Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja A. H. 26.05.2005. a tarbijakrediidilepingu nr 0500526/15kt, mille alusel andis hageja kostjale krediiti summas 24000 krooni. Antud

2-06-4894 lepingu kohaselt kohustus kostja maksma hagejale intressi 25,14% krediidisummast aastas. Kogu lepingu perioodi eest moodustas intress 37203,09 krooni. Hageja sõlmis 26.05.2005. a kostja T. P. käenduslepingu, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja kostja A. H. vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete täitmise eest. Kostjad ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt. 12.01.2006. a, 07.04.2006. a ja 21.07.2006. a saatis hageja kostjatele lepingu ülesütlemise hoiatused ning nõudis lepingujärgse võlgnevuse tasumist kahe nädala jooksul. Kuna kostjad ei tasunud võlgnevust hageja poolt antud tähtajal, ütles hageja 11.08.2006. a avaldusega põhivõlgnikule lepingu üles, teavitades sellest ka käendajat 11.08.2006 nõudekirjaga, nõudes kostjatelt 35017,17 krooni tasumist, millest oli 22954,83 krooni tagastamata krediidisumma, 5859,04 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 4590,97 krooni leppetrahv, 12,33 krooni viivis ja 1600 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Kostjad ei ole ka pärast lepingu ülesütlemist asunud võlgnevust likvideerima, mistõttu on viivis perioodil 12.08.2006-06.02.2007. a suurenenud 2830,09 krooni võrra. Samuti on kostjatepoolsest lepingu rikkumisest tekkinud hagejal kahju 22157,15 krooni (37203,09 – 5859,04 – 4590,97 – 4595,91) krooni, kuna saamata on jäänud kokkulepitud intressitulu. Kahjuhüvitist nõuab hageja kostjatelt vaid 10000 krooni ulatuses. Ülaltoodu alusel nõuab hageja kostjatelt 47847,26 krooni väljamõistmist, millest on tagastamata krediidisumma 22954,83 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 5859,04 krooni, viivis 2842,42 krooni, leppetrahv 4590,97 krooni, kahjuhüvitis 10000 krooni ning võla sissenõudmisega seotud kulud 1600 krooni. Kostjate vastuväited Kostja A. H. on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 27.02.2007. a (tl 22, 23), kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 13.03.2007. a, saatnud kirjalikku vastust. Kostja T. P. on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 15.02.2007. a (tl 21), kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 01.03.2007. a, saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjaid hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 13, 14).

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostjad, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ja kohus on neid hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

2 (4)

2-06-4894 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna kohtule teadaolevalt ei kuulu antud otsus tunnustamisele ega täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki, sellepärast märgib kohus selles üksnes õigusliku põhjenduse. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). Kui võlgnik rikub kohustust võib võlausaldaja VÕS § 115 lg 1 alusel koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tulenevalt VÕS § 128 lõigetest 1,2 ja 4 loetakse varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, mis seisneb kasus, mida isik oleks tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 142 lg 1 alusel käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Vastavalt VÕS § 145 lg 1 kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Hagi on õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega ning tõendatud hagiavalduse ja sellele lisatud tõenditega. Seega peavad kostjad tasuma hagejale tagastamata krediidisumma - 22954,83 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 5859,04 krooni, viivise 2842,42 krooni, leppetrahvi 4590,97 krooni, kahjuhüvitise 10000 krooni ning võla sissenõudmisega seotud kulud 1600 krooni, s.o kokku 47847,26 krooni. TsMS § 173 lg 1 ja 3 sätestavad muu hulgas, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

3 (4)

2-06-4894 Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud täielikult kostjate kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Tulenevalt TsMS §-st 165 lg 3 vastutavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

Lembit Käis Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.