Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

2-06-25611 Esitatud hagis palub hageja AS Hansapank välja mõista kostjalt -R O Jalt lepingust tulenev võlgnevus summas 43 885,83 (nelikümmend kolm tuhat kaheksasada kaheksakümmend viis krooni ja 83 senti) Eesti krooni ja viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt alates 15.09.2006.a. kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduses (edaspidi VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras. Kõik menetluskulud (sh hageja poolt tasutud riigilõiv 2250 Eesti krooni) palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Hansapank (edaspidi hageja) ja -R O J (edaspidi kostja) 23.02.2005.a. käenduseta väikelaenulepingu nr 05-040352-VL (edaspidi leping) (Lisa 1), mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 44 000 Eesti krooni, intressimääraga 18 % aastas ja tagastamise lõpptähtpäevaga 10.03.2009.a.Lepingu punkti 6 kohaselt kohustus kostja maksma hagejale laenu tagasi igakuiste maksetena lepingus toodud tingimuste kohaselt ehk siis tagama laenu tagasimaksmise tähtpäevadel laenu tagasimakseks vajalike summade olemasolu oma arvelduskontol nr. 1107202250 Hansapangas. Lisaks laenu põhiosa tagasimaksetele kohustus kostja vastavalt lepingu punktidele 7.1, 7.2 ja 7.3 tasuma hagejale igakuiselt intressi. Kuna kostja ei täitnud lepingu järgseid maksekohustusi nõuetekohaselt, siis ütles hageja oma 17.08.2006.a. kirjaga lepingu ennetähtaegselt üles lepingu punkti 13.2.2 alusel alates 31.08.2006.a. ja hoiatas võla mittetasumise korral kohtusse pöörduda (vt Lisa 3). Lepingu punkti 10 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist varaliste kohustuste mittekohase täitmise eest hageja hinnakirjas fikseeritud määra (EKP intress + 7% aastas, hetkel määr 0,027 % päevas) alusel (vt Lisa 4). EKP intress on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav intressimäär. Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja lepingust tulenevat võlgnevust hagejale tasunud. Kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees moodustab kokku 43 885,83 Eesti krooni, millest põhiosa on 38 277,25 Eesti krooni, intress 5327,93 Eesti krooni ja viivis 280,65 Eesti krooni (Lisa nr 2). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid kohaselt s.t kostja ei ole taganud nõutud summade olemasolu oma arvelduskontol, siis ei ole ta täitnud kohustusi nõuetekohasel viisil. Vastavalt VÕS §-i 101 lg 1 punktidele 1, 4 ja 6 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, öelda lepingu üles, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Vastavalt VÕS §-le 108 lg 1 võib võlausaldaja alati nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. VÕS § 103 sätestab, et rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostja ei ole hagejale esitanud ühtki tõendit vääramatu jõu esinemise kohta lepingust tulenevate maksete tasumata jätmisel. Seega pole lepingu rikkumine vabandatav ja kostja vastutab kohustuse rikkumise eest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 01.09.2006.a. kuni hagi esitamise päevani 14.09.2006.a. arvestatud viivis on sissenõutavaks muutunud ning selle tasumist nõuab hageja kindla summana (280 kr ja 65 senti). Alates 15.09.2006.a. arvestatava intressi palub hageja välja mõista protsendina. Seega vastab hageja viivise tasumise nõue TsMS §-le 367 - hagi esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise palub hageja välja mõista kindla summana ja selle osa, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud, protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Hageja on avatud kostja poolseteks ettepanekuteks sõlmida kompromiss. Juhul, kui ilmnevad TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud asjaolud, palub hageja asja lahendada tagaseljaotsusega enne eelistungit.

2-06-25611 Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendab hageja hagiavaldusele lisatud kirjalike materjalidega. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes TsMS §-le 79, § 133 lg-le 1 ja 2, §-dele 139, 162, 173, 339, 340, 363, 367 ja VÕS §-le 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, §-le 94, §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1, 4 ja 6, § 108 lg-le 1, § 113 lg-le 1 palub hageja: 1) välja mõista kostja -R O Jalt AS-i Hansapank kasuks lepingust tulenev võlgnevus summas 43 885,83 (nelikümmend kolm tuhat kaheksasada kaheksakümmend viis krooni ja 83 senti) Eesti krooni; 2) välja mõista kostja R O Jalt AS-i Hansapank kasuks viivis osaliselt protsendina arvestatuna põhinõudelt alates 15.09.2006.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+7%, hetkel määr 0,027% päevas); 3) kõik menetluskulud (sh hageja poolt tasutud riigilõiv 2250 Eesti krooni) jätta kostja R O Ja kanda.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 47, 48/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Vastavalt maakohtu 11.01.2007.a. kohtumäärusele toimetati kostjale avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte avaldamisega menetlusdokument so AS Hansapank hagiavaldus -R O J vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse summas 43 885.83 krooni tasumise nõudes, kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 47, 48/. Vastavalt TsMS §-le 317 lg-le 5 loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetlusteade teade ilmus Ametlikes Teadaannetes 12.01.2007.a. ja tuleb seega lugeda kostjale kättetoimetatuks 12.02.2007.a. /t.l. 48/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt oma vastust hagi osas esitanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub kõik menetluskulud sh riigilõivu 2250 krooni jätta kostja kanda. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist: TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud

2-06-25611 keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud.

R.Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.