Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

aadressil xxx. Kostja kui korteriühistu liikme omandis on mõtteline osa ühisomandist ning seoses sellega on ta kohustatud katma ühisomandi säilimise tagamisega seotud kulutusi. Vastavalt KÜ K 37 Põhikirja punktidele 4.2e ja 4.2h ning 01.01.2003.a erastatud eluruumi ja selle juurde kuuluva elumaja mõttelise osa hoolduslepingu punktile 5.2 on kostja kohustatud igakuiselt, mitte hiljem kui 30 kuupäevaks tasuma maja hooldustasu ning kommunaalteenuste eest korteriühistu arveldusarvele. Hooldustasu ning kommunaalmaksete mitteõigeaegselt tasumisel arvestatakse viiviseid 0,07% võlgnevuse summalt iga viivitatud päeva eest. Kostja ei tasu alates 2004. juunist nõuetekohaselt maja ülalpidamiskulusid. Seisuga 01.09.2005 moodustab võlgnevus 2589.75 krooni. Viivis moodustab nimetatud võlasummalt 2036.30 krooni. Võlgnevuse kogusumma on 4616.05 krooni. Kostja korteris teostati korteriühistu vahenditest käteräti kuivati vahetus, mis oli avariiseisus. Kostja rikkus KÜ põhikirja punkti nr 4.2 nõudeid, kuna keeldub tasumast teostatud tööde eest 792,80 krooni. Kostja ei ole reageerinud hageja korduvatele kirjadele (16.02.205, 30.03.2005), milles on ära toodud vajadus tasuda võlgnevus maja ülalpidamistasu osas, tasuda käteräti kuivati maksumus ning tööde maksumus selle vahetamisel. Kostja on kohustatud vastavalt KÜ põhikirja punktile 3.8 hüvitama korteriühistule kahju, kuna ta et esitanud mingeid dokumentaalseid tõendeid maja ülalpidamiskulude tasumise võimatuse kohta mõjuvatel põhjustel. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista KÜ K kasuks võlgnevus seisuga 01.09.2005 summas 5418,85 krooni: sellest maja ülalpidamiskulud on 2589.75 krooni, viivis ülalpidamiskulude võlgnevuse summalt on 2036.30 krooni, käteräti kuivati ja selle vahetamisega seotud tööde maksumus on 792.80 krooni ning kohtukulud (riigilõiv) – 420 krooni. II Kostja vastus

III Hageja vastus kostja vastuväidetele

05.10.2006.a esitas hageja vastuse kostja vastuväidetele (tl 69), mille kohaselt 2002.a. detsembris korteriühistu juhatuse esimees korduvalt teavitas kostjat kuivati avariiseisukorrast, helistades kostjale, kirjalikult teatas sellest, et on avariiolukord, et alumise korruse naabrite poolt on laekunud kaebused märja lae kohta ja kõik seda tõendavad dokumendid on esitatud hagiavalduse juurde. Kostja aga ignoreeris seda ja isiklikult samuti ei vahetanud kuivatit, mis põhjustaski avariiolukorra. Seoses sellega korteriühistu 20.09.2004 võttis vastu otsuse vahetada kuivati korteris nr 28 ühistu raha eest ja pärast sisse nõuda korteriomanikult vastavate dokumentide alusel: korter nr 28 seisukorra ja torustiku seisukorra akt 17. septembrist 2004, kuivati vahetuse akt nr 17/09 ja arve firmast OÜ E E, 792.80 krooni. Hageja ei toeta kostja taotlust ehitus-ekspertiisiks, sest leiab, et kohtule on esitatud piisavalt tõendeid, et kiirremont ja torustikuvahetus olid vajalikud. IV Kohtuistung Kohtuistungil kohus ei rahulda taotlust ekspertiisi määramiseks, kuna see ei ole põhjendatud. Tõendatud on et toru vahetamine oli hädavajalik. V D hageja esindajana jäi hagiavalduse juurde, paludes välja mõista kostjalt võlgnevuse summas 5418,85 krooni ja kohtukulud summas 420 krooni. Kostjale keelduti kostja soetatud käterätiku kuivatit paigaldamast tehniliste seadmete tõttu. Ei tea, miks vannitoauks ei käi kinni. Korteris ta ise ei käinud, kuna ei ole selle korteri võtmeid. Vaidlus on selles, et kostja perioodiliselt ei maksa korteriüüri. Teenustasu on kehtestatud 1 ruutmeetri kohta ning moodustab 5 krooni. Kostjale tehti ettekirjutus, et 100 krooni iga korter maksab püstakute vahetamiseks. Selle vahetusel käterätiku kuivati vahetus on tasuta. Korteriomanik peab varustama käterätiku kuivatiga, mis vastab tehnilistele nõuetele. Kostja S K käterätiku kuivati paigaldamise eest võlgnevust summas 782,80 krooni ei tunnista, kuna talle paigaldati värvimata toru, mis on vanni toast väljas ja seetõttu vannitoauks ei lähe kinni. Kui eelmine korteriühistu esimees teatas avariist, soetas kostja ise käterätiku kuivataja. Santehnik, keda saadeti kostja korterisse, ei osanud seda paigaldada. Käterätiku kuivatajale vannitoas tehti antikorrosiooni töid, tol momendil avariilist seiskorda polnud, kuid toru välimus ei olnud esteetiline. Kostjale keelduti paigaldada uus käterätiku kuivataja ning paigaldati värvimata toru, mis on vanni toast väljas. 17.10.2004.a oli koostatud akt, kuid toru paigaldati 24.10.2004.a, mis tähendab seda, et ei olnud avarii seisundit. Summa toru paigaldamise eest ei ole põhjendatud. Paigaldatud toru pärast vannitoauks ei käi kinni ning seda toru on vaja uuest vahetada. Korteriüüri võlgnevuse osas hagi tunnistab ja on nõus jätma oma korterivõtmed esimehele. IV Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära pooled ja uurinud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil kostja ei tunnista üksnes käterätiku kuivati paigaldamisega seotud kahjunõuet. Kostja tunnistab hagi maja ülalpidamise ja viivise nõudes. Kostja võlgnevus KÜ K ees seisuga 01.09.2005.a maja ülalpidamiskuludelt on 2589.75 krooni ja viivis selle võlgnevuse summalt on 2036.30 krooni, kokku 4626.05 krooni. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad

maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Vastavalt KÜ K 37 Põhikirja punktidele 4.2e ja 4.2h ja 01.01.2003.a Erastatud eluruumi ja selle juurde kuuluva elumaja mõttelise osa hoolduslepingu p 4.0 ja 5.2 on kostja kohustatud igakuiselt 30 kuupäevaks tasuma maja hooldustasu ning kommunaalteenuste tasud. Ülalnimetatud maksete maksetähtaja ületamisel on korteriomanik kohustatud tasuma ühistule üldkoosoleku poolt kehtestatud viivist, mis on arvestatud tasumata summas 0,07% iga ületatud kalendripäeva eest. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele maja ülalpidamiskulud summas 2589,75 krooni ja viivis ülalpidamiskulude võlgnevuse summalt 2036,30 krooni. Vaidlus on rätikukuivati vahetamise kulude osas. Ühistu 27.12.2002 ja 20.09.2004 koosoleku protokollide väljavõtetest (tl 22, 23) nähtub, et korteris nr 28 oli avariiolukord, samuti seoses rätikukuivati korrosiooniga, seetõttu kannatasid naaberkorterid. Korduvalt oli teatatud korteriomanik S K, kuid viimane midagi ette ei võtnud. Sellega seoses otsustati ühistu rahalistest vahenditest tellida nimetatud kuivati vahetus ja tasuda tehtud tööde eest OÜ E E poolt esitatud arve (tl 36) alusel 792,75 krooni. Korter nr 28 avariiline olukord, mille all kannatas allkorteri elanik, nähtub samuti korter nr 28 seisukorra ja torustiku seisukorra akt

võlasuhe võib tekkida ka muust seadusest tulenevast alusest. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuete kohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Olukorras, kus alumise korteri nr 23 elanik peab pidevalt kannatama korteris oleva niiskuse käes (tl 23), mille tekkimine on põhjuslikus seoses - selle üle ei ole ka vaidlust - pikemat aega püsinud ja St. P elava kostja korteris nr 28 oleva avariilise olukorra mõjudega, on tuvastatud, et kostja hooletu suhtumise tagajärjel kannatavad ühistu liikmed ja kostja seadis ohtu kogu ühistu liikmete vara. KOS § 11 lg 3 järgi korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. VÕS § 1022 lg 2 järgi kui asjaajamise eesmärk on soodustatut vahetult ähvardava olulise ohu tõrjumine, vastutab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisel tekitatud kahju eest üksnes tahtluse või rakse hooletuse korral. Kostja ei ole selles osas esitanud ka vastuhagi, et temale oleks tekitatud kahju, samas ka kohus ei leia, et hageja oleks kahju põhistanud. Käesolevaga leiab kohus, kuna antud avariiline olukord oli juba pikemat aega kestnud ja kostjat oli teavitatud sellest, kostja ei võtnud aga midagi ette, oli ühistu pädev, tema otsused ja tegevus põhjendatud ning õigustatud antud möödapääsmatus seisus viivitamatult olukorda sekkumiseks suuremate kahjude vältimiseks. Kostja väide, et käterätiku kuivati oleks saanud ka väiksema summa eest paigaldada, ei ole põhjendatud, sest avariiolukorras tuli ühistul leida kiire ja tõhus vahend, et kindlustada ühistu liikmete heaolu ja nende perekondade vara säilimine. Üldteada olevaks asjaoluks on, et nn operatiivsed avariitööd on alati ka kulukamad, seetõttu oleks pidanud St. P elav kostja sellele ka varem mõtlema, kui ühistu temaga kontakti püüdis leida. Korteriühistu oma tegevusega ajas nii kostja enda kui ka kõikide teiste korteriühistu liikmete asja. Teise isiku asja ajamiseks on muu hulgas tema kohustuse täitmine VÕS § 78 alusel, sh kahju hüvitamise kohustuse täitmine, mis võib seisneda kahjustatud asja kordategemises. Kuivõrd korteriühistu on aga õigustatud seisma ühistu liikmete eest, sh kostja eest, tegutses ta kui õigustatud käsundita asjaajaja VÕS § 1018 ja § 1023 lg 1 alustel, sest 1) hageja tegutses kõikide ühistuliikmetest korteriomanike soodustamise eesmärgil (VÕS § 1018 lg 2), kaasaarvatud kostja enda soodustamise eesmärgil, täites sealjuures ka korteriühistule seaduse ja põhikirjaga pandud kohustusi; 2) hageja ei olnud otseselt kohustatud seaduse või lepingu järgi teostama remonttööna rätikukuivataja paigaldamist kostja korteris, seda tehes täitis ta ära VÕS § 78 ja KOS § 11 alustel kostja kohustuse teiste ühistuliikmete ees; 3) ühistuliikmetest korteriomanikud, olles ka probleemi lahendamise initsiaatorid, kiitsid heaks, et hageja vahetaks kostja korteris ära avariilise rätikukuivataja (VÕS § 1018 lg 1 p 1). Antud töö vastas ühistuliikmetest korteriomanike huvidele ja nende avaldatud ja eeldatavale tahtele (VÕS § 1018 lg 1 p 2) ning see oli vajalik olulistes avalikes huvides (VÕS § 1018 lg 1 p 3). Asjaolu, et kostja ei kiida heaks ühistu poolt paigaldatud käterätiku kuivatit, ei ole mõistlik ka seetõttu, et ühistu püüdis võtta ühendust kostjaga, et ta avariilise olukorra likvideeriks, kuid tulutult. Antud hageja poolt esitatud seisukohta kostja ka vaidlustanud ei ole. Kostja pani ise ühistu sellisesse olukorda, et ühistu pidi ise võtma vastu otsuse, mis oleks mõistlik ja kasulik

ka kostjale, tellides käterätiku kuivati paigaldamise firmalt. VÕS § 1023 lg 1 järgi käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. VÕS § 1025 lg 1 järgi kui käsundita asjaajaja tegutses soodustatut vahetult ähvardava olulise ohu tõrjumise eesmärgil, võib ta soodustatult nõuda sellise ohu tõrjumisega seotud iseloomuliku riski tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist. Soodustatult ei või nõuda kahju hüvitamist, kui kahju peab hüvitama käsundita asjaajaja töö- või käsundiandja või sotsiaalvõi ravikindlustuse andja. VÕS § 1018, § 1023 lg 1, § 1025 lg 1, TsÜS § 75 lg 1 ning muust eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ka viimases nõudes, leides, et KÜ Kreenholmi 37 oli õigustatud tellima kostjale antud käterätiku kuivati paigaldamise ja kostja S K on kohustatud tööde ja paigaldamise eest tasuma vastavalt ühistu poolt tasutud arvele firmast OÜ E E, s.o. 792.80 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Enne nimetatud kuupäeva kehtinud TsMS § 60 lg 1 sätestas, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Käesoleval juhul on hageja palunud kostjalt menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud 420 krooni suuruse riigilõivu (tl 2, 6). Kohus rahuldas hagi, seetõttu peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu täies ulatuses, s.o summas 420 krooni. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 173 lg 1, 436, 442, 452 lg 1, 632 lg 1, 633 lg 1.

Kohtunik

/allkiri/

Geete Lahi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.