Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja nimel on sõiduauto Ford Fiesta, reg. nr 621 ANF. 2001.a müüs hageja auto ühele isikule, kes maksis käsiraha 1000 krooni ja viis auto ära. Lepiti kokku, et isik maksab juurde

veel 1500 krooni, kuid rohkem hageja seda isikut ei näinud. Hageja isiku nime, kellele ta auto müüs, ei tea. Mõni aeg hiljem selgus, et hageja autole on liikluskindlustuse teinud kostja, M.K. Kostja sõitis 06.02.2006.a autoga Emajõkke, ja auto jõest väljatõstmiseks esitas Päästeamet hagejale arve 3979,68 krooni nõudes. Hageja tasus arve ja saatis 11.05.2006.a kostjale nõude kahju hüvitamiseks. I.K. poolt tasuti 1000 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista ülejäänud kahju 2979,68 krooni. Kuna hagejale ei ole autot tagastatud, siis hindab hageja auto väärtuseks 1500 krooni ja leiab, et see summa tuleb kostjalt samuti välja mõista. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista 4479,68 krooni ja kohtukulud.

KOHTUISTUNG

Hageja, M.K. esindaja Monica Meristo poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et 2001.a müüs hageja auto ühele kodanikule Roelast, kes maksis talle 1000 krooni ja hiljem pidi veel maksma 1500 krooni. Hageja sai kindlustuse kaudu hiljem teada, et autot kasutab kostja, M.K., kes aga ei ole seda autot hagejalt ostnud. 06. veebruaril 2006.a sõitis kostja autoga Emajõkke, kust Päästeamet auto välja tõstis ja esitas hiljem arve summas 3979,68 krooni nõudes hagejale. Hageja tasus arve ära ja saatis 11. mail 2006.a kostjale kahju nõude. I K poolt tasuti hagejale 1000 krooni 23. mail 2006.a. Jõkke sõitmisega kahjustati hageja vara 2979,68 krooni ulatuses, samuti on hagejal auto müügi eest saamata 1500 krooni. Hageja esindaja Monica Meristo poolt antud seletustest nähtub, et peale nn. müüki läks auto ostja valdusse. Ostu-müügilepingut ei sõlmitud kuna ei jõutud autot arvelt maha võtta ja ka osa raha oli ostjal maksmata. Kostja, M.K., poolt kohtuistungil antud seletustest nähtub, et tema sai auto börsi kuulutuse peale ühe meesterahva käest. Registris ta autot ei vormistanud, sest talle tundus, et see auto sõidab ainult paar nädalat. Auto eest maksis ta 2500 krooni, täpselt ei mäleta. Tehnilises passis oli, et see auto kuulus M.K., viis aastat ei tundnud hageja auto vastu huvi. Alles siis kui Päästeamet auto välja tõstis ja arve esitas, võttis hageja ühendust. Päästeameti poolt esitatud arve on ta nõus kinni maksma. Veest väljatõmbamisega auto hävis ja ta viis selle vanarauaks. Ta on nõus hagejale tagastama tehnilise passi, auto maksumust 1500 krooni ta nõus hüvitama ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

Hageja palub kostjalt välja mõista 1500 krooni, mis on hagejal saamata seoses auto ostumüügiga. Hageja esindaja poolt antud seletusest nähtub, et hageja müüs oma auto 2001.a aastal isikule, keda ta ei tundnud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01. juulit 2002, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Lähtuvalt 2001.a kehtinud Tsiviilkoodeksi § 242 lg 1 kohaselt ostu-müügilepingu järgi kohustub müüja vara üle andma ostja omandusse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku lepppinud, et omand läheb üle omandajale. AÕS § 36 lg 1 kohaselt valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Seadus võib ette näha, et vallasomandi üleandmine tuleb registreerida vastavates riiklikes registrites, näiteks autoregistris, kui sellega ei ole seotud omandi üleminek. Selline registreerimine on informatiivne kolmandatele isikutele. Hageja esindaja seletustega ja kostja seletustega leidis kohtus tuvastamist asjaolu, et hageja müüs temale kuulunud auto isikule, keda ta ei tundnud 1500 krooni eest ja andis üle ka asja

valduse. Seega sai auto omanikuks nn. tundmatu isik e. ostja. Ostja omakorda müüs auto edasi 2500 krooni eest kostja M.K., kes asus ka asja valdama ning auto omand oli M.K. üle läinud. AÕS § 95 lg 1 kohaselt isik, kes on asja üleandmisega omandatud heauskselt, on asja omanik asja valduse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Üldreeglina saab heauskne omandaja vallasasja omanikuks asja valdusse võtmisega ka siis, kui võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et auto valdus oli üle läinud esimesele ostjale, seega oli M.K. põhjendatult eeldada, et isikul, kes talle auto müüs oli õigus seda teha. Vastupidiseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Seega hinnates tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et hageja nõue kostja vastu 1500 krooni nõudes, mis on tasumata ostu-müügihind, tuleb jätta rahuldamata, kuna M.K. vastu hagejal nõudeõigus puudub. Lõuna-Eesti Päästekeskuse poolt on hagejale esitatud arve nr 30;14.02.2006.a (tl 32) summas 3979,68 krooni jõkke sõitnud Ford Fiesta reg.nr 621 AMF kaldale transportimise ja õlireostuse ohu likvideerimiseks. Hageja on nimetatud arve tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele 09. aprillil 2006.a. Nii hageja esindaja kui ka kostja seletustega leidis kohtus tõendamist, et 1000 krooni on hagejale ära makstud I.K. poolt. Võlaõigusseaduse § 1041 sätestab, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustustest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Kohtuistungil on hageja esindaja kinnitanud, et hageja tasus Päästeameti arve, sest tegemist oli hagejale kuuluva autoga. Kohtus on leidnud tuvastamist, et auto ei kuulunud alates 2001 aastast enam hagejale. Seega on hageja ekslikult arvanud, et ta ajab oma asja ning kostja on hageja arvelt alusetult rikastunud ning hageja nõue kostja vastu 2979,68 krooni nõudes tuleb rahuldada vastavalt VÕS §-le 1041.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna hagi rahuldati osaliselt, siis arvestades rahuldatud nõude osa, tuleb M.K. kohtukulud 60% ulatuses jätta M.K. kanda ja M.K. kannab M.K. kohtukulud 40 % ulatuses. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.