Tühistada Harju Maakohtu 18.12.2006 otsus ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates.
Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja ja kostja vahel sõlmiti 25.06.2002 kirjalik üürileping tähtajaga 30.06.2003. Harju Maakohtu 17.07.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-03-224 pikendati hageja nõude põhjal üürilepingut kolme aasta võrra, s.o kuni 30.06.2006. Hageja esitas 17.08.2006 kohtule uue hagi üürilepingu pikendamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja raskes materiaalses olukorras, mis ei võimalda tal endale eluaset soetada. Hageja on pensionär ning töötab tähtajalise lepingu alusel x Ülikooli x Kolledžis. Hageja valmistab ette doktoritööd ning üürilepingu pikendamine aasta võrra võimaldaks tal seda lõpetada. Hagejal on võimlik elada ajutiselt suvilas x. Üürilepingu pikendamata jätmisel kaotab ta alalise elukoha. Pealegi ei vaja ka kostja üürilepingu kohest lõpetamist, sest x majas on üks korter pidevalt tühi ning teises vahetuvad üürnikud. Hagejal on diagnoositud depressioon, mistõttu raskendaks üürilepingu lõpetamine tema seisundit veelgi.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ja hageja vahel sõlmitud üürileping on lõppenud ja kostja ei soovi üürisuhet jätkata. Kostja soetas maja pangalaenu abil sooviga see renoveerida ja kohandada elamiseks oma perele. Hageja elab korteris vaid kolm kuud aastas, muul ajal elab ta x ja x. Kostja on hagejaga korduvalt vestelnud vajadusest muretseda teine eluruum, kuid hageja on sellega pidevalt venitanud. Hageja kasutuses olev korter on kasutuskõlbmatu, mistõttu ei ole võimalik kasutada ka selle all paiknevat korterit. Hageja ei pea kinni maja kasutuskorrast ja on jätnud tasumata kolme kuu üüri, tuginedes seejuures ettemaksule, mida ta tegelikult ei ole teinud. Kostja perekond on hageja kiusliku käitumise tõttu nii psüühiliselt kui füüsiliselt kannatanud. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus leidis, et üürilepingu pikendamiseks ei ole alust, sest lepingu lõppemine ei too hagejale kaasa rasket olukorda.
4.Pooled vaidlesid selle üle, kas hagejal on olemas mõjuv põhjus nõudmaks üürilepingu pikendamist ning kas hageja nõue on esitatud õigeaegselt. Nõude esitamise tähtaja osas leidis kohus, et hageja on teinud vastava toimingu, s.o pöördunud kohtusse, õigeaegselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 329 lg 3 sätestab, et üürnik peab juba pikendatud üürilepingu pikendamiseks esitama taotluse 60 päeva enne lepingu tähtaja möödumist. Kuigi seadus ei ole sätestanud adressaati, tuleneb nimetatud sättest, et taotlus tuleb esitada kohtule, kuna taotluse eesmärgiks on üürilepingu pikendamine kohtu poolt. Hageja pöördus kohtusse 02.05.2006. Kuigi selleks ajaks ei olnud kohus teinud otsust üürilepingu kolme aasta võrra pikendamise kohta, võis hageja eeldada, et hagi rahuldamise korral ei pikenda kohus lepingut rohkem kui hagis soovitud, s.o kuni 30.06.2006. Seega on hageja esitanud nõude tähtaegselt. Asjaolu, et kohus on ekslikult avalduse menetlusse võtmisest keeldunud, ei tähenda, et hageja oleks lasknud tähtaja mööda.
5.VÕS § 326 lg 2 järgi on üürnikul õigus nõuda üürilepingu pikendamist, kui lepingu lõppemisega kaasneksid üürniku jaoks rasked tagajärjed. Raskete tagajärgedena VÕS § 326 lg 2 mõttes tuleb käsitleda eelkõige seda, kas üürilepingu lõppemine tooks kaasa olukorra, kus üürnik ei ole oma majanduslikust olukorrast tingituna võimeline iseseisvalt ja oma vahenditega oma elu korraldama, s.h elamispinda ostma või üürima ning vajaks riigi või kohaliku omavalitsuse toetust elu korraldamiseks. Maakohus, hinnanud asjaolusid ja tõendeid kogumis, leidis, et hageja majanduslik seisukord ei ole raske ning üürilepingu lõpetamine ei too kaasa raskeid tagajärgi. Hageja saab riiklikku vanaduspensioni ja töötasu, samuti on tal õigus saada doktoranditoetust. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on hageja x linnas ja x maakonnas asuvate kinnistute kaasomanik. Apellatsioonkaebuse põhjendused
6.Hageja palub apellatsioonkaebuses Harju Maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Maakohus ei võtnud arvesse asjaolu, et hageja oli istungi ajaks haigestunud ning esinduslepingut tal sõlmitud ei olnud. Kohus kasutas otsuse motiveerimiseks otsest valet.
7.Vandeadvokaat Marje Mängel, kes esindas hagejat eelmises kohtumenetluses, oli ajavahemikus 06.11.2006-21.12.2006 haige, mistõttu puudus hagejal võimalus temaga lepingut sõlmida. Vaatamata sellele on kohtuistungi protokollis märge, et Marje Mängel on asjast teadlik. See on otsene vale, sest kohtuistungi toimumisest sai viimane teada hagejalt 07.12.2006. Kohtuistungi toimumise ajaks oli ka hageja ise haigestunud, millest teatas ka
kohtule, paludes istung edasi lükata. Kuigi hageja esitas kohtule haiguslehe, leidis kohus, et hageja haigus ei ole nii tõsine, et takistaks istungist osavõttu, ning hagiavaldusest järelduvalt on arstitõendil märgitud haigused kroonilise iseloomuga. Kohus märkis, et kohtuistungile ilmumise takistuseks on eelkõige ootamatu haigestumine, mitte kroonilise haiguse ägenemine pingeolukorras, mida kohtuistungi puhul võib eeldada. Selliste järelduste tegemiseks ei olnud kohtul alust. Hageja vererõhk kõrgenes ootamatult eluohtliku piirini, hagiavalduse esitamise ajal ei olnud see asjaolu teada. Ka paanikahäiret ei olnud hagejal varem diagnoositud.
8.Kohus tõlgendas valesti ja meelevaldselt asjaolusid, mida hageja hagiavalduses esitas. Hageja sissetulekute kohta tegi kohus ebaõigeid järeldusi. Hageja saab vanaduspensioni 2976 krooni, mis alates 01.09.2007 võib jäädagi hageja ainsaks sissetulekuks. Doktoristipendiumi hageja ei saa. Kättesaadavast töötasust tuleb maha arvata 1000 krooni, mis kulub sõitudeks x-i ja tagasi. Tööleping x Ülikooli x Kolledžiga on sõlmitud kuni 31.08.2007. Hagejal on kaasomandis (koos õe V. R) suvila x (x), kuid elamispind seal puudub. Suvilas on võimalik elada vaid soojal ajal. Suvila on mõeldud kasutamiseks suvel ning õde soovib seda teha ka edaspidi, mistõttu ei ole suvila ümberehitamine võimalik. Ülejäänud asjaolusid ei ole hageja oma hagiavalduses esitanud ega saanudki seda teha, sest need ei vasta tõele. Hagejal puudub elamispind x-is. Asja lahendamisel on kohus arvestanud kostja väiteid, mis enamuses on tõendamata ega vasta tegelikkusele. Vastus apellatsioonkaebusele
9.Kostja peab maakohtu otsust seaduslikuks ning palub jätta selle muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
10.Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et kaevatav kohtuotsus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada ning kooskõlas TsMS § 656 lg 1 p-ga 1 ja § 657 lg 1 p-ga 3 saata asi uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Maakohus rikkus õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Nimetatud õigus kätkeb endas igaühe õigust, et teda kuulatakse ära enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada. TsMS § 656 lg 1 p 1 kohaselt on selle põhimõtte rikkumine kohtuotsuse tühistamise ja asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule saatmise aluseks.
11.TsMS § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Tulenevalt sama paragrahvi lg 2 p-st 2 ei või kohus asja poole osavõtuta sisuliselt lahendada, kui pool on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud ega ole soovinud asja läbivaatamist temata. Asja materjalist nähtuvalt oli kohtuistungi ajaks määratud 06.12.2006 algusega kell
14.00.Hageja esitas kohtule taotluse (04.12.2006 õhtul saadetud e-kiri ja 06.12.2006 hommikul kell 9.42 kohtusse saabunud avaldus) istungi edasilükkamiseks põhjusel, et on haigestunud, ning lisas haiguslehe ja perearsti koostatud tõendi haigestumise iseloomu kohta. Maakohus jättis taotluse rahuldamata, sest leidis, et asjas ei ole tõendatud, et hageja haigus oleks nii tõsine, et takistaks kohtuistungist osavõttu, märkides ühtlasi, et takistuseks on eelkõige ootamatu haigestumine, mitte kroonilise haiguse ägenemine (kohtuistungi protokoll - tl 71). Kolleegium sellega ei nõustu. TsMS §-st 422 tulenevalt on kohtuistungilt puudumise mõjuvaks põhjuseks haigestumine. Antud juhul on hageja teavitanud kohut kohtuistungile ilmumist takistavast asjaolust ning esitanud sellekohased tõendid. Kohtul ei olnud alust teha järeldust, et hageja haigus võimaldas tal kohtistungil osaleda. Hagejale
väljastatud töövõimetuse tõend (töövõimetusleht - tl 69) sellist järeldust teha ei võimaldanud. Kohtu seisukoht, et hageja oleks pidanud (krooniliste haiguste olemasolu korral) haigestumist ette nägema, ei ole asjakohane.
12.Alusetu on kohtu järeldus hageja käitumise pahatahtlikkuse kohta. Kohus on käesoleva hagiavalduse võtnud menetlusse 10.10.2006 määrusega (tl 30-32) ning määranud kohtuistungi toimumise ajaks 06.12.2006. Seetõttu on ebaõige kohtu järeldus, et hageja on asunud pahatahtlikult menetlust venitama. Asjaolu, et hageja oli esitanud ka eelnevalt sama istungi edasilükkamiseks taotluse, mida kohus ei rahuldanud, sellist järeldust teha ei võimalda. Asja materjaliga kooskõlas ei ole ka kohtuistungi protokolli kantud märge, et hageja esindaja Marje Mängel on kohtuistungist teadlik. Kohtukutsed on saadetud vaid pooltele endile.
Ü.Jänes
G.Kivinurm
M.Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.