Viru Maakohus, Narva kohtumaja
Kohtunik
Geete Lahi
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
21. märts 2007.a. kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei
Tsiviilasja number
2-05-15887 (kuni 01.01.2006 nr 2-1075/05)
Tsiviilasi
G L hagi SA N H vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja kostja kohustamiseks edastada Politseiprefektuuri Narva osakonda kiri koos teatise nr 106, 19.02.2003.a. tühistamisega ja psühhiaatri diagnoosi hageja suhtes ümberlükkamisega
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja G L Hageja lepinguline esindaja A G Kostja Sihtasutus N H Kostja lepinguline esindaja M A
Kohtuistungi toimumise aeg
13. veebruar 2007.a.
Istungil osalenud isikud
Hageja G L Hageja esindaja A G Kostja esindaja M A
Resolutsioon
Jätta hagi rahuldamata ja hageja kohtukulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 21. märtsil 2007.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Kohtule 11.08.2005.a. esitatud hagiavalduse (tl 1-2) kohaselt aastatel 2001-2002 pöördus hageja korduvalt Narva Politseiprefektuuri kaebustega naabrite, ema ja tütar V, käitumisele.
Abinõusid nende suhtes tarvitusele ei võetud. Üks-kaks aastat tagasi hakkas hageja kuulma majas kuuldusi, nagu oleks ta vaimuhaige ja psühhiaatri vaatluse all. 11.03.2005.a. sai hageja politseiprefektuuri Narva osakonnast kirja, mille kohaselt on hageja psühhiaatri arvel diagnoosiga „vaskulaarne dementsus paranoidne sündroom“. 2002.a. detsembris tegi politseitöötaja Irina Starilova hagejale ettepaneku minna koos temaga Narva Haigla psühhiaatriaosakonda. Hageja leidis, et seda on vaja hageja avalduste politseis läbivaatamiseks. Pr S viis hageja arsti-psühhiaatri kabinetini ning arst vestles hagejaga. Käesoleval ajal ilmnes, et 19.02.2003.a. saatis Narva Haigla Narva Politseiprefektuuri teatise sellest, et 2002.aasta detsembris hagejale pandi diagnoos paranoidse sündroomi kohta. Narva Haigla väidab, et ambulatoorne kaart puudub. Puudub ka politseiprefektuuri järelpärimine, mille alusel tehti 19.02.2003.a. teatis. Hageja leiab, et Narva Haigla töötajad 2002.aasta detsembris põhjendamatult panid hagejale psühhiaatrilise diagnoosi. Pärast seda ebaseaduslikult, ilma mingi järelpärimiseta või kriminaalasjata hageja suhtes teatati politseisse diagnoosist, mis ei ole millegagi kinnitatud. Narva Haigla ebaseadusliku tegevuse tõttu tunneb hageja kahe aasta jooksul sügavaid moraalseid üleelamisi, kuna naabrid räägivad et hageja on psühhiaatri arvel. Hageja hindab enda moraalset kahju kostja tegevuse tõttu umbes 10 tuhat krooni. Hageja palub eeltoodut aluseks võttes ja juhindudes VÕS § 127 lg 1 ja lg 6, § 128 lg 5, § 136 lg 1, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1 ja 1047 lg 1 ja lg 4: 1.Välja mõista AS- lt Narva Haigla hageja kasuks 9 999 krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks ja kohtukulud. 2.Kohustada kostjat edastama Politseiprefektuuri Narva osakonda kiri koos teatise nr 106, 19.02.2003.a. tühistamisega ja psühhiaatri diagnoosi hageja suhtes ümberlükkamisega.
Kostja oma kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 17) hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Vastuse kohaselt pöördus hageja politseikonstaabli juuresolekul SA Narva Haigla polikliiniku psühhiaatriakabinetti arst A. S poole, kes püstitas hagejale eelneva diagnoosi F.22. Arst määras diagnoosi vastavalt hageja terviseseisundile lähtudes erialastest teadmistest ja töökogemustest; hagejal puuduvad alused kahelda eriarsti järelduste õigsuses. Kostja ei arva, et diagnoos oli püstitatud alusetult. Hagejat patsiendina arvele ei võetud. 2003.a. juulikuus toimus polikliinikus õnnetusjuhtum, mille tulemusena hävisid ravidokumendid, s.h. hageja ambulatoorne kaart, taastada dokumente ei osutunud võimalikuks. Dokumentide puudumise tõttu jäi hagejale väljastamata õiend psühhiaatri külastamise kohta. 19.02.2003.a. dokument nr 106 hageja pöördumisest arstiabi saamiseks SA Narva Haigla polikliiniku psühhiaatria kabinetti on väljastatud Narva Politseiprefektuuri 12.02.2003.a. järelepärimise nr 3.1-1.12/1994 alusel. Kostja 19.02.2003.a. dokumendist nr 106 nähtub, et hageja oli pöördunud 13.12.2002.a. eriarsti poole, kuid arvel ei seisa ning statsionaarset abi ei vaja. Patsientide terviseseisundit käsitlevaid dokumente ei väljastata kostja poolt ilma vastava isiku vastavasisulise järelpärimiseta, kelleks käesoleval juhul on Narva Politseiprefektuur. Politseiprefektuur oli esitanud 12.02.2003.a. järelepärimise, millele oli esitatud 19.02.2003.a. vastus. Hageja ei ole tõendanud, et ta võeti alusetult patsiendina
arvele, ei ole esitanud kostjapoolset seaduserikkumine oli tehtud kostja süül.
seaduserikkumise
fakti
ning
tõendeid,
et
Kohtuistungil palus hageja hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt hageja kantud kohtukulud. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja hageja kohtukulud jätta hageja enda kanda.
VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus-või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Hageja nõueteks on: välja mõista kostjalt hageja kasuks 9999 krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks ja kohustada kostjat edastama Politseiprefektuuri Narva osakonda kiri koos teatise nr 106, 19.02.2003.a. tühistamisega ja psühhiaatri diagnoosi hageja suhtes ümberlükkamisega. Hageja leiab, et kostja töötajad 2002.a. detsembris põhjendamatult panid hagejale psühhiaatrilise diagnoosi ja võtsid ta arvele. Hageja sõnul ettepaneku minna Narva Haigla Psühhiaatriaosakonda tegi talle politseitöötaja S. Hageja arvas, et see on vajalik tema politseile esitatud avalduste läbivaatamiseks. Pooled ei vaidle, et 13.12.2002.a. viibis hageja SA Narva Haigla polikliiniku psühhiaatriakabinetis psühhiaater A S vastuvõtul, et politseitöötaja S viis hageja arsti kabinetini, arsti kabinetis politseitöötaja ei viibinud. Tunnistaja A S ütlustega (tl 85-87) on tõendatud, et hageja tuli tema kabinetti vabatahtlikult, vastas arsti küsimustele ja võttis vastu väljakirjutatud retsepti. Hagejal olid terviseprobleemid, seoses millega määras arst talle ravimid. Arvele hagejat ei võetud. Alus diagnoosi panemiseks oli olemas kuna läbivaatus toimus ja see kestis piisavalt kaua. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis annaks alust kahelda arsti A. S erialases pädevuses. A. S on kantud tervishoiutöötajate riiklikku registrisse, mida tõendab kostja poolt kohtule esitatud Tervishoiuameti registreerimistõend nr D01048, välja antud Sotsiaalministeeriumi Tervishoiuameti poolt 20.06.2002.a. (tl 21). Pretensioonidega arsti töö suhtes ei ole hageja kellegi poole pöördunud. A. S on kvalifitseeritud spetsialist ning ei ole rikkunud VÕS § 766 lg 3, millest tulenevalt võib patsienti läbi vaadata üksnes tema
nõusolekul. A.S ei ole rikkunud ka VÕS §-s 768 sätestatud saladuse hoidmise kohustust. Seega ei leidnud kohtus tõendamist hageja väide, et talle psühhiaatrilise diagnoosi panemine oli põhjendamatu. Kinnitust ei leidnud ka hageja väited tema psühhiaatriaosakonnas arvele võtmise kohta. Hagejale 25.04.2005.a. väljastatud tõendi kohaselt (tl 9) ta polikliiniku psühhiaatriakabinetis arvel ei ole. SA Narva Haigla 29.07.2005.a. vastusest(tl 11) nähtub, et Narva Haiglas läbiviidud ametliku uurimise kohaselt hageja ei ole SA Narva Haigla psühhiaatriaosakonnas arvel. Kohtus ei leidnud tõendamist ka hageja väide, et ilma mingi järelpärimiseta teatati politseisse hageja diagnoosist. SA Narva Haigla tõend nr 106, 19.02.2003.a. selle kohta, et hageja pöördus 13.12.2002.a. abi saamiseks SA Narva Haigla polikliiniku psühhiaatriaosakonda (tl 8), on väljastatud Narva Politseiprefektuuri 12.02.2003.a. järelepärimise alusel (tl 22). Politseiprefektuuri järelpärimise ja tõendi väljastamise ajal kehtinud Isikuandmete kaitse seaduse redaktsiooni § 4 lg 1 p 3 kohaselt on delikaatsed isikuandmed andmed terviseseisundi kohta. Sama seaduse § 9 lg 2 p 1 kohaselt terviseseisundit kirjeldavate delikaatsete isikuandmete töötlemine on lubatud ilma isiku nõusolekuta, kui töötlemine toimub seaduses ettenähtud kohustuste täitmiseks. Seega oli politseil õigus teha järelpärimine hageja terviseseisundi kohta, aga kostja oli kohustatud järelepärimisele vastama (nõude esitamise ajal kehtinud KrMK redaktsiooni § 49 alusel). Tõendamist ei ole leidnud, et kostja tegevus oleks olnud õigusvastane. Hageja väitel politsei ebaseadusliku tegevuse tõttu on hagejal kahe aasta jooksul sügavad moraalsed üleelamised, kuna naabrid räägivad, et hageja on nagu psühhiaatri arvel. Oma moraalset kahju kostja tegevuse tõttu hindab hageja 9999 krooni. Hagejale tekitatud mittevaraline kahju väljendub kõrgendatud vererõhus (tl 92). Kohus on seisukohal, et kostja tegevuse ja hageja terviserikke (kõrgenenud vererõhk) vahel puudub põhjuslik seos. Tõendamiskoormus lasub hagejal. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta tõendamatuse tõttu rahuldamata. Kohus ei arvesta tõenditena Narva Politseiprefektuuri vastuseid hagejale (tl 37, 38), kuna kohus ei loe neid tõendeid asjasse puutuvateks. Kohtule esitatud hageja ja politsei kirjavahetus (tl 3-6) pole asjakohased käesolevas tsiviilasja lahendamise raames ega tõenda seotust kostjaga. Kuna kohus hagi ei rahuldanud, jäävad hageja kohtukulud tema enda kanda. Kostja kohtukulude väljamõistmist ei taotlenud. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 436, 442, 452 lg 1, 632 lg 1, 633 lg 1. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.