Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Menetluskulude jaotus Välja mõista xxx OÜ-lt ja xxx solidaarselt Aktsiaseltsi xxx kasuks menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõiv 4750 (neli tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Kostjatel on õigus esitada kohtuotsuse peale kaja 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 415 ja 416 sätestatud alustel ning korras. Vastavalt TsMS § 142 lg-le 2 tuleb kajalt tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), mõlemal viitenumber 3100057358.

Menetluse käik Aktsiaselts (AS) xxx (registrikood 10668302) esitas 01.07.2005.a kohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt välja võlgnevuse kogusummas 72949,69 krooni. Samuti palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista kohtukulud ning õigusabikulud. Kohus saatis kostjatele hagimaterjalid ja kohustas kostjaid andma kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §s 393 lg 2 p-s 1 sätestatuga asjas kirjalik vastus 20 päeva jooksul arvates kohtuteate kättetoimetamisest. Hagimaterjalid toimetati kostjale xxx OÜ kätte ning peale kohtu poolt täiendava tähtaja andmist jäi kostjale vastamise tähtajaks 15.05.2006.a. Kostjale xxx loeb kohus TsMS § 322 lg 1 alusel hagimaterjalid kättetoimetatuks 17.08.2006.a. Kostjad ei ole hagile kohtu poolt määratud tähtaja jooksul vastanud. AS xxx on 16.06.2006.a. sõlmitud ühinemislepingu alusel ühinenud Aktsiaseltsiga (AS) xxx (registrikood 10227710; asukoht xxx) ning 13.10.2006.a registrist kustutatud. 20.11.2006.a saabus kohtule AS-ilt xxx ka vastavasisuline teade. Kohus käsitleb seda kui hageja õigusjärglase (AS-i xxx) avaldust menetlusse astumiseks. TsMS § 209 lg-st 1 tuleneb, et füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostjad vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt 01.01.2006.a jõustunud TsMS §-le 6 tehakse tsiviilasja menetlustoiming selle tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul puuduvad käesolevas asjas TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuste täitmist, kahju hüvitamist,

viivist. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt. Kostjatelt xxx ja xxx kuulub AS-i xxx kasuks solidaarselt väljamõistmisele menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõiv 4750 krooni.

Indrek Parrest Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.