Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

Kirjalikus vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagi on aegunud. 1. juulil 2002.a jõustus võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus (VÕSRS). VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt arvestatakse nõuete puhul, mille aegumistähtaeg on tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt lühem kui enne 1. juulit 2002.a kehtinud seaduse kohaselt, tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002.a. Varasemalt (enne 1. juulit 2002.a) kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) sätestas hagi korras õiguste kaitse üldise aegumistähtajana 10 aastat. Alates 1. juulist 2002.a kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Enne 1. juulit 2002.a kehtinud TsÜS § 116 lg 1 kohaselt hakkas aegumistähtaeg kulgema päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Kuivõrd hagiavalduses nimetatud arve nr 3211 on väidetavalt väljastatud kostjale 11. jaanuaril 2001.a maksetähtajaga 7 päeva, siis sai arve väljastaja oma õiguste rikkumisest teada 18. jaanuaril 2001.a. Sellest päevast hakkas kostja hinnangul kulgema aegumistähtaeg, mis ei olnud 1. juuliks 2002.a möödunud. Seega hakkas vastavalt VÕSRS § 9 lg-le 2 hagiavalduse esemeks oleva nõude suhtes kulgema uus aegumistähtaeg 1. juulil 2002.a. Tähtaeg möödus 1. juulil 2005.a (kehtiva TsÜS § 136 lg 2). Hageja on aga esitanud hagi alles 26. mail 2006.a, seega ligi aasta pärast aegumistähtaja möödumist. TsÜS § 144 sätestab, et koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Kostja vastuses on samuti viidatud alates 1. juulist 2002.a kehtiva TsÜS § 142 lg-le 1 ja §-le 143. Kostja palub jätta kohtul hageja nõude selle aegumise tõttu rahuldamata.

MENETLUSE KÄIK

tahtlik lepingurikkumine on tõendatud hageja poolt esitatud kirjalike tõenditega. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis viitaksid kostja poolt kohustise rikkumise vabandatavusele, milleks võinuks hageja arvates olla ajutine makseraskus või pankrotieelne seisund. Vastavalt TsÜS § 146 lg-tele 1 ja 4 on kreeditoril tahtliku kohustise rikkumise korral õigus 10 aasta jooksul alates nõude sissenõutavaks muutumisest nõuda kohustise täitmist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Puudub vaidlus selles, et kostja on sõlminud hageja õiguseellasega xxx AS 8. jaanuaril 2000.a lepingu, mille alusel viimane kohustus osutama kostjale info ja reklaami avaldamise teenust telefoniraamat-infokataloogis "Info+". Kostja kohustus nimetatud teenuse eest tasuma. xxx AS väljastas vastavalt lepingule kostjale 11. jaanuaril 2001.a arve nr 3211R summas 4130 krooni. Arve tasumise tähtaeg oli lepingu kohaselt 7 kalendripäeva arvates arve väljastamise kuupäevast. Kostja ei ole kõnealust arvet tasunud. 28. juunil 2005.a loovutas xxx AS põhinõude summas 4130 krooni koos võimalike kõrvalnõuetega hagejale. Kohtu hinnangul on hagis kostja vastu esitatud nõuded aegunud. Kohus nõustub selles osas üldjoontes kostja poolt esitatud põhjendustega. Vastavalt VÕSRS § 9 lg-le 1 kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 1. juulit 2002.a tekkinud aegumata nõuetele. VÕSRS § 9 lg-st 2 tuleneb, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002.a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002.a. Enne 1. juulit 2002.a kehtinud TsÜS § 113 lg 1 sätestas, et hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat. Kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega kuulub käesoleval juhul kohaldamisele VÕSRS § 9 lg 2, mille kohaselt on hageja nõude aegumistähtaeg kolm aastat, mis hakkas kulgema 1. juulil 2002.a. Hageja nõue summas 4130 krooni kostja vastu aegus 1. juulil 2005.a. Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub vastavalt TsÜS §-s 144 sätestatule ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Hagi on kohtule esitatud 26. mail 2006.a. Seega olid tellimus-lepingu alusel esitatud nõuded hagi esitamise hetkeks aegunud. Hageja hinnangul on kostja rikkunud enda kohustusi tahtlikult, mistõttu tuleks vaidluse lahendamisel lähtuda kehtiva TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud 10-aastasest aegumistähtajast. Kohus hageja käsitlusega ei nõustu. Vaidlusaluse võlasuhte tekkimise ajal (s.o tellimus-lepingu sõlmimise ajal) kehtinud tsiviilkoodeksi § 227 nägi küll sisuliselt ette süü presumptsiooni – võlgnikul tuli vastutusest vabanemiseks tõendada, et ta ei ole rikkumises süüdi. Samas ei andnud

nimetatud säte siiski alust eeldada võlgniku rasket hooletust (ettevaatamatust) või tahtlust, s.t neid pidi tõendama võlausaldaja (vt nt: Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. mai 2004.a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-63-04, p 12, või 30. novembri 2006.a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-125-06, p 14). Kostja tahtlust kohustuse rikkumisel käesoleval juhul tõendatuks lugeda ei saa. Hagis välja toodud asjaolu, et nii xxx AS kui ka hageja on korduvalt nõudnud kostjalt suulises ja kirjalikus vormis tellimus-lepingust tuleneva kohustuse täitmist, ei anna kohtu hinnangul veel õiguslikku alust TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks. Nimetatud sätte näol on tegemist erandiga TsMS § 146 lg 1 suhtes. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud erinormi laiendav tõlgendamine. Vastasel juhul võib jääda realiseerimata aegumise õigusliku regulatsiooni eesmärk, milleks on käibekindluse ja õigusrahu tagamine ning sisuliselt ka võlausaldaja sundimine oma nõudeõigust õigeaegselt maksma panema. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaksid aluse käesolevas vaidluses TsÜS 10. peatüki 5. jaos sätestatu kohaldamiseks (aegumise katkemine ja peatumine). TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.