lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-38167/10

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 19.03.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-06-38167/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.03.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1065
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-06-38167

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

19. märts 2007, Tallinn

Tsiviilasja number

2-06-38167

Tsiviilasi

* OÜ hagi S.K vastu võlgnevuse 75 553 krooni ja viiviste saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. detsembri 2006.a määrus hagi tagamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S.K määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Määruskaebuse esitaja (kostja) S.K (IK xxxxxxxxxxx), esindaja adv Aleksei Ratnikov Vastustaja (hageja) OÜ * (reg k xxxxxxxx), esindaja adv Inge Lumiste

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 14. detsembri 2006.a määrus ja jätta rahuldamata * OÜ taotlus hagi tagamiseks.
2.S.K määruskaebus rahuldada.

Edasikaebe kord

Määruse peale ei saa edasi kaevata.

Taotluse põhjendused

1.13.12.2006 esitas * OÜ Harju Maakohtule hagi S.K vastu 75 553 krooni ja viiviste saamiseks. Hagiavalduse kohaselt jättis kostja osaliselt hagejale tasumata pooltevahelise ehituse töövõtulepingu alusel hageja teostatud ehitustööde ning ehitusmaterjalide maksumuse.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise avalduse. Kostjale kuulub kinnistu x x alevikus x vallas Harju maakonnas, millele on seatud hüpoteek Nordea Bank Finland Plc kasuks summas 2 210 000 krooni ja hüpoteegiga on nõude tagamiseks kaaskoormatud veel üks kinnistu, mis on kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saaremaa kinnistusjaoskonna registriossa nr xxxxxx, mis ei kuulu kostjale. Nähtuvalt hüpoteegisumma suurusest ja asjaolust, et hüpoteek kaaskoormab kostja laenu tagatisena ka viimasele mittekuuluvat vara, on ilmne, et kostja kohustused Nordea Bank Finland Plc ees ületavad tema vara. Muud vara, peale nimetatud kinnistu, kostjal ei ole. Kostja omandas kinnistu sama laenu vahenditest, mille tagamiseks on seatud hüpoteek Nordea Bank

Finland Plc kasuks. Samast laenusummast finantseeris kostja ka hageja poolt teostatavaid individuaalelamu ehitustöid. Kuivõrd kostja ei ole tasunud hagejale ehitustööde eelviimase etapi eest, millel põhineb hageja tagatav nõue, on põhjendatud alus eeldada, et hageja ei ole kasutanud laenusummasid sihtotstarbekohaselt ning tal ei jätku pangalaenust ehitamise sihtotstarbeks saadud rahalisi vahendeid. Kostja ostis laenusummadest oma pojale, J. K, sõiduauto. Kuna kostja kinnisasi on juba koormatud hüpoteegiga summas 2 100 000 krooni, muudaks kinnisasja jätkuv koormamine või võõrandamine kohtuotsuse täitmise raskendatuks või võimatuks. Hageja palus seada kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi summas 75 553 krooni. Maakohtu määruse põhjendused

3.Harju Maakohus rahuldas OÜ * avalduse hagi tagamiseks ja seadis S.Kle kuuluvale kinnistule asukohaga x x alevikus x vallas Harju maakonnas (registriosa number xxxxxxx) kohtuliku hüpoteegi summas 75 553 krooni OÜ * kasuks.
4.Hageja esitas kostja vastu rahalise nõude summas 75 553 krooni ja palus kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 12 088,48 krooni ning viivise 1% põhinõudest alates hagi esitamisest 13.12.2006 kuni põhinõude täitmiseni. Kostjale kuulub kinnistu x x alevikus x vallas Harju maakonnas, millele on seatud hüpoteek Nordea Bank Finland Plc kasuks, summas 2 210 000 krooni. Kinnistu registriosa väljatrükist nähtuvalt on hüpoteegiga tagatud nõude tagamiseks kaaskoormatud veel üks kinnistu, mis ei kuulu kostjale.
5.Hageja taotlus hagi tagamiseks on põhjendatud, võttes arvesse hageja poolt kostja vastu esitatud haginõuet ning asjaolu, et kostjale kuuluv vara on koormatud märkimisväärselt suure hüpoteegisummaga panga kasuks ning puuduvad andmed kostjal muu vara olemasolu kohta, mille arvelt oleks võimalik hageja nõuet rahuldada. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kostja peale kõnealuse kinnistu kinnisvara ei oma. Kostjale ainsana kuuluva kinnistu edasine koormamine või võõrandamine raskendab võimaliku hageja kasuks tehtava kohtuotsuse täitmist. Määruskaebuse põhjendused
6.S.K palus määruskaebuses määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta taotlus rahuldamata.
7.Hagi tagamist otsustades tuleb hinnata kostja varalist seisukorda tervikuna, mh tema maksekäitumist jm andmeid. Kohus ei põhjendanud, millistele andmetele tuginedes pidas ta hüpoteegisummat märkimisväärselt suureks kostja vara suhtes. Kohus ei pööranud tähelepanu samas piirkonnas samaväärsete majade hindadele. Samas piirkonnas sarnaste majade hinnad on arvestades krundi ning majade suurust 2 760 000-3 400 000 krooni. Seega orienteeruv kostja kinnistu hind ületab sellele seatud hüpoteegi suuruse.
8.Üldiselt teadaoleva praktika kohaselt erinevad panga väljastatav laenusumma ja laenutagatiseks soovitud hüpoteegisumma oluliselt, mida pank põhjendab riskide maandamise vajalikkusega. Kostja kohustus panga ees on 1 433 474,19 krooni.
9.Hagi tagamise otsustamisel tuleb arvestada ka kostja eelnevat maksekäitumist. Krediidiinfo portaali väljavõtte kohaselt puudub igasugune informatsioon kostja võimalike makseraskuste kohta.
10.Hageja ei kasuta oma menetlusõigusi heauskselt. Kostja esitas 27.11.2006 hagejale teate lepingu erakorralise ülesütlemise kohta ja tegi ettepaneku asuda läbirääkimistesse. Hageja ettepanekule ei vastanud, vaid esitas 12.12.2006 kohtusse hagi ja hagi tagamise taotluse. Hageja käitumisest võib lugeda välja soovimatust asuda eelnevatesse läbirääkimistesse ja mõjutada kostjat täitma hageja alusetu nõue. Hageja edastas kostjale elektrooniliselt hagi tagamise määruse, milles oli

2(3)

pahatahtlikult eemaldanud määruse peale edasikaebamise korra. Vastus määruskaebusele

11.OÜ * ei nõustunud määruskaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
12.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leidis, et määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 377 lg 1 kohaselt võib kohus määrusega hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hagi esitamine ei too iseenesest kostjale kaasa kohustust tagada kogu hagimenetluse kestel oma suutlikkus täita igal ajal koheselt ja täies ulatuses hageja nõue. Hagi tagamine eeldab seega üldjuhul teatud erakorraliste asjaolude esinemist, mis annavad alust kalduda hageja kasuks kõrvale tsiviilkohtumenetluse poolte võrdsuse põhimõttest (TsMS § 7) ning eelistada asjaolude üksnes summaarse kontrollimise põhjal hageja huvi võimaliku tema kasuks tehtava kohtuotsuse täitmise vastu kostja huvile oma vara vabalt kasutada ja käsutada. Asjaolud, mis tingivad hageja erilise õiguskaitsevajaduse ning kostja õiguste kitsendamise hagi tagamise abinõude kaudu, peaksid üldjuhul seonduma kostja kui kohustatud isiku käitumisega, milles väljendub objektiivselt äratuntav oht vähendada hageja nõude seniseid realiseerimis-väljavaateid. Niisuguseid erilisi asjaolusid hagi tagamise taotluses esile toodud ei ole.
14.Hageja ei ole piisavalt põhistanud hagi tagamise vajadust ning selle aluseks olevaid asjaolusid. Pangalaenu tagamiseks laenusummast suurema hüpoteegi seadmine on praktikas tavapärane. Samuti on tavapärane laenu taotlemine koos kaastaotlejaga. Taotluse väited laenusumma sihtotstarbelise kasutamise kohta on paljasõnalised, samuti on laenusumma sihtiotstarbeline kasutamine laenuandja ja laenusaaja vaheline õigussuhe, mis ei saa olla hageja nõude tagamise aluseks. Hagi tagamise taotluse väited ei tõenda ka kostja viletsat majanduslikku olukorda. Asjaolu, et pank, uurinud ja arvestanud kostja majanduslikku olukorda, on hinnanud kostja sedavõrd maksejõuliseks, et on andnud kostjale laenu kinnistu omandamiseks, viitab pigem kostja maksejõulisusele. Ka ei ole hageja nõude suurus ega kostja varaline seisund iseenesest hagi tagamise aluseks.
15.Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, et kostja tegeleks tahtlikult ja teadlikult oma vara vähendamisega, hoiduks kõrvale menetlusest või muude rahaliste kohustuste täitmisest, mis saaksid olla hagi tagamise aluseks. Üksnes asjaolu, et kostja omandis ei ole teisi kinnistuid, ei saa olla aluseks hagi tagamisele. Hageja nõude õiguslikule põhjendatusele annab hinnangu maakohus asja sisulise läbivaatamise käigus.
16.Eeltoodust tulenevalt on hagi tagamine põhjendamatu ja tuleb tühistada.

K. Kullerkupp Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja