Tsiviilasi nr.2-06-22829
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aivar Pellja
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-06-22829
Tsiviilasi
XX hagi R Ton vastu regressnõudena liikluskahju summas 4 301 krooni ning viivise väljamõistmise nõudes. Hageja : XX Esindaja: R R L E AS Kostja : R T on
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm
Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §113 ning TsMS §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada XX hagi R Ton vastu täies ulatuses.
Välja mõista R Ton’ilt liikluskahju ja kahjukäsitluskulud summas neli tuhat kolmsada üks (4 301) krooni ning viivis summas üheksasada viiskümmend kaks (952 ) krooni 70 sent XX kasuks.
Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulub, peab kandma kostja.
Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (22.03.2007.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 17.08.1998.a. toimus x linnas, x tänava ristmikul liiklusõnnetus, kus kostja juhtides M K kuulunud sõiduautot Mitsubishi põhjustas liiklusõnnetuse oma süülise käitumisega. Kostja ei omanud liiklusõnnetuse ajal vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Kostja põhjustas oma käitumisega varalise kahju kannatanu Ü A kuulunud sõiduautole Nissan summas 3 946,60 krooni. Kostja tsiviilvastutus oli avarii toimumise hetkel kindlustatud ASA Kindlustuse AS-is ja seoses ASA Kindlustuse AS-i liikluskindlustuse litsentsi tühistamisega võttis Eesti Liikluskindlustuse Fond grandina üle kindlustusandja liikluskindlustusportfelli koos sellest tulenevate õiguste ning kohustustega, siis selle alusel tekkis hagejal liikluskahju hüvitamise kohustus kannatanu ees. Kannatanule on hageja poolt hüvitatud tekitatud kahjude korvamiseks 3 946,60 krooni, millele lisanduvad käsitluskulud 354,40 krooni. Kahjujuhtumi menetlemisel kandis hageja liikluskahju ja käsitluskulud kokku summas 4 301 krooni. Hageja palub regressi korras välja mõista kostjalt kannatanutele hüvitatud liikluskahjud summas 3 946,60 krooni, kahjukäsitluskulud summas 354,40 krooni ning viivis summas 952,709,09 krooni. Menetluse käik 11.09.2006.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.17-19/. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale 12.10.2006.a. (tl 26). Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. 2 (4)
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus ja materiaalõiguslik regulatsioon “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. “Liikluskindlustuse seaduse” (LKS) (RT 24/92-338; RT 48/95-744; RT 83/96-1488; RT 43/01-238) §7 lg.1 sätestab kindlustusandja kohustuse hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju ning LKS §43 lg 2 kohaselt on kahjujuhtumi käsitlejaks kindlustusandja, kellel vastavalt lepingule lasub hüvitamise kohustus. Seega oli (on) hageja õigustatud teostama õigustoiminguid, mis on seotud antud kahjujuhtumi käsitlemisega; sealhulgas korraldama avariilise sõiduki teisaldamise, tehnilise ekspertiisi vms., ja hüvitama kannatanule kahjud. Asja materjalidega on tõendatud liiklusõnnetuse toimumise asjaolud /tl. 5-6/. Hageja on kannatanule tasunud tekitatud kahjude katteks 3 946,60 krooni ning kandnud kahjujuhtumi käsitlemisel kulutusi summas 354,40 krooni. LKS § 27 lg 1 kohaselt hüvitatakse isiku-või varakaahju isikule, kellel ei teki tsiviilvastutust, seoses liikluskahju tekitamisega, kui kahju on talle tekitatud sõidukiga, mille suhtes tuleb sõlmida liikluskindlustusleping. LKS § 27 lg 5 tulenevalt hüvitab liikluskahju kahju tekitamise eest vastutava isiku kindlustusandja. LKS § 38 lg1 kohaselt, et kahjukäsitleja regressnõue hõlmab ka kahjujuhtumi käsitlemisel kantud kulutusi. LKS § 38 lg 2 sätestab kindlustusandja õiguse esitada regressnõue kindlustusvõtja vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista liikluskahju ja kindlustusjuhtumi käsitluskulud kogusummas 4 301 krooni. “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §113 lg.1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on võlgnevuse põhiosalt arvestanud viivist 3% aastas. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis summas 952,70 kroon. Menetluskulud
3 (4)
TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Aivar Pellja kohtunik 22.03.2007.a.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.