kohtu hinnangul oli tegemist tavapärase teenuste ja seadmete kasutamise lepingutest tuleneva vaidlusega, milles tuvastamist vajavad asjaolud ei olnud keerukad, samuti ei olnud tõendite hulk ega menetluse kestus tavapärasest suurem. Menetluse kestel on hageja esindaja koostanud ja esitanud kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, hagiavalduse ja kaks seisukohta kostja vastuse osas (12.04.2016 ja 30.03.2017), millest viimane kordab lühidalt üksnes eelnevaid seisukohti. Seetõttu ei näe kohus põhjust kostjalt välja mõista hageja õigusabikulusid tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses. Hageja esindaja poolt koostatud menetlusdokumentide (maksekäsu kiirmenetluse avaldus, hagiavaldus ja seisukohad kostja vastuse osas) keerukust ja sisu arvestades ei ole osaliselt põhjendatud ka neile kulunud ajakulu. Menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust arvestades leiab kohus, et vajalikud ja põhjendatud lepingulise esindaja kulud, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista jäävad ligilähedaselt tsiviilasja hinna piiresse, s.o 150 eurot (käibemaksuta).
28.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 225 eurot (75 + 150).
29.Menetluskulude hüvitamisel soovis hageja ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 järgi peab kostja hagejale maksma käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni. 30 TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
2-15-127800 /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.