Tsiviilasi nr 2-06-7528
Otsuse teinud kohtu nimi
Harju Maakohus
Otsuse kuupäev
Tallinn, 27.märtsil 2007
Kohtukoosseis
kohtunik Imbi Sidok
Kohtuasi
OÜ hagi NM’i ( saamiseks.
Asja läbivaatamise kuupäev kohtuistungil
22.veebruaril ja 07.märtsil 2007 avalikul sisulisel
Istungil osalenud menetlusosalised
hageja seaduslik esindaja TL hageja lepinguline esindaja PS kostja kostja lepinguline esindaja AR
vastu 72 939.00 krooni
Kohtuotsuse resolutsioon Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse ja selle täpsustuse (t lk 39) kohaselt sõlmisid OÜ (edaspidi hageja) ja NM (edaspidi kostja) laenulepingu (t lk 40-41), mille alusel andis hageja kostjale laenu 99 000.00 krooni, tagastamise tähtajaga (punkt 2.1). Nimetatud lepingu kohaselt oli laenu tagatiseks kostja valduses olev sõiduauto Lepingus sätestati ka intress 3 % kuus tagastamata laenujäägilt (punkt 3.3) ja viivis 1 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest (punkt 3.4). Kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista
72 939.00 krooni, s h põhivõlgnevuse summas 35 318.00 krooni ja intressi summas 37 621.00 krooni. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäid hageja esindajad esitatud nõude ja põhjenduste juurde. II Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista, kuna on hagejale laenu summas 99 000.00 krooni tagastanud koos intressiga summas 24 168.00 krooni ja viivisega summas 16 069.00 krooni, kokku summas 139 237.00 krooni. Kostja poolt kohtule esitatud graafikust nähtub, et viimane makse oli teistest erinev, mis tähendab seda, et see oli viimane makse ja pooltevahelised võlasuhted lõppesid . Nimetatud lepinguga tegelikult ostis kostja hagejalt sõiduauto, mis oli antud laenusumma tagatiseks ja mis läks kostja omandisse kuni kõikide laenulepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni kostja poolt. Laenulepingu kohaselt oli maksete tasumisega viivitamisel hagejal õigus nõuda antud sõiduauto enda valdusesse. Hageja ei ole aga tõendanud, et oleks nõudnud kostjalt sõiduki tagastamist, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kostjal ei olnud hageja ees võlgnevusi. Hageja ei ole esitanud veenvaid tõendeid, et laen on tagastamata. Hageja poolt kohtule esitatud graafik on aga tehtud tagantjärgi ja kostja pole seda varem näinud. Hagejapoolne arvestus ei ole õige ja on vastuolus heade kommetega. Samuti on kostja seisukohal, et hageja on hagiavalduse esitamisega 1 päev viivituses. Eeltoodu alusel palub kostja kohtul kohaldada esitatud nõude osas aegumist ja lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus jättes hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja esindaja esitatud seisukohtade juurde. III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja tunnistaja AH ütlused (t lk 77-80) ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Puudub vaidlus, et pooltevaheline võlasuhe, mida antud tsiviilasjas tuleb analüüsida, tuleneb sõlmitud laenulepingust, kuid selle täitmise tähtajaks oli kokku lepitud . Seega tekkis analüüsitav võlasuhe enne kuid kestis ka võlaõigusseaduse (VÕS) kehtima hakkamisel ja vastavalt võlaõigusseaduse jne rakendamise seaduse (VÕSRS) §-le 12 tuleb asja lahendamisel rakendada kuni tol ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) sätteid ning alates VÕS-i ning kehtima hakanud TsÜS-i sätteid.
allkirjaga lepingul (punkt 2.3); 2) maksete teostamise päevaks loetakse laenuandjale maksete laekumise päeva (punkt 2.4); 3) maksete laekumisel loetakse tasutuks esmajärjekorras laenuandja teenused ja viivis, seejärel laenu põhisumma (punkt 2.5); 4) tagatiseks on laenusaaja valduses olev sõiduk summa tagastamine võib toimuda kogu laenutähtaja jooksul võrdsete/erisuuruste osadena igakuiselt 30.kuupäeval, kuid iga osamakse väärtus ei tohi olla alla 7500.00 krooni (punkt 3.2); 6) teenuse hüvitamine moodustab 3% laenujäägilt kuus (punkt 3.3); 7) maksete tasumisega viivitamisel enam kui kaks järjestikust maksetähtaega on laenuandjal õigus nõuda tagatiseks oleva sõiduki tagastamist kahe ööpäeva jooksul (punkt 3.6). Poolte vahel puudub vaidlus, et laenuandja teenusena oli lepingus silmas peetud intressi (tasu raha kasutamise eest). Kohus ei toonud välja viivistega seotud lepingutingimusi, kuna viivisenõuet antud asjas ei esitatud: hageja nõue koosneb 35 318.00 krooni osas tagastamata laenusummast ja 37 621.00 krooni osas tasumata intressisummast. Kostja tõendas lepingu täitmiseks teostatud tagasimakseid hageja töötaja allkirjadega vastavas graafikus (t lk 47). Tagasimaksete suuruste ja teostamise kuupäevade osas poolte vahel vaidlus puudub. Asjaolu, et hageja äriühingu nimel vormistatud laenulepingute täitmised nimelt selliselt vormistatigi (raha vastu võtnud volitatud kassatöötaja andis laenusaaja käes olnud maksegraafikule raha saamise kohta allkirja), on veenvalt tõendatud ka tunnistaja ütlustega. Seega on tõendatud, et perioodil maksis kostja hagejale laenulepingu alusel kokku 139 237.00 krooni. Kohtule on esitatud tagasimaksmisele kuulunud summade tõendamiseks kaks teineteisest erinevat maksegraafikut: 1) hageja graafik (t lk 10) on esindajate selgituste kohaselt nõude arvestuse tõendamiseks hageja arvuti vastava programmi väljatrükk; 2) kostja graafik (t lk 47) on selgituste kohaselt lepingu sõlmimisel hageja poolt kostjale väljastatud samuti hageja arvuti väljatrükk. Hageja graafiku kohaselt pidid tagasimaksed toimuma suuruses 7500.00 krooni alates iga kuu 30.kuupäeval ja alates kuu 2.kuupäeval kuni , kusjuures intressid moodustasid tagasimaksetest kokku 29 206.00 krooni. Kostja graafiku kohaselt pidid tagasimaksed toimuma suuruses 7500.00 krooni alates iga kuu 30.kuupäeval, kusjuures intressid moodustasid kokku 36 000.00 krooni. Kohus võtab asja lahendamisel aluseks kostja poolt esitatud maksegraafiku ja seda põhjusel, et tunnistaja ütlustega leidis tõendamist, et lepingu kehtivuse perioodil tegi laenuandja oma arvutiprogrammis korduvaid muudatusi, mis puudutasid intresside ja viiviste arvestamise põhimõtteid, muudatusi klientidele ei tutvustatud ja neid tegi L.L oma suva järgi ning et ka hageja poolt esitatu on üks neist muudetud versioonidest. Nii enne kui VÕS-i kehtivuse ajal kehtib tsiviilkäibes põhimõte, et lepingutingimuste ühepoolne muutmine ei ole lubatud ega vasta hea usu põhimõttele poolte vastastikuses käitumises (TsK § 174, VÕS § 6, § 76 lg 1). Tunnistaja ütlustega on tõendatud ka asjaolu, et pooled (hageja esindajana lepingu allkirjastanud LL) sõlmisid lepingu täitmise käigus erinevaid suuliseid kokkuleppeid, millised puudutasid nii intresside ja viiviste arvestamist kui ka maksete tasumisel erinevaid maksepuhkusi, kuid et teatud ajahetkel taganes L.L kokkulepetest ja muutis arvutiprogrammis arvustuspõhimõtteid ega arvestanud enam eelnevaid kokkuleppeid. Nimetatud asjaolusid tõendavad tunnistaja järgmised ütlused: klientidega oli palju suulisi kokkuleppeid ja tihti muutusid intressid ja viiviste arvestused ja maksekuupäevad; kostjaga oli L.L kokkulepe, et kostja käis kõigi temaga sõlmitud lepingutejärgseid makseid tasumas üks kord kuus; ka oli kokkulepe, et ühel aastal ei pidanud kostja üldse maksma, kuna olid halvad majandustulemused ning selle eest pidanud ta ka viiviseid tasuma; kostjale ei arvestatud viivist ka perioodi eest, mil tema kasutuses olnud autod viibisid L.L juures hoolduses; autode hoolduses seismised märgiti arvutisse, kuid arvutusprogrammi muutmisel kõiki andmeid uude programmi ümber ei tõstetud; lepingute
maksmisprintsiibiks oli summaarne kuumakse, ei arvestatud intressi ega viivist viivitatud maksetelt; lepingud kostjaga olid formaalsed, kuna L.L olid temaga erinevad kokkulepped; ka oli kostjal maksepuhkus ühel korral suvel ja reeglina aastavahetusel; kostjaga oli sõlmitud üle 20 erineva laenulepingu ning pooled läksid tülli peale seda, kui tekkisid L.L poolt tõrked osade väljamakstud sõidukite ümbervormistamisel kostja nimele ja kostja ei soovinud enam laene võtta ega autosid L.L juures hooldada. Kohus on seisukohal, et tunnistaja ütlustega leidis tõendamist, et pooled muutsid vastastikusel kokkuleppel suuliselt esialgseid lepingutingimusi viiviste ja intresside arvestuse, aga ka tagasimakse kuupäevade osas, kuid et hageja samas teatud ajal taganes neist kokkulepetest. Vastavalt VÕS § 13 lg-le 2 ei pea lepingupooled lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima lepingu vormi, kui leping oli poolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis ja kui lepingus ei olnud kokku lepitud teisiti. Vaidlusaluses lepingus puudus kokkulepe selle kohta, et seda võib muuta ja/või lõpetada vaid kirjalikus vormis. Seega saab ja tulebki lepingu täitmise kontrollimisel arvestada muudetud tingimustega. Kohtu arvates ei oma tähtsust asjaolu, et tunnistaja ütlustega ei leidnud tõendamist kuupäeva ja aasta täpsusega sisuliselt konkreetsemad L.L ja kostja vahelised lepingu tingimuste muutmised (ei tunnistaja ega kostja neid ei mäleta). Kohtu arvates on tähtis, et leidis tõendamist suuliste kokkulepete olemasolu ja hageja esindaja poolt neist ühepoolne taganemine. Nimetatud asjaolud annavad kohtule aluse ja veendumuse, et õige ja õiglane on asja lahendamisel lähtuda tagastatavate summade suuruste ja üldsumma puhul nimelt algsest maksegraafikust. Intresside ja tagasimaksekuupäevade arvestamisel aga põhimõttest, et lepingut muutvaid täiendavaid kokkuleppeid sõlmiti, mis omakorda ei anna hagejale õigust nõuda kostjalt laenu tagastamist hagiavalduses viidatud ulatuses ja alusel. Lisaks eeltoodule annab kohtule veenvuse, et kostja poolt lepingu täitmine vastas pooltevahelistele kokkulepetele ning et laenuandja luges kostja lepingu täitnuks, asjaolu, et laenuandja on konkreetse lepingu tagatiseks olnud sõiduki omandiõiguse kostjale ümber vormistanud. Nimetatud hageja kohustus oli kokku lepitud lepingu punktis 4.1, kuid seda alles „pärast kõikide käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmist laenusaaja poolt...“. Kui hageja tegi seda tõepoolest enne lepingu täielikku täitmist kostja poolt, annaks ka see asjaolu veelkord kohtule veenvuse pooltevaheliste täiendavate kokkulepete olemasolus ja käesolevas otsuses eelpool jõutud järelduste põhjendatuses. Kohtu siseveendumus kujuneb kõigi tõendamist leidnud asjaolude põhjal kogumis.
analüüsi.
Imbi Sidok (allkiri) kohtunik
I.Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.