Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Tulenevalt VÕS § 393 lg 1 peab kasutaja kasutusse antud eseme kasutustähtaja lõppemisel tagastama. 29.07.2004.a. tõstsid kostjad hageja asjad tänavale ning alates sellest kuupäevast on võimalik lugeda tasuta kasutamise leping lõppenuks. Nimetatud asjaoluga saab lugeda tagastatuks tasuta kasutusse antud asja, milleks oli hageja poolt tema kuludega remonditud tuba Härjapea 15-2 asuvast korterist. Kuivõrd tuba Härja 15-2 vajas enne kasutama asumist remonti, siis teostas hageja oma kulul toa remondi, mille hüvitamist võib ta VÕS § 391 lg 2 kohaselt nõuda käsundita asjaajamise sätete alusel. Eelpool mainitud remont teostati kostjate teadmisel ning kostja L.L osalemisel. Remont oli vajalik teha sel otstarbel, et oleks olnud võimalik kasutada tuba, mis anti kostjate poolt hagejale tasuta kasutusse. Remondi käigus paigaldati seinaplaadid ning põrandakate. Hagejale tasuta kasutusse antud korteris tegi hageja oma kuludega remondi, mille maksumuseks oli 5 964 krooni. Hageja esitas 28.12.2006.a. hagiavalduse täienduse. Hageja palub kostjatelt välja mõista remondikulu summalt 5 964 krooni VÕS § 113 lg 1 järgne viivis alates 23.06.2006 kuni põhinõude täitmiseni. Kostjate seisukoht Kostjad TL hagi ei tunnista. Meie suhteid ja meie asja on arutanud Tallinna Üürikomisjon, Tallinna Linnakohus, Tallinna Ringkonnakohus ja läbi vaadanud Riigikohus ning nende otsustele tuginedes väidame, et TL poolt esitatud igakordseid väiteid on juba eelnevatel istungitel käsitletud ning need on osutunud valedeks või põhjendamatuteks. TL tegelik soov on meid lõputute kohtuasjadega ära kurnata kättemaksuks selle eest, et me enese kaitseks lõpetasime ainult temale väga kasuliku elu meie juures ja meie kulul. Seepärast leiutabki ta igakordse edasikaebamise võimaluse korral uusi ja üha totramateks muutuvaid põhjendusi ning väiteid, et saaks jätkata kohtuasja meie vastu. Kuna TL tegelik motiiv on meid kohtuskäimistega võimalikult palju psüühiliselt muserdada, siis ei soovi me enam asja arutamist ühelgi kohtuistungil. Meie ei nõua temalt midagi, vaid palume ainult, et ta lõpetaks psühhoterrori meie suhtes ja jätaks meid rahule. Kohtu põhjendused TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Hagiasjas pool ise määrab, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas T.L ja S.L ning L.L vahel oli sõlmitud tasuta kasutamise leping ning kas kostjad peavad hagejale tasuma tasuta kasutusse antud asjale tehtud kulutused või mitte. VÕS § 389 kohaselt kohustub tasuta kasutamise lepinguga üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Asja materjalidest

nähtub, et kostjad on hageja kasutusse andnud Härja 15-2 korterist ühe toa. Kumbki pool ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et hageja oli kohustatud tasuma toa kasutamise eest üüri. Seega võib asuda seisukohale, et tegemist oli tasuta kasutamise lepinguga. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Antud juhul võib eeldada, et leping on sõlmitud suuliselt, sest ei hageja ega ka kostjad ei ole esitanud kohtule tasuta kasutamisse andmise kirjalikku lepingut. VÕS § 391 lg 1 kohaselt peab kasutaja kandma kasutamiseks antud eseme säilitamiseks vajalikud kulud, lg 2 kohaselt muude kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude hüvitamist võib kasutaja nõuda üksnes vastavalt käsundita asjaajamise sätetele. Kasutajal on õigus võtta ära enda poolt asjale tehtud parendused, kui see on asja kahjustamata võimalik. Tasuta kasutamise lepingu kohaselt kui kasutaja teeb kasutusse antud asja suhtes kulutusi, siis nende hüvitamise kohustust kasutusse andjal tavaliselt ei lasu. VÕS § 1018 lg 1 kohaselt kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut üleval pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Seega peab hageja vastavate kulutuste kandmisel tegutsema kostjate huvides ilma, et hageja oleks vastava kulutuse kandmiseks kohustatud. Kostjad peavad hageja poolse tegevuse heaks kiitma või hageja poolne tegevus kulutuste kandmisel peab vastama kostjate tegelikule või eeldatavale tahtele. Antud asja materjalidest selgub, et kostjad olid teadlikud sellest, et hageja teeb kasutusse antud toas parendusi, kuid kostjatel puudus tegelik tahe või eeldatav tahe selles, et hageja antud toas remonti teeks. VÕS § 1018 lg 2 kohaselt käsundita asjaajamisega ei ole tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks. Antud juhul on tegemist juhuga, kus hageja nõustus teise kohta kolima ainult siis, kui seal olev tuba on remonditud. Kuna hageja asus ise tuba remontima, siis võib asuda seisukohale, et remonti ei tehtud kostjate kasuks, vaid hageja tegi seda iseenda kasuks. Arvestades VÕS § 1018 toodut, asub kohus seisukohale, et hagejal puudub alus nõuda kostjatelt remondiraha summas 5 964 krooni ja viivist alates 23.06.2006.a. kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt VÕS § 391 lg 2 on hagejal õigus võtta ära enda poolt asjale tehtud parendused, kui see on asja kahjustamata võimalik. Hageja on oma hagiavalduse täienduses (t lk 48) märkinud, et seinaplaadid ja põrandakatted oleks saanud eemaldada. Seega on hagejal võimalus tehtud parendused eemaldada ilma asja kahjustamata. Kostjad ei pea sellist ettepanekut hagejale tegema, vaid parenduste eemaldamine on hageja enda otsustada, kas ta teeb seda või mitte. Arvestades eeltoodut ning asja materjale, asub kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel oli tegemist tasuta kasutamise lepinguga, kuid remont tehti hageja enda algatusel ning käsundita asjaajamise sätete alusel ei ole võimalik nõuda kostjatelt tehtud kulutuste hüvitamist, kuna vastavad eeldused on täitmata.

Menetluskulu Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades seda, et hagi jäi rahuldamata, tuleb menetluskulud kanda hagejal Taavet L l.

Küllike Johannson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.