Eesistuja Ulvi Loonurm, liikmed Kai Kullerkupp, Ande Tänav * korteriühistu hagi OÜ T vastu 2 667,43 krooni saamiseks
Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.11.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ T apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
08.03.2007, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja * korteriühistu, esindaja Hele Noormaa kostja OÜ T, esindaja Monika Meerents-Luberg
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 14.11.2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue ning menetluse edasine käik
1.11.10.2005 esitas * korteriühistu hagi OÜ T vastu 6 935,32 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja * korteriühistu liige, kuna talle kuulub korteriomand asukohaga Tallinnas, x. Kostja ei ole tasunud talle osutatud kommunaalteenuste eest, kuigi hageja on arved esitanud õigeaegselt. Sellega on kostja rikkunud korteriühistu põhikirja punkti 4.2 alapunkti 2, mille kohaselt on kostja kohustatud tasuma õigeaegselt sihtotstarbelisi makseid. Hagiavalduse kohaselt lõpetas kostja arvete õigeaegse tasumise oktoobrist 2004. Seisuga 30.09.2005 võlgnes kostja hagejale 6 935,32 krooni. Vaatamata hagejapoolsetele korduvatele meeldetuletustele, hagi esitamise ajaks ei olnud kostja võlgnevust likvideerinud.
13.12.2005 rahuldas kohus hagi tagaseljaotsusega. 28.12.2005 esitas kostja kaja menetluse taastamiseks ning vastuse, milles tunnistas võlgnevuse olemasolu. Kostja lisas, et selgitas hagejale, et likvideerib võlgnevuse kohe peale korteriomandi võõrandamist. Kostja oli vastuse kohaselt oma võlgnevuse hageja ees 15.12.2005 tasunud ning esitanud ka vastava maksekorralduse. Kostja palus jätta hagi rahuldamata seoses kostja poolt nõude täitmisega.
3.11.04.2006 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, mille kohaselt kostja faktiliselt ei olnud hagejale kogu võlgnevust tasunud. Kostja oli korteri omanik ajaperioodil 02.11.2004 –
09.01.2006. Faktiliselt ei tasunud kostja hagejale kogu võlgnevust, mis tal oli seisuga 15.12.2005. Kokku esitas hageja kostjale alates hagi esitamise hetkest 11.10.2005 lisaks arveid 3 711,30 krooni, mis koosneb novembri hooldus- ja kommunaalkuludest summas 456 krooni, viivistest tähtaegselt maksmata arvete eest ajaperioodil 01.11.2005 – 30.11.2005 94,45 krooni, detsembri hooldus- ja kommunaalkuludest 569,55 krooni ning prügiveo kuludest 2 127 krooni. Koos hagiavalduse summaga moodustas kostja võlgnevus hageja ees 10 646,62 krooni. Kostja tasus 15.12.2005 7 399,62 krooni ning tagastas 18.01.2006 riigilõivu 570 krooni. Hageja arvestab võlgnevusest maha ka tagastatud riigilõivu 10 krooni. Seega oli seisuga 11.04.2006 kostja võlgnevus hageja ees 3 237 krooni (10 646-7399,62-10). Veebruaris tasus kostja osa jaanuaris esitatud arvest 569,57 krooni, mistõttu leidis hageja, et kostja võlgnevus on 2 667,43 krooni ning palus selle kostjalt välja mõista. Kostja seisukoht hagiavalduse täpsustusele
4.28.09.2006 esitas kostja seisukoha hagiavalduse täpsustusele. Kostja leidis, et hagiavaldusest nähtuvalt on haginõudeks kostja võlgnevus hageja ees seisuga 30.09.2005. Kohtumenetluse kestel ei ole hageja hagi nõuet muutnud ega täiendanud, millest tulenevalt tuleb lugeda hageja nõudeks võlgnevust seisuga 30.09.2005. Kostja oli seisukohal, et hageja poolt on õigustamatu ning kohut eksitav hagiavalduse täpsustuses esitatud viide detsembris 2005 ja jaanuaris 2006 kostjale esitatud arvetele, kuivõrd nimetatud periood ei ole käesolevas asjas hagiesemeks. Eeltoodust tulenevalt leidis kostja, et puudub alus hagi edasiseks menetlemiseks, kuna kostja on haginõude vabatahtlikult täitnud ning hüvitanud hagejale ka hagi esitamisel tasutud riigilõivu. Kostja leidis, et hageja poolt talle prügiveo eest alusetu arve esitamisega, on hageja püüdnud kostja arvel alusetult rikastuda. Kostja oli nõus kirjaliku menetlusega. Hageja vastus kostja seisukohale
5.20.10.2006 esitas hageja kostja seisukohale vastuse. Hageja oli seisukohal, et ta on hagi eset muutnud, kuna esitas 11.04.2006 hagiavalduse täpsustuse vastavuses tsiviilkohtumenetluse seadustikuga. Hageja poolt kostjale 2006 jaanuaris esitatud arvel on määratud sihtotstarbeline makse prügiveo eest detsembris. Tulenevalt korteriühistu põhikirjast on korteriühistul õigus määrata ja korteriühistu liikmel kohustus maksta sihtotstarbelisi makseid. Korteriühistu juhatus sõlmib oma volituste piires lepingud teenuste tarnijatega. Hageja leidis, et kuivõrd kostja on korteris oleva vara väljaviimise teostanud ning ladustanud selle 15.12.2005 * elamu konteinerisse, määrati korteriühistu otsusega kostjale kui korteriomanikule jaanuari kuu arvele sihtotstarbeline makse korteri omaniku poolt täiendava prahi tekitamise eest. Hageja palus kostjalt välja mõista tasumata võlgnevus 2 667,43 krooni. Hageja oli nõus kirjaliku menetlusega. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
6.Maakohus vaatas asja läbi lihtsustatud korras ja rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt välja 2 203,13 krooni hageja kasuks. TsMS § 206 lg 1 kohaselt on hagejal õigus suurendada oma nõuet. Tulenevalt TsMS § 306 lg-st 1 on hagejal õigus nõuet suurendada kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, esitades selle kohta avalduse. Vastavalt TsMS § 147 lg-le 4 nõude suurendamise korral tasutakse täiendavat riigilõivu vastavalt hagihinna suurenemisele. Hageja on esitanud 11.04.2006 hagiavalduse täpsustuse, millest nähtub nõude suurenemine ning tasunud 12.04.2006 sellelt riigilõivu. Tulenevalt eeltoodust oli kohus seisukohal, et hageja on nõuet suurendanud vastavalt TsMS-le.
7.Kostja on vaidlustanud prügiveo kulud summas 2 127 krooni. Nähtuvalt * korteriühistu põhikirja § 4.2 p-st 2 on ühistu liige kohustatud tasuma õigeaegselt sihtotstarbelisi makseid.
Põhikirja § 6.8 sätestab, et sihtotstarbelised maksed on ette nähtud elamu majanduskulude katteks. Samuti on põhikirja § 6.12 kohaselt ühistul õigus sõlmida elamu remontimiseks, teenindamiseks ja korrashoiuks lepinguid juriidiliste ja füüsiliste isikutega või teha neid töid ise. Ühistu üldkoosoleku pädevuses on sihtotstarbeliste ja muude maksete tasumise korra kindlaksmääramine (põhikirja § 7.2. p 9) ning juhatuse pädevuses on sihtotstarbeliste maksete muutmine seoses hindade ja tariifide muutumisega (§ 8.1. p 9) ja kõigi küsimuste otsustamine, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse (§ 8.1. p 11). Nähtuvalt * korteriühistu juhatuse koosoleku 05.01.2006 protokollist on otsustatud määrata kostjale jaanuari kuu arvele sihtotstarbeline makse korteri omaniku poolt täiendava prahi tekitamise eest summas 2 127 krooni. Kostja ei ole nimetatud otsust vaidlustanud. Samuti ei ole kostja eitanud hagiavalduse täpsustuses nimetatud prügi tekitamist. Seega oli kohus seisukohal, et hageja nõue prügiveo kulude osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8.Nähtuvalt hagiavaldusest võlgnes kostja hagejale 6 935,32 krooni. Kostja on hagejale 15.12.2005 tasunud 7 399,62 krooni (seega enammakstud 464,30 krooni). Hageja on kostjale esitanud pärast seda arveid kogusummas 3 247 krooni, millest kostja on tasunud 569,57 krooni ning hageja on maha arvestanud kostja poolt temale enamtasutud riigilõivu summas 10 krooni. Seega moodustub kostja võlgnevus hageja ees (3 247 – 464,30 – 569,57 – 10) 2 203,13 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Apellatsioonkaebuse põhjendused
9.Kostja palub kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsusest nähtuvalt on peale kostja seisukohta hageja 20.10.2006 esitanud omapoolse vastuse kostja seisukohale, peale mida on kohus kirjalikus menetluses asja lahendanud. Juhul, kui kohus nõustus lahendama asja kirjalikus menetluses, oleks kohus vastavalt TsMS § 403 lg-le 1 pidanud määrama pooltele tähtaja, mille jooksul on pooltel võimalik esitada avaldusi ja dokumente. Eeltoodu tegemata jätmisega on käesoleval juhul tekkinud olukord, kus kohus on oma otsuse rajanud eelkõige hageja poolt 20.10.2006 esitatud vastusele, millega kostjal ei ole olnud võimalik tutvuda ega selle suhtes oma vastuväiteid esitada.
10.Kohtuotsusest nähtuvalt on kostjale prügiveo eest arve esitamine otsustatud KÜ * juhatuse 05.01.2006 protokollist tuleneva otsuse alusel. Nimetatud otsusele prügiveo kulude määramise alusena on hageja esmakordselt viidanud alles 20.10.2006 vastuses. 05.01.2006 juhatuse otsusest sai kostja esmakordselt teada alles kaevatavast kohtuotsusest. Enne seda puudus kostjal igasugune teave nimetatud otsuse kohta. KÜ * juhatus ei ole kostjat kunagi nimetatud otsuse olemasolust teavitanud ega seda kostjale tutvumiseks esitanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus oma otsuse rajanud KÜ * juhatuse otsusele, mille olemasolust kostja teadlik polnud ning sellest tulenevalt on kostjal puudunud ka võimalus nimetatud otsust vaidlustada.
11.Lisaks eeltoodule on kohus ebaõigesti märkinud, et kostja ei ole eitanud prügi tekitamist. Oma 26.09.2006 esitatud seisukohas on kostja märkinud, et hageja on prügiveo eest esitanud kostjale arve alusetult. 20.10.2006 vastuses kostja seisukohale on hageja märkinud, et kostja teostas temale kuulunud korteris oleva vara väljaviimise ning ladustas selle * elamu konteinerisse, mille eest määrati kostjale kui korteriomanikule täiendava prahi tekitamise eest sihtotstarbeline makse. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et KÜ * liikmena tasus tema igakuuliselt tasumisele kuuluvaid makseid, s.h kulusid prügiveole. Seega ei ole hageja poolt õigustatud kostjalt prügiveo eest täiendava tasu nõudmine. Kostja ei ole tekitanud prügi, mis oleks tinginud eraldi prügiveo vajadust. Vastus apellatsioonkaebusele
12.Hageja leiab, et maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning palub jätta kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
13.Ringkonnakohus, ära kuulanud vastustaja esindaja seisukoha ja tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel.
14.Maakohus ei ole asja lahendamisel rikkunud menetlusnorme sellega, et lahendas asja TsMS § 405 kohaselt lihtsustatud korras, kuna seadusest tulenevad eeldused selleks olid olemas. Pooled ei esitanud kohtule taotlusi enda ärakuulamiseks ja kohus on asja menetlemisel taganud poolte menetlusõiguste järgimise.
15.Vaidlust ei ole selles, et kostja OÜ T oli Tallinnas, * asuva korteriomandi omanik ja vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) §-le 5 korteriühistu liikmeks. Vastavalt KÜS § 3 lg-le 2 sätestatakse korteriühistu põhikirjas muuhulgas korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. * korteriühistu põhikirja p.4.2 alapunkti 2 järgi oli korteriühistu liige kohustatud tasuma sihtotstarbelisi makseid. KÜ juhatuse koosoleku 05.01.2006 otsusega on määratud kostjale sihtotstarbeline makse korteriomaniku poolt täiendava prahi tekitamise eest 2 127 krooni. Kostja ei ole nimetatud otsust, ega selle aluseks olnud arvet nr 5120497 vaidlustanud. Väide, et kostja ei teadnud eelnimetatud otsusest, ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega, kuna hageja on esitanud kostjale saadetud kirjavahetuse (t.lk. 18-21), ja tuginenud sellele hagiavalduse täpsustuses (t.lk.36-37). Samuti ei ole kostja eitanud hagiavalduse täpsustuses nimetatud prügi tekitamist. Kostja väide apellatsioonkaebuses, et ta on igakuised maksed ühistule tasunud, ei ole samuti õige ega kooskõlas tõenditega. Kostjal oli võlgnevus alates korteriomandi omandamisest 2004 novembris ja alles hagi menetlemise ajal tasus ta selle 15.12.2005 osaliselt. Kuna kostja tasus ka jaanuaris 2006 esitatud arvest veebruaris 569,57 krooni, jäi kohtu arvestuse kohaselt tasumata 2203,13 krooni, millises osas kohus nõude rahuldas. Korteriühistu seaduslik esindaja selgitas ringkonnakohtu istungil, et kostja oli enne * korteri müüki selle mööblist, riietest jm varast tühjendanud ja tekitanud sellega ühistule täiendavad kulud seoses prügiveoga.
16.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus ja apellandi menetluskulud jäävad tema enda kanda vastavalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg-tele 1 ja 8.
U.Loonurm
K.Kullerkupp
A.Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.