Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Kai Kullerkupp ja Urmas Reinola
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.märtsil 2007, Tallinn
Tsiviilasi
AS * hagi R.N vastu 649 921, 50 krooni väljamõistmiseks ja R.N vastuhagi töövõtulepingu ülesütlemise tunnustamiseks ning 779 566, 70 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.09.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS * ja R.N apellatsioonkaebused
Kohtuistungi toimumise aeg
05.märtsil 2007, avalik kohtuistung
Menetusosalised ja nende
Hageja AS *, esindajad vandeadvokaadid Liina Linsi ja Kalev Saare
esindajad
Kostja R.N, esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 11.09.2006 otsus ja saata asi uueks arutamiseks samale kohtule. Apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse
peale
võib
kassatsioonkaebuse
apellatsioonimenetluse Riigikohtule
apellant
päeva
või
jooksul
vastustaja otsuse
esitada
kassaatorile
kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.AS * esitas R.N vastu Harju Maakohtule 14.06.2004 hagi tasumata lepinguhinna osa 548 972, 90 krooni ja viivise 100 948, 60 krooni väljamõistmiseks.
2.16.04.2003 sõlmisid hageja töövõtjana ja kostja tellijana töövõtulepingu nr 31-335. Lepingu objektiks oli hoone Moskva oblastis x alumiiniumprofiilavatäidete valmistamine ja paigaldamine koos kõigi sellega kaasnevate õiguste, riskide ja sanktsioonidega, mis on kajastatud lepingus. Tellija tasus töövõtjale lepingu p-s 8.3 kokkulepitud kolm esimest osamakset osaliselt, jättes tasumata nimetatud maksetest kokku 264 600 krooni.
3.19.06.2003 esitas töövõtja tellijale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. 27.06.2003 esitas tellija töövõtjale kirjaliku teate tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta ega tasunud viimast maksu suuruses 284 372, 90 krooni.
4.18.09.2003 hävis hoone osaliselt tulekahjus.
5.28.05.2004 teatas tellija lepingu ülesütlemisest seoses töövõtjapoolsete lepingust tulenevate kohustuste olulise rikkumisega. 04.06.2004 teatas töövõtja, et loeb lepingu ülesütlemisavalduse tühiseks.
6.Hageja põhiline väide on, et kostja ei esitanud ei lepingu sõlmimisel ega selle järgselt hagejale ühtegi järelpärmist ega pretensiooni seoses hageja poolt lepingu sõlmimise ajahetkeks tehtud töödega ega sellele järgnevalt hageja poolt tehtud töödega. Hageja poolt teostatud töö vastas kostja poolt kooskõlastatud ning lepingu lisaks nr 4 olevatele tööjoonistele. Tööde kvaliteedis probleeme ei esinenud. Lepingu kohaselt ei olnud hageja ülesandeks ehitise projektdokumentatsiooni koostamine ega sellega vastavuse kontrollimine, vaid üksnes mõõtmistulemuste alusel koostatavate tööjooniste alusel konkreetsete avatäidete valmistamine ja paigaldamine. Arvesse võttes asjaolu, et hageja lõpetas faktiliselt montaažitööde tegemise ehitusobjektil 23.05.2003 ning tööde üleandmise-vastuvõtu akt esitati kostjale allkirjastamiseks 19.06.2003, pidanuks kogu hind olema hagejale tasutud hiljemalt 29.06.2003.
7.Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja ei ole teostanud lepinguga kokkulepitud töid, s.h tööde aluseks olevat ehitusprojekti, mistõttu tal ei ole õigust enne nende lõpetamist nõuda kokkulepitud tasu.
8.Kostja põhiline väide vastuhagis on, et tellija ütles lepingu üles töövõtjapoolsete oluliste lepingurikkumiste tõttu, mis seisnesid selles, et töövõtja keeldus töid parandamast või uut tööd tegemast. Kostja palus vastuhagis tunnustada pooltevahelise töövõtulepingu nr 31335 ülesütlemist kostja poolt ja nõuda hagejalt välja kostja poolt tasutud töötasu summas 694 017 krooni ning lepinguga ette nähtud viivised summas 85 549, 70 krooni.
9.Hageja põhiline vastuväide vastuhagile on, et kostja poolt 28.05.2004 koostatud kirjas tehtud lepingu ülesütlemisavaldus on tühine. Hageja ei ole lepingut rikkunud, vaid lepingut on oluliselt rikkunud kostja ise. Arvesse võttes asjaolu, et lepingust taganemine on lubatud üksnes lepingu olulise rikkumise korral teise lepingupoole poolt, siis on tellija tahteavaldus vastuolus TsÜS § 87 tuleneva keeluga.
Esimese astme kohtu otsus
10.Kohus rahuldas nii hagi kui ka vastuhagi osaliselt, mõistes välja R.Nlt AS * kasuks võlgnevus kokku 326 543, 70 krooni ja tunnustades R.N õigust 16.04.2003 töövõtuleping nr 31-335 üles öelda.
11.Tõendamist ei leidnud, et tellija käitumine tööde vastuvõtmisest täies osas keeldumisel oleks olnud põhjendatud ning vastanud lepingus selles osas kokkulepitule. Vastavalt lepingu p-le 13.1.1 oli tellija kohustatud keeldumist motiveerima. Selline kokkulepe on kooskõlas VÕS § 644 lg-ga 2, mille kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses
töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kostja tegutses vaidlusaluses töövõtusuhtes tellijana oma kutsetegevuses (mitte tarbija või muu taolisena), mis nähtub asjaolust, et kostja tegutses Moskvalähedasel objektil ehitustööde organiseerimisega (avatäidete tellimine ja paigaldamine), mitte olles ehitatava elamu omanikuks. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka tunnistajate H. U, U. K ja A. N ütlustega. Asjaolu, et kostja näol on tegemist kogemustega ehitusspetsialistiga (projektijuhiga) Venemaa objektidel, on tõendatud ka AS R kinnitusega 11.11.2005/031.
12.25.06.2003 kuupäeva kandvat avaldust ei saa lugeda motiveerituks ega töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldatuks. Puuduvad konkreetsed viited töövõtjale eelnevalt esitatud pretensioonidele (pretensioone sisaldav avaldus/märgukiri konkreetsel kuupäeval või konkreetse kuupäeva sissekanne ehituspäevikus, milledelt nähtuvad konkreetsed puudused kvaliteedi vmt osas). Esitatud ei ole kirjalikke pretensioone, ehituspäevikut ega tõendatud kostja poolt muul viisil, et hageja oleks 25.06.2003 avaldust saades saanud ja pidanud üheselt teadma, millised pretensioonid tellija arvates objektil kõrvaldamata on. Asjaolu, nagu oleks enne 25.06.2003 tellija poolt töövõtjale pretensioone esitatud, ei nähtu ka kostja seletustest kohtumenetluses. Nimetatud kirjalikus seletuses märgib kostja esmakordset puudustele viitamist alles juulikuus koos hageja esindajatega objektil viibides. Tõendamist ei leidnud, et kogu hageja poolt tehtud töö oleks olnud kasutuskõlbmatu (ja seda tellija ka 25.06.2003 avalduses ei väitnud), oli tellija kohustatud töö vastu võtma ja peale seda kasutama vastavalt olukorrale VÕS-s ette nähtud õiguskaitsevahendeid (töö parandamise, tasu vähendamise või kahju hüvitamise nõudmine). Eeltoodust tulenevalt ei oma tähtsust kostja väide nagu oleks hageja aktsepteerinud teatud puudusi töös ja asunud neid augustis 2003 ümber tegema. Isegi juhul, kui see nii oli ja augustis tehtud tööde näol ei olnud tegemist lepinguväliste töödega, oli hageja käitumine kooskõlas seaduses reguleeritud töövõtja kohustusega töö parandada ja/või garantiikohustustega.
13.Puudub vaidlus, et töövõtja poolt tehtavaks tööks pidi olema ehitatavale elamule alumiiniumprofiilavatäidete (klaasist vahelagi, klaasist katus, klaasfassaad kahe uksega, klaasfassaad koos kupli ja ustega, tünnikujuline klaasfassaad, kumer klaaskatus) valmistamine ja paigaldamine. Puudub ka vaidlus, et nimelt sellised asjad valmistati ja paigaldati. Seega vastasid tehtud asjad sellele otstarbele, milleks nad lepingu kohaselt ette olid nähtud. Vastupidine kohtule esitatud tõenditest ei nähtu.
14.Kohus võttis töö vastavuse hindamisel lepingutingimustele alusel kogumis poolte poolt esitatud asja tundvate isikute arvamused ja eksperdi arvamuse. Kõik need isikud hindasid nii tööde valmidusastet kui kvaliteeti fotode, lepingu teksti, hinnapakkumise ja töövõtja (töö)jooniste alusel. Ühelegi neist ei esitanud pooled ei elamu ehitusprojekti, ehituspäevikut, tellija ja töövõtja töökoosolekute protokolle ega muid tavaliselt selliste vaidluste puhul tõendusmaterjalina kasutatavaid dokumente. Keegi neist ei ole ka viibinud vahetult objektil. Aastal 2005, kui asjas määrati ekspertiis, ei olnud enam mõistlik kohtukulude suurendamine objektile sõidu arvel seoses osade vaidlusaluste tööde hävimisega objektil 19.09.2003 toimunud tulekahju tagajärjel.
15.Tõendite alusel leidsid tõendamist järgmised töö valmiduse ja kvaliteedi hindamisel tähtsust omavad asjaolud: 1) paigaldus vastas töövõtja poolt tehtud tööjoonistele; 2) esinesid teatud projekteerimisvead ja puudusid osad vajalikud sõlmlahendused; 3) tööd olid valmis umbes 95% ulatuses (aritmeetiline keskmine eksperdi 100%-st, hr J 85%-st ja hr T 99,5%-st).
16.25.06.2003 kuupäeva kandvas avalduses töö vastuvõtmisest keeldumise kohta on kostja nimetanud ühe keeldumise alusena projektdokumentatsiooni tellijale mitte esitamist. Asjaolu, et nimetatud dokumendid koostati, on tõendatud esitatud 7 + 3 köidetud
kaustaga, millised sisaldavad kuupäevi ajavahemikus detsembrist 2002 kuni augustini 2003 kandvaid vaidlusaluse objekti tööjooniseid ja sõlmlahendusi. Asjaolu, et need väidetavalt esitati kostja esindajale alles aastal 2004, ei tähenda, et neid varem hageja poolt koostatud ei oleks olnud. Asjaolu, et need tõepoolest olid enamuses (välja arvatud 19.08.2003 kuupäevi kandvad 2 joonist) valmis juba enne kirjaliku lepingu allkirjastamist 16.04.2003 on tõendatud nii asjaoluga, et need olid märgitud lepingu lisaks nr 4 kui tunnistaja H.U ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt tegeles tema perioodil suve lõpust 2002 kuni kevadeni 2003 koos kostjaga sama Moskvalähedase objekti ehituse organiseerimisega, kusjuures tema ülesandeks oli tehnilise poole teostamine ja suhtlemine hagejaga ning kostja tegeles rahalise poolega; tema poolt oli hagejaga suuliselt kokku lepitud avatäidiste valmistamine ja paigaldamine ning enamus tööst oli aprilliks 2003 juba tehtud; hageja tööülesannete hulka kuulus ka tööjooniste tegemine, neid tehti osade kaupa ning tema kooskõlastas joonised objekti tellija ja viimase arhitektiga ning andis kooskõlastamise kohta joonistele allkirjad; tema koostöö kostjaga lõppes vahetult enne kirjaliku lepingu sõlmimist, kuna kostja otsustas asja üksinda lõpuni viia. Kostja pidi olema juba enne kirjaliku lepingu sõlmimist teadlik, et vaidlusalused tööjoonised on hageja poolt koostatud. Asjaolu, et ta ei soovinud neid varem, kui alles töö vastuvõtmisega seoses näha, oli tema vaba tahe.
17.Hageja 16.04.2003 lepingu alusel tehtud töö vaidlusalusel objektil tuleb lugeda VÕS § 637 lg 4 alusel vastuvõetuks kostja poolt, seega muutus alates 27.06.2003 sama sätte lg 3 kohaselt sissenõutavaks tasunõue. Poolte vahel puudub vaidlus, et lepingu p-s 8.1 kokku lepitud lepingu maksumusest 1 710 994 kroonist on tellijal senini tasutud 1 470 000 krooni ja tasumata viimane osamakse suuruses 240 994 krooni. Seega tuleb kostjal hagejale tasuda senitasumata tasu osa 240 994 krooni.
18.Lepingu p-s 8.1 olid pooled leppinud kokku, et lepingu maksumuseks on 1 710 994 krooni, millele lisandub Eesti Vabariigis kehtiv käibemaks 18%. Poolte selgituste kohaselt oli nimetatud käibemaksu määr märgitud lepingusse põhjusel, et p-s 7.1.7 oli lepitud kokku kauba üleandmine tellijale Eestis. Tõendamist ei leidnud asjaolu, et 16.04.2003 lepingu alusel oleks müüdud kaupu ja/või osutatud teenust Eestis. Lepingu p 2.2 kohaselt oli lepingu objektiks väljaspool Eestist asuvale hoonele alumiiniumprofiiltäidiste valmistamine ja paigaldamine. Puudub vaidlus, et vähemalt osa lepingust (paigaldamisteenuse osutamine) oli teostatud Eestist väljas. Seega ei saa olla vaidlust, et selle osa maksumuse eest töövõtja käibemaksu tasuma ei pea ning seega puudub alus nõuda seda ka tellijalt.
19.Lepingu p-s 8.5 leppisid pooled kokku, et lepinguga määratletud maksetähtaegade rikkumise korral on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,2% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest, kuid kokku mitte rohkem, kui 5%. Seega on põhjendatud hageja viivise nõue suuruses mitte rohkem kui 5% 1 710 994 kroonist, s.o 85 549, 70 krooni.
20.VÕS § 655 lg 1 kohaselt võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda ning kui tellija on seda teinud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu. Seega oli kostjal tellijana põhimõtteliselt õigus leping ka veel 28.05.2004 üles öelda ning seda sõltumata ülesütlemise põhjustest. Nimetatud kuupäevaks pooltevaheline 16.04.2003 lepingu alusel tekkinud võlasuhe lõppenud ei olnud, kuna tellijal oli senini tasumata viimase osa lepingu maksumusest, ning seega vastunõue tunnustada kostja õigust pooltevaheline leping üles öelda kuulub rahuldamisele. Töö tuli akti 19.06.2003 alusel lugeda vastuvõetuks ning seega läks sellega ka töö juhusliku hävimise riisiko üle tellijale. Seega enamiku tööst hävimise eest tulekahju tõttu septembris 2003 töövõtja ei vastutanud. Seega puudus tellijal ka alus nõuda nende tööde uuesti tegemist ning keeldumise korral viidata huvi kaotamisele lepingu vastu.
21.Hagi osalisel rahuldamisel kuulub kostjalt hageja kasuks TsMS § 60 lg 1 ja kuni 01.01.2006 kehtinud RLS redaktsiooni § 37 lg 1 ja lisa 2 alusel välja mõistmisele hageja poolt tasutud riigilõiv võrdeliselt hagi rahuldatud osale summas 18 000 krooni ja kulu õigusabile summas 16 327, 20 krooni. Vastuhagi osalise rahuldamata jätmise tõttu jätab kohus TsMS § 60 lg 1 alusel poole õigusabikulud tema enda kanda. Riigilõiv rahuldatud vastunõudelt 200 krooni kuulub sama sätte alusel hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele. Kostjalt kuulub välja mõistmisele riigituludesse tema taotlusel 16.08.2006 kohtuistungil osalenud eksperdile L. R riigi arvelt välja makstud tasu kokku 1770 krooni. AS * apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
22.AS * esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada põhivõlgnevuse 286 117, 36 krooni väljamõistmata jätmise osas ja kohtukulude osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista R.Nlt AS * kasuks välja täiendav põhivõlgnevus summas 286 117, 36 krooni ja kohtukulud võrdeliselt osaga, milles hagi rahuldatakse.
23.Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja rikkunud menetlusõiguse norme.
24.Pooled on lepingu p-s 8.1 sõnaselgelt kokku leppinud, et lepingu maksumusele lisandub käibemaks. Lepingust ei tulene, et käibemaks sisalduks lepingu hinnas. Hageja on lepingu maksumuselt ka käibemaksu arvestanud ja selle Maksu- ja Tolliametile tasunud. Hageja andis kauba otsese valduse ning juhusliku hävimise riisiko üle hageja asukohas ning ei korraldanud ega kontrollinud kauba edasist liikumist. Hageja ei teostanud kauba suhtes tolliformaalsusi ning ei nõudnud kostjalt kauba eksporti tõendavaid dokumente. Kaup tehti kostjale kättesaadavaks Eestis ja seega toimus kauba käive Eestis (KMS § 7 lg 1 p 1). Käive, mille toimumise koht on Eesti, maksustatakse Eestis kehtivate maksumäärade kohaselt. Eeltoodust tulenevalt on ka põhjendatud hageja nõue käibemaksu 307 978, 90 krooni (s.o 18% 1 710 994 kroonist) saamiseks.
25.Kohus oleks pidanud käibemaksuseaduse õigeks kohaldamiseks tuvastama, kas lepingu täitmise seisukohalt oli põhisoorituseks kokkulepitud toodete Eestis valmistamine ja tellijale üleandmine või nende transpordi korraldamise järgselt vastavate toodete Moskvas asuval ehitusobjektil paigaldamine. Dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et lepingujärgsete paigaldustööde maksumuseks kokku oli 121 453 krooni (milline summa ei sisaldanud käibemaksu). Lepingu hinnaks kõigi tööde teostamise eest oli 1 710 994 krooni (millisele summale lisandub käibemaks). Seega moodustasid paigaldustööd kogu lepingu maksumusest ca 7% ja põhisoorituseks lepingu alusel oli alumiiniumprofiilavatäidete valmistamine ja nende Eestis üleandmine.
26.Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi jäeti rahuldamata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukulud võrdeliselt selle osaga, milles hagi on rahuldatud, arvesse võttes ka vastuhagi rahuldamata jätmise ulatust. Õigusabikulude ja eksperditasu jaotus ei vasta hagi rahuldatud osa ega vastuhagi rahuldamata osa suurusele ning kohtukulude jaotus on ilmselgelt hageja kahjuks. Hageja tasus eksperditasu kokku summas 35 400 krooni ja kostja kokku summas 10 266 krooni. Kohus rahuldas hageja haginõudest kokku 326 543, 70 krooni ja jättis kostja vastuhagi täielikult rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt on hageja kanda jäänud ekspertiisitasu suurus ilmselget mittevastavuses kohtuotsusega rahuldatud hagi ja rahuldamata jäetud vastuhagi summadega. Hageja kanda jääv ekspertiisitasu suurus ei saa ületada 10 330 krooni ning kostjalt oleks tulnud hageja kasuks seoses kantud eksperditasuga täiendavalt välja mõistma ca 25 000 krooni. Hageja kandis kulusid õigusabile 128 059, 50 krooni, millises summas esitas ka taotluse õigusabikulude hüvitamiseks. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus
poolele, kelle kasuks tehti kohtuotsus, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast või kuni 5% hagi rahuldamata jäetud osast (antud juhul 5% hagi ja vastuhagi hinnast moodustab 71 474, 40 krooni). Olukorras, kus ühes ja samas menetluses vaadati läbi nii hagi summas 649 921, 50 ja vastuhagi summas 779 566,7 krooni, millest kokku hageja kahjuks jäi välja mõistmata 323 377, 80 krooni ning kostja kasuks ei rahuldatud vastuhagi üldse, saanuks kohus jätta hageja kasuks välja mõistmata õigusabikulud ca 16 000 krooni. Seega tulnuks mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulu summas ca 55 000 krooni. R.N seisukoht
27.R.N vaidles AS * apellatsioonkaebusele täielikult vastu ja palus jätta kaebus rahuldamata. R.N apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
28.R.N esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks 326 543, 70 krooni ning jättis rahuldamata R.N vastuhagi 779 566, 70 krooni nõudes, ning saata asi tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
29.Kohus on valesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja ebaõigelt hinnanud asjas kogutud tõendeid.
30.Hageja ja kostja vahel 16.04.2003 sõlmitud töövõtulepingu p-s 7.1.2 on selgelt sätestatud, et tellijal on õigus kolme tööpäeva jooksul arvates esitamisest aktsepteerida või tagasi lükata tööde teostamise aktid. Samuti näeb lepingu p 13.1.1. ette, et tellijal on õigus tööde vastuvõtmisest keelduda, millisel puhul peab tellija esitama töövõtjale kirjaliku otsuse vastuvõtmisest keeldumise kohta. Seega saab üheselt asuda seisukohale, et hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtuleping nägi tellijale ette õiguse jätta ebakvaliteetne töö puuduste kõrvaldamiseni vastu võtmata. Seetõttu ei ole antud juhul töö vastuvõtmata jätmise õiguse olemasolu tuvastamiseks ka vajalik kindlaks teha, kas hageja poolt tehtud töö oli täiesti kasutuskõlbmatu ja oleks tulnud tervikuna asendada. Kostja on seisukohal, et kohus on oma otsuses seeläbi valesti kohaldanud pooltevahelise lepingu p 7.1.2 ja 13.1.1 tingimusi ning Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-16-06 kajastatud põhimõtet.
31.Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata kostja taotluse M. O tunnistajana ülekuulamiseks, kellel oli anda asjas väga olulist tähtsust omavaid ütlusi, s.h selle kohta, et kostja oli enne hageja poolt 19.06.2003 akti esitamist juhtinud hageja tähelepanu tema töös esinevatele puudustele. Kostja keeldumine tööde vastuvõtmisest vastas lepingus sätestatud formaalsetele tingimustele, kuna hageja oli enne 19.06.2003 akti esitamist teadlik tema töös esinevatest puudustest ja seega ei olnud kostjal vajalik esitada neid puudusi täiendavalt motiveeritult oma 25.06.2003 avalduses. Ekspert L. R kinnitas ehitusekspertiisis muuhulgas, et kostjal oli võimatu esitada hageja 19.06.2003 aktile motiveeritud ja täpseid vastuväited, kuna hageja ei olnud kostjale üle andnud täpset projektdokumentatsiooni ning need tööjoonised olid vaid eskiisitasemel. Seega esines kostjal motiveeritud vastuväidete esitamisele veel täiendav takistus, mille olemasolu on kinnitanud ka kohtu poolt määratud ehitusekspert.
32.Kohus ei ole asjas kogutud tõendeid uurinud piisava põhjalikkusega ja jõudnud seeläbi valedele seisukohtadele. Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, et ta tegeles Moskva oblastis asuval objektil oma majandus- ja kutsetegevuses ning oleks seetõttu pidanud lepingule mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama. Kostjal on küll tehniline kõrgharidus ja ehitusalane töökogemus, mis oleks võimaldanud tal tööde vastuvõtmisest keeldumist piisava põhjalikkusega motiveerida, kuid ta oleks saanud seda teha ainult juhul, kui hageja oleks kostjale eelnevalt üle andnud tööjoonised ja sõlmlahendused kui ühe osa lepingulistest töödest.
33.Täielikult tõendamata on jäänud, et hagejapoolne alumiiniumprofiilavatäidete paigaldus vastas tema poolt tehtud tööjoonistele ja projekteeritud sõlmlahendustele. Ehitustööde teostamise, s.h paigalduse vastavust tööjoonistele ei ole kostja hinnangul antud juhul võimalik tõendada pelgalt fotode, lepinguteksti, hinnapakkumise ja tööjooniste põhjal tehtud ekspertiisiga ning seetõttu oleks tegelikult olnud vajalik teostada käesolevas menetluses täiendav ekspertiis. Kostja on esimese astme kohtumenetluses kahel korral (21.03.2006 ja 11.04.2006) esitanud taotlused ülaltoodud küsimuses täiendava ekspertiisi läbiviimiseks, kuid kohus on mõlemal korral jätnud kostja taotlused täiesti põhjendamatult rahuldamata.
34.Täielikult tõendamata ka asjaolu, et hageja poolt teostatud tööd olid valmis 95% ulatuses. Kostja hinnangul ei tohi sellise küsimuse juures kasutada „aritmeetilise keskmise" metoodikat, vaid valmistööde maht tuleb tuvastada otseste tõendite põhjal. Millegagi ei ole tõendatud, et hageja poolt teostatud paigaldus vastas tööjoonistele ja hageja oli lõpetanud mahuliselt 95% töödest, samuti on hageja poolt teostatud tööd ja tööjoonised oluliste puudustega ning kostja oli lepingust lähtuvalt õigustatud keelduma ebakvaliteetsete tööde vastu võtmisest. Seega saab asuda seisukohale, et kostja keeldus oma 25.06.2003 avaldusega õigustatult ja kehtivalt hageja tööde vastuvõtmisest. Sellest tulenevalt on kohus alusetult ja põhjendamatult mõistnud kostjalt hageja kasuks välja viimase osamaksena tasutava töötasu summas 240 994 krooni.
35.Kohus on alusetult töötasu välja mõistnud 100% ulatuses, leides ise, et töödest oli lõpetatud 95% ning hageja tööjoonistes esinesid projekteerimisvead ja puudusid osad sõlmlahendused ning esines viivitus tööde üleandmisel. Arvestades, et 95% moodustab 1 710 994 kroonist 1 625 444, 30 krooni ja kostja on hagejale senini tasunud kokku 1 470 000 krooni, oleks kohus oma otsuses tõendatuks loetud asjaolusid arvestades saanud kostjalt välja mõista 155 444, 30 krooni, mitte 240 994 krooni.
36.Väljamõistetud viivised on nii sisuliselt põhjendamata kui ka formaalselt tõendamata, sest otsuses on välja toomata viivise arvutuskäik. Otsus ei ole kontrollitav ja arusaadav, kuna sellest ei nähtu, millise arvutuskäigu alusel on maakohus otsuses toodud viivise kostjalt välja mõistnud. Kohus on lihtsalt leidnud, et kuna lepingu kohaselt ei kuulu viivisena välja mõistmisele rohkem kui 5% lepingu maksumusest, tuleb selles ulatuses viivis kostjalt välja mõista. Tõendamata on, kas üldreegli alusel viivise arvutamine (0,2% lepingu maksumusest päevas) oleks summaarselt ületanud 5% lepingu maksumusest.
37.Kuivõrd kostja keeldus õigustatult hageja tööde vastuvõtmisest, ei olnud hageja töid kostjale üle andnud ning tööde juhusliku hävimise riisiko lasus samuti hagejal, mistõttu on hageja kohustatud hüvitama kostjale ebakvaliteetselt tehtud ja saamata jäänud tööde eest tekkinud kahju koos tööde üleandmise viivisega summas 779 566, 70 krooni. AS * seisukoht
38.AS * ei pea R.N apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
39.Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 11.09.2006 otsus tuleb tühistada menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja saata uueks arutamiseks samale kohtule TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel.
40.TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsust tehes hindab tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 442 lg 8 kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Nimetatud sätetele otsus ei vasta.
41.VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Töövõtulepingutele kindlat vorminõuet sätestatud ei ole.
42.Vaidlus puudub selles, et faktiliselt sõlmiti suuline töövõtuleping Moskva oblastis x asuva hoone alumiinimumprofiilavatäidete valmistamiseks ja paigaldamiseks 2002 hilissügisel ja et kirjaliku lepingu sõlmimise ajaks 16.04.2003 oli enamus töödest juba objektil teostatud. Seda fakti on hageja korduvalt esile toonud (t.l.774 ja mujal). Seda on kinnitanud ka tunnistajana üle kuulatud H. U (t.l.777). See nähtub ka alltööettevõtulepingust nr 47005 14.02.2003, mis sõlmitud hageja ja kolmanda isiku vahel sama objekti kohta tellimuse täitmiseks (t.l.252). Neid väiteid ei ole kostja ümber lükanud. 16.04.2003 sõlmitud tööettevõtulepingust ei nähtu, milline oli töö valmiduse aste selle lepingu sõlmimise ajaks ja ei nähtu ka, et leping reguleeriks poolte vahel suhteid tagasiulatuvalt või et varasemad kokkulepped tühised oleksid (t.l.9-12). Kostja kinnitab asjaolu, et enamus kaupu oli juba enne lepingu sõlmimist objektile viidud (t.l. 312,398399). See nähtub ka tollideklaratsioonidest (t.l.400-405) ja tellimuse kinnitusest nr 28834 29.01.2003 (t.l.406-415). Hageja seletuste kohaselt oli töövõtuleping suulises vormis sõlmitud hageja ja H. U ja R.N vahel (t.l.422-423,774). Oma koostööd kostjaga tellimuse esitamisel kinnitab ka tunnistaja H. U (776-778). Kostja on eitanud koostööd H. U, kui on kinnitanud samas, et ta on hagejalt tellinud terviktöö x asuval objektil (t.l.461).
43.Ülaltoodu alusel ei ole kohus kõigile poolte poolt esitatud faktidele ja tõenditele hinnangut andnud ja on ebaõigesti tuvastanud, et poolte vahel tekkisid töövõtulepingust suhted alates lepingu sõlmimisest 16.04.2003. Maakohus ei ole tuvastanud, millal ja kellega hageja 2002 hilissügisel suulise töövõtulepingu sõlmis ja millised olid lepingutingimused. Kui palju töödest oli valmis ja vastu võetud tellija poolt 16.04.2003 lepingu sõlmimiseni. Tuleb välja selgitada, mis tähendus ja tähtsus oli 16.04.2003 sõlmitud lepingul, kui faktiliselt oli selle sõlmimise ajaks suurem osa lepingujärgsetest töödest tehtud ja ka tasustatud, mida kinnitavad nii hageja kui ka tunnistaja H. U (t.l.776-777). Nimetatud asjaolusid tuvastamata ei ole võimalik kindlaks teha, kas tellimus täideti lepingukohaselt, kui suurel määral, millal ja kelle poolt on tööd vastu võetud. Kui kõik ülalnimetatud asjaolud on tuvastatud, siis tuleks kohtul kaaluda kordusekspertiisi läbiviimist, et tuvastada, kas tööd on teostatud kooskõlas tellimusega ja milline osa lepingust on täidetud. Selle taotluse tagasilükkamine põhjendusel, et see toob kaasa lisakulutusi, ei ole veenev. Kostja on korduvalt taotlenud kordusekspertiisi läbiviimist ja on siis ka kohustatud vastavad kulutused kandma.
44.Kuivõrd maakohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, osaliselt teinud seda ebaõigesti ja ei ole andnud hinnangut suurele osale tõenditele, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et laiaulatusliku tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse §-ga 24 lg 5 ja TsMS §-ga 688 lg 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks.
45.Ülaltoodu alusel kuuluvad apellatsioonkaebused rahuldamisele vaid osaliselt. Kuna asi saadetakse uueks arutamiseks esimese astme kohtule, siis tuleb jätta rahuldamata poolte taotlused kohtukulude hüvitamiseks.
R. Allikvere
K. Kullerkupp
U. Reinola
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.