Pärnu Maakohus
Kohtunik
Sirje Lahesoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.märts 2007.a Paide
Tsiviilasja number
2-07-474
Tsiviilasi
AS-i EMT hagi Proff Catering OÜ vastu võla ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS EMT, registrikood 10096159, asukoht Valge 16 Tallinn Hageja esindaja: Helena Purga, Raido Reinsalu volikirja alusel Kostja: Proff Catering OÜ, registrikood 10536807, asukoht Keskväljak 12 Paide Kostja esindaja: Priit Põder, juhatuse liige
Kohtuistungi toimumise aeg
07.märtsil 2007.a avalikul kohtuistungil Paides
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-07-474 kannab AS EMT täies ulatuses. Selgitada, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest. Avaldus tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
20.07.2000.a sõlmisid pooled Liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Hageja esitas kostjale arved nr 102661053, 101394645 ja 12258817 kokku summas 4921.25 krooni. Kostja arveid ei tasunud. Kostja põhivõlg hagiavalduse esitamise seisuga on 4725.74 krooni. Hageja on jätnud tähelepanuta arvetel kajastatud viivise. Kohtuvälises menetluses saatis hageja kostjale võlanõude, milles teavitas viimast tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Kostja võlgnevust ei likvideerinud. Hageja on arvestanud kostjale viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 29.12.2006.a. Kostja on olnud viivituses 2078 päeva. Kostja viivisvõlg hageja ees on 14 733.02 krooni. Viivise arvestamisel on hageja aluseks võtnud kuu pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Hageja on kirjeldanud viivise arvestust ning vähendanud viivise nõuet. Hageja nõuab kostjalt viivist põhinõudest väiksemas ulatuses, st summas 4724.74 krooni. Aegumise kohaldamise taotluse suhtes avaldas hageja eelmenetluses seisukoha kirjalikult. Hageja leidis, alates 01.07.2002.a kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 antud asjas ilmselgelt ei kohaldu. TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Lähtudes põhimõttest argumentum a majore ad minus ehk järeldades suuremalt väiksemale võib järeldada, et kõikide seadustes sätestatud õigusnormide, mis oma olemuselt on imperatiivsed, rikkumine on seadusevastane ja seega ka õigusvastane. Tsiviilkoodeksi (TsK) §-de 173 ja 174 mõtte kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ja lepinguga võetud kohustuste täitmise imperatiivsust on peetud eraõiguse üheks aluspõhimõtteks. Ilma selleta oleks mõeldamatu kehtiv lepinguõiguse süsteem. See tähendab et isik, kes rikub lepinguga
Tsiviilasi nr 2-07-474 võetud kohustust tasuda raha, käitub igal juhul õigusvastaselt, sest ei täida kokkuleppe tingimust. Seda nii nõude sissenõutavaks muutumise ajal kehtinud TsK-i kui hetkel kehtiva VÕS-i kontekstis. Lepingu alusel tekkinud rahaline kohustus tähendab kohustatud isiku poolt õigustatud isiku kasuks rahalise soorituse tegemist. Rahalisel kohustusel on rida eripäraseid tunnuseid, üheks selliseks kohustuse absoluutsus (vt Riigikohtu 20.12.2004.a lahend nr 3-21-146-04). Ühtlasi on Riigikohus oma 12.05.2006.a otsuses nr 3-2-1-50-06 asunud seisukohale, et rikkumise vabandatavus ei tule rahalise kohustuse puhul reeglina kõne alla. Vastavalt rahalise kohustuse absoluutsusele ja selle rikkumise mittevabandatavusele on rahalise kohustuse mittetäitmine vabandamatu ja ilmselgelt tahtlik. Kostja oli teadlik tarbitud teleteenusest ja selle eest nõuetekohase tasumise kohustusest. Kostjale saadeti ka arvete tähtaegse tasumata jätmise järel võlanõue, milles teavitati viimast tasumata arvetest, lisaks anti ka täiendav tähtaeg võlgnevuse likvideerimiseks. Sellest hoolimata kostja lepinguga võetud raha maksmise kohustust ei täitnud. Raha tasumise kohustus eeldab isiku tahtlikku käitumist. Sellest tulenevalt on ka kohustuse mittetäitmiseks vaja tahtlust. Seega rikkus kostja tahtlikult kohustust tarbitud teleteenuse eest tasuda ning kohaldamisele kuulub TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg.
Kirjalikus eelmenetluses ei vaidlustanud kostja hagi asjaolusid. Kohtuistungil kinnitas kostja esindaja, et hagi asjaolud on õiged (tl 51). Samas taotles kostja esindaja nii kirjalikus eelmenetlus kui kohtuistungil aegumise kohaldamist. Kostja ei nõustunud hageja seisukohaga, nagu oleks ta kohustusi rikkunud tahtlikult. Hageja selline seisukoht on tõendamata. Kostja ei ole kunagi keeldunud kohustuse täitmisest hageja ees. Majanduslikest teguritest tulenevalt ei õnnestunud kostjal oma äriplaani realiseerida ning sellest tulenevalt tekkisid tal makseraskused.
Tsiviilasi nr 2-07-474 Tõendatud on, et arve nr 0012258817 teleteenuste tasu osas summas 2829.91 krooni tuli täita 20.01.2001.a ja arve nr 0102661053 summas 1896.75 krooni 20.02.2001.a. Seega muutusid nimetatud arved sissenõutavaks vastavalt 21.01.2001.a ja 21.02.2001.a.
Sirje Lahesoo Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.