Hageja: B2 Impact OÜ, RK 11542046, esindaja: A V, xxx Kostja: A O, IK xxx, elukoht xxx
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus, istung 03.03.2025, Tallinn, osales hageja esindaja A. Volmer
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista A Olt B2 Impact OÜ kasuks lepingust nr xxx tulenevat põhivõlgnevust 2124,17 eurot, viivist 141,35 eurot.
3.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi A O vastu intressivõlgnevuse 245,58 euro ja sissenõudmiskulu hüvitise 50 euro väljamõistmiseks.
4.Jätta B2 Impact OÜ menetluskulud 65% ulatuses A O kanda ja A O menetluskulud 35% ulatuses B2 Impact OÜ kanda, kuid A O menetluskulude rahaline suurus nende puudumise tõttu kindlaks määramata.
5.Välja mõista A Olt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulu 286 eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb A Ol tasuda B2 Impact OÜ-le kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
Lepingut sõlmides logib klient enda isikliku kliendikontoga www.raha24.ee kliendikeskkonnas sisse ja esitab laenutaotluse. Laenutaotluse esitamiseks peab klient tegema endale kasutajakonto. Laenu taotledes pidi kostja esitama kõik Laenuandja poolt nõutavad andmed ning dokumendid. Kostja vormistas endale esmakordselt kasutajakonto 27.09.2022, kinnitades esitatud andmete õigsust (lisa 1). Lepingu üldtingimuste p 3.2. sätestab, et enne laenu taotlemist kohustub laenusaaja tutvuma Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, personaalsete tingimuste ja üldtingimustega. Kostja andis laenulepingu sõlmimise tahte avaldamiseks kinnitused, sealhulgas kinnituse, et soovib sõlmida laenulepingu. Selle kohta, et kostja on tingimustega tutvunud, neist aru saanud ja nendega nõustunud, andis kostja kinnituse üldtingimuste p 5.1 alusel. Seega loeti laenulepingud sõlmituks üldtingimuste kohaselt pärast kostjalt vastavate kinnituste saamist juhul, kui laenuandja teavitas kostjat positiivsest laenuotsusest. Kõik lepinguga seotud teated edastati iseteeninduse kaudu, sh ka positiivsed laenuotsused, mis on krediidiandaja poolt tehtud nii esmase lepingu, kui lisalaenu lepingute sõlmimisel (vt. lisa 2: leping xxx - 27.09.2022 kell 16:01:42; lisalaenu leping xxx – 08.06.2023 kell 8:43:34, lisalaenu leping xxx – 06.08.2023 kell 11:42:31, lisalaenu leping xxx – 22.10.2023 kell 22:47:26, lisalaenu leping xxx – 26.10.2023 kell 20:10:41, lisalaenu leping xxx – 04.11.2023 kell 12:48:48, lisalaenu leping xxx – 07.11.2023 kell 23:59:56, lisalaenu leping xxx - 27.11.2023 kell 22:32:53, refinantseerimise kokkulepe xxx – 02.02.2024 kell 12:15:26 (lisa 2). Antud lepingut saab lugeda sidevahendi abil sõlmitud lepinguks, sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingu puhul võib olla andmed edastatud tarbijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mis ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Kohustuslikud andmed on välja toodud lepingu personaalsetes tingimustes, üldtingimustes ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehes, mis moodustavad lepingu lahutamatu osa. Leping loeti poolte vahel sõlmituks peale laenusaaja poolt Kliendikeskkonnas lepingu tingimustega tutvumist, nende aktsepteerimist ning peale laenuandja poolt positiivse laenuotsuse tegemist. Krediidiandja on krediidianalüüsil järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet lähtudes VÕS § 4034 ja KAVS § 49 ja § 50 sätestatud nõudeid. Kostja esitas esmalt 27.09.2022 taotluse laenu saamiseks, seejärel 07.06.2023, 22.10.2023 26.10.2023, 4.11.2023, 7.11.2023, 27.11.2023 lisalaenu saamiseks ja 02.02.2024 taotluse refinantseerimiskokkuleppe sõlmimiseks (lisa 3). Peale taotluse esitamist kohustus kostja täitma krediidiküsitluse, märkides teabe enda igakuise sissetuleku, kohustuste ja ülalpeetavate kohta, kinnitades esitatud andmete õigsust. Hageja palub välja mõista kostjalt A O hageja B2 Impact OÜ kasuks lepingust xxx tulenev põhivõlgnevus 2951,14 eurot, intress 245,58 eurot, viivis 239,96 eurot ja võla sissenõudmiskulud 50,00 eurot; menetluskuluna kokku summa 440,00 eurot, mis koosneb maksekäsu kiirmenetluse kulust 20,00 eurot ja menetluses kokku tasutud riigilõivust summas 420,00 eurot ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, välja mõista lepingust xxx tulenev põhivõlgnevus 2124,17 eurot, viivis põhivõlalt (2124,17 eurolt) alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast so. 29.06.2024 kuni hagi täpsustuse esitamiseni so. 14.01.2025 VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas kokku summas 2
141,35 eurot ning võla sissenõudmiskulud summas 50,00 eurot. Lisaks palub hageja kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (TsMS § 163 lg 1) ning väljamõistetud menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kostja seisukohad
Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 04.12.24, hagi täiendused 02.02.25 ja 21.03.25 avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja hagile ei vastanud.
Kohtu põhjendused
Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Kohus tuvastab, et: - Kostja esitas esmalt 27.09.2022 taotluse laenu saamiseks, seejärel 07.06.2023, 22.10.2023 26.10.2023, 4.11.2023, 7.11.2023, 27.11.2023 lisalaenu saamiseks ja 02.02.2024 taotluse refinantseerimiskokkuleppe sõlmimiseks (hagi lisa 3). - Leping xxx sõlmiti 27.09.2022 kell 16:01:42; lisalenu leping xxx sõlmiti 08.06.2023 kell 8:43:34, lisalenu leping xxx sõlmiti 06.08.2023 kell 11:42:31, lisalaenu leping xxx sõlmiti 22.10.2023 kell 22:47:26, lisalaenu leping xxx sõlmiti 26.10.2023 kell 20:10:41, lisalaenu leping xxx sõlmiti 04.11.2023 kell 12:48:48, lisalaenu leping xxx sõlmiti 07.11.2023 kell 23:59:56, lisalaenu leping xxx sõlmiti 27.11.2023 kell 22:32:53 - Lepingu xxx (hagi lisa 9), lisalaenu lepingu xxx (lisa 10) ja lisalaenu lepingute xxx (hagi lisa 11), xxx (hagi lisa 12), xxx (hagi lisa 13), xxx (hagi lisa 14), xxx (hagi lisa 15), xxx (hagi lisa 16) alusel, on kostja saanud perioodil 27.09.2022-17.11.2023 kokku laenu summas 2455,00 eurot (hagi lisa 17). - 02.02.2024 sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ refinantseerimisleping nr. xxx (hagi lisa 19) - Kostja poolt on lepingute xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx katteks tagasimakseid tehtud kokku summas 330,83 eurot (hagi lisa 18). - Krediidiandaja loovutas tulenevalt VÕS § 164 tema ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude hagejale (28.06.2024 kell 16:05:44 Kliendikeskkonna kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile saadetud teade; hagi lisa 2).
VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
9.Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-21-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 02.02.24 lepingu sõlmimise ajal 17,36%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 29,99% aastas tegelikku ei ületanud ning vastav määr ka VÕS § 406 2 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud (3*17,36=52,08%).
10.VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. 3
11.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
12.Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
13.Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).
14.Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).
15.Hageja on selgitanud, et esmase laenutaotluse esitamisel hinnati kostja krediidivõimekust kasutades kostja poolt esitatud andmeid, kostja konto väljavõtteid ja pensioniregistri ning maksehäirete päringuid (mai-august 2022). Esialgne võlausaldaja lähtus laenu andmisel sellest, et kostja pangakonto väljavõtete alusel on kostja keskmiseks sissetulekuks arvestatud 1083 eurot kuus, finantskohustusi pangakonto väljavõtetelt nähtuvalt 159,30 eurot (xxx AS ja xxx AS). Kontoväljavõttelt tulenevalt on nelja kuu jooksul tehtud kostja poolt makseid restoranides, kohvikutes ja Woltis 1085,95 eurot. Toidupoodide makseid on 702,82 eurot. Lisaks on väljavõttel makseid meelelahutusasutustes, mida krediidiandja vajalike muude kohustustena ei arvesta väljavõttel. Krediidiandja arvestab muude vajalike kohustuste miinimumina Statistikaameti arvestusliku elatusmiinimumi + ülalpeetavate kulu. Maksehäireid kostjal ei olnud. Lepingu xxx puhul kontrollis krediidiandaja kostja keskmise sissetuleku andmeid ja kohustusi kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtete alusel (juuli-november 2023) kohaselt netosissetulek on 1127,51 eurot. Igakuised keskmised nelja kuu (august-november 2023) finantskohustused 361,60 eurot (xxx AS, xxx AS, xxx AS, xxx, xxx ees) 4
16.Kohus leiab, et esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks lepingu sõlmimisel kostja kohta kogutud andmeid sisuliselt analüüsinud ning tema tegelike kulude suurusega laenu andmisel arvestanud. Hagis väljatoodu kohaselt lepingu xxx puhul arvestati majapidamiskuluga 234 eurot ning lepingu xxx puhul majapidamiskuluna 404,00 eurot ning lepingute xxx, xxx, xxx, xxx, xxx puhul majapidamiskuluna 378,00 eurot. Kostja kontoväljavõttest (dtl 158-300) nähtuvalt oli asjakohasel perioodil tarbija igakuine üürimakse 470-480 eurot (nt juuni-oktoober 2022 dtl 162, 177, 186, 197, 244, 249), mis ainuüksi juba ületab krediidiandja arvestuslikku majapidamiskulu.
17.Hagis väljatoodu kohaselt kajastab panga väljavõte nelja kuu jooksul tehtud kostja poolt makseid restoranides, kohvikutes ja Woltis 1085,95 eurot – kuid nende kulutustega krediidiandja maksimaalse osamakse arvutamisel hageja sõnul ei arvesta, sest nendest kulutustest on võimalik loobuda. Toidupoodide makseid on 702,82 eurot. Lisaks on väljavõttel makseid meelelahutusasutustes, mida krediidiandja vajalike muude kohustustena ei arvesta väljavõttel. Esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks vastavas osas kostjalt selgitust küsinud ega nähtu ka milliste analüüside alusel leiab krediidiandja, et tarbija oluliselt oma tarbimiskäitumist tulevikus muudaks ning nimetatud väljaminekutest võiks loobuda. Kohtule esitatud kontoväljavõtetest nähtub läbivalt, et kostja kontodel püsivalt vahendeid märkimisväärses ulatuses ei ole ning kostja tasus püsivalt restoranides, kohvikutes, kasutas Bolt-i teenust (sh välisriikides dtl 161-162). Juba ainuüksi asjaolu, et tarbija on teinud korduvaid laenutaotlusi BB Finance OÜ-le ning omab ka mitmeid laenukohustusi teiste krediidiandjate (xxx AS, xxx AS, xxx AS, xxx, xxx - perioodil august-november 2023 kokku summas 361,60 eurot/kuus; dtl 255) ees, peaks olema kohtu hinnangul võimalikuks hoiatavaks indikaatoriks tarbija finantskäitumisele.
18.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Vaatamata asjaolule, et krediidiandja on küsinud pangakonto väljavõtte, leiab kohus, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
19.02.02.2024 sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ refinantseerimisleping nr. xxx, mille puhul uut laenusummat ei väljastatud, osamakse suurust vähendati ja võimaldati seda võlas olevale kliendile, st. makseraskuste korral. Nimetatud lepingu puhul võlgniku krediidivõimelisust kontrollima ei pea (RKTKo 2-20-1490, p-d 25 ja 26).
20.VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus leiab, et andmete ebapiisav kogumine ja kontrollimine kostjale etteheidetav ei ole ning kohaldub VÕS § 4034 lg 7 I lauses sätestatud tagajärg.
21.VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
22.27.09.2022 laenu sõlmimise hetkel oli VÕS § 94-järgne intressimäär 0%, seejärel 07.06.2023 VÕS § 94-järgne intressimäär 2,5% ning 22.10.2023 26.10.2023, 4.11.2023, 7.11.2023, 27.11.2023 lisalaenu lepingute sõlmimisel 4% ja 02.02.2024 taotluse refinantseerimiskokkuleppe sõlmimise ajal on VÕS § 94-järgne intressimäär 4,5%.
23.Kostja on lepingute xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx alusel saanud krediiti kokku summas 2455,00 eurot (lepingu xxx puhul väljamakset ei toimunud), tagasimakseid on lepingute katteks tehtud kokku summas 330,83 eurot. Arvestades asjaolu ning tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 ei ole hagejal 5
seoses vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumisega õigus nõuda kostjalt intresse ega muid tasusid, tuleb arvestada kostja poolt juba hagejale tasutud maksed 330,83 eurot laenu põhisumma, s.o 2455 euro katteks ning hageja nõue lepingujärgsetele intressile summas 245,58 eurot jääb rahuldamata. Kohus märgib siinkohal, et hageja ei ole alternatiivselt nõudnud seadusjärgset intressi.
24.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
25.Hageja esitas VÕS § 4034 lg 7-järgse ümberarvestuse (dtl 479-495), mille kohaselt on kostja lepingute xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx alusel saanud krediiti kokku summas 2455,00 eurot (lepingu xxx puhul väljamakset ei toimunud), tagasimakseid on lepingute katteks tehtud kokku summas 330,83 eurot, mistõttu nõudeks kujuneks 2124,17 eurot. Kostja on VÕS § 4034 lg 7 tuleneva lepingu nr xxx uue tagasimaksegraafiku (lisa 29) kohaselt jäänud täielikult võlgnevusse alates esimese osamakse tasumisest, see on 28.03.2024 (osamakse 33,85 eurot), 28.04.2024 (osamakse 33,85 eurot) ja 28.05.2024 (osamakse 33,85 eurot) osamaksete tasumisega.
26.Kohtule on esitatud 11.06.2024 teade (lisa 24, dtl 219), millega krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 27.06.24, märkides, et juhul kui kostja võlgnevust hiljemalt nimetatud kuupäevaks ei tasu, ütleb krediidiandja lepingu üles. Hageja tõi välja, et krediidiandja edastas kostjale lepingu ülesütlemise teatise 11.06.2024 kell 9:32:52 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxx (dtl 43 jj). Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 69 lg 1 kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Eeltoodust tulenevalt ja hageja esitatud tõendi kohaselt saab lugeda lepingu ülesütlemise teatise kättetoimetatuks TsÜS § 69 lg 2 ja 3 alusel 19.06.2024.
27.Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma 2124,17 eurot (saadud 2455 eurot - kõik tagasimaksed 330,83 eurot, dtl 223).
28.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
29.Hageja on esitanud viivisenõude alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast so. 29.06.2024 kuni hagi täpsustuse esitamiseni so. 14.01.2025 VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas kokku summas 141,35 eurot (lisa 30). Kuivõrd lepingu ülesütlemine on kehtiv, tuleb kostjal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates ülesütlemisele järgnevast päevast, so alates 29.06.24. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 29.06.24-14.01.25 eest summas 141,35 eurot.
30.Hageja on esitanud nõude kostjalt mh hüvitise välja mõistmiseks seoses meeldetuletuskirjade saatmisega summas 50 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata.
6
Menetluskulud
31.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
32.Kuna hageja esitas hagi hinnaga 3486,68 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 2265,52 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja menetluskulud jäävad 65% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud jäävad 35% ulatuses hageja kanda.
33.Hagiavalduse täpsustuse kohaselt tekkis hagejal kulu riigilõivu 420 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulude näol 20 eurot. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on riigilõivu tasutud kokku 420 eurot.
34.Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, asja materjalidest ka ei nähtu, et kostjal oleks kulusid tekkinud, kuivõrd kostja menetluses sisuliselt ei osalenud. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole ja kohus neid kindlaks ei määra.
35.Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 286 eurot (440 x 65%).
36.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
37.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.