2-06-24039/1 - Võlaõigus - Muud kindlustuslepingud - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

Kahju registreeriti QBE Kindlustuse AS – s 18 10 2005, kannatanu kodukindlustuse kahjuavalduse alusel. Kahjustatud korteri ülevaatus oli läbi viidud 18 10 2005 QBE Kindlustuse töötaja poolt, kes tuvastas kahju suuruse. KÜ Leola juhatuse esimees tegi avalduse kahju tekitamise põhjuse kohta. Vastavalt antud avaldusele oli põhjuseks KÜ Leola 14 pööningul asuvate keskkütte torude purunemise amortisatsiooni või materjalide rikke tõttu. Kahju tuvastamise otsus nr VK 100052 oli koostatud 02 01 2006, mille kohaselt loeti põhjendatuks varakahju hüvitamise summaks 31 594.92 krooni rahalise hüvitisena. Kannatanu esitas kahju hindamiseks OÜ Meiler Ehituse hinnakalkulatsioonid. Hageja hinnangul oli põhjendatud remonttööde maksumuseks kuni 48 160 krooni. Hüvitisotsuse nr 2 alusel maksti Urmas Reinolale hüvitis summas 31 594. 92 krooni. KÜ Leola 14 alustades keskküttesüsteemi täitmist, tekitas hooletuse tõttu lepinguvälist varalist kahju Urmas Reinolale, kuna ei jälginud kindlaid reegleid keskküttesüsteemi täitmisel. Seega vastavalt Võlaõigusseadusele ( edaspidi VÕS ) § 1043 pidi KÜ Leola 14 hüvitama kannatanule õigusvastaselt tekitatud kahju. Kuna kannatanu korteris asuv vara oli kindlustatud QBE Kindlustuse Eesti AS – i poolt ning kahju oli hüvitatud kindlustusandaja poolt, siis vastavalt VÕS § 492 lg 1 tekib QBE Kindlustuse AS – l tagasinõude õigus KÜ Leola 14 vastu kannatanule väljamakstud kahju hüvitise ulatuse suhtes. 01 08 2006 edastati KÜ Leola 14 juhtkonnale nõudeavaldus. KÜ Leola 14 ei ole vaidlustanud QBE Kindlustuse AS hüvitisotsust ega nõudeavaldust. Lähtudes eelnevast palub hageja juhindudes VÕS § - dest 1043, 1045 lg 1 p 5, 104 lg 1,2,3 492 lg 1 välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 32 813 krooni ja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja põhjendused Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja ei ole kostja süüd millegagi tõendanud. Hageja väited kostja hooletusest on paljasõnalised, tõendamata ning kohut eksitavad. Hageja ei ole tõendanud kostja süü olemasolu tulenevalt VÕS § 104 lg 1 – 3 sätestatust .

Hageja on jätnud kohtule esitamata ESRO poolt saadud dokumendi nr 143 16 08 2006 , milles kinnitati, et küttesüsteem ehitati kinniseks ESRO poolt augustis 2005. Kohtu põhjendused Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja pool on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Seejärel toimunud eelmenetluse ja kohtuistungi järel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. Poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele TsMS § 403 lg 1). Pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus on määrusega andnud pooltele võimaluse esitada kirjalikus menetluses avaldusi ja dokumente ning teinud pooltele teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Varaliselt hinnatava hagi asjas võib kohus määrata kirjaliku menetluse, kui hagi hind ei ületa 50 000 krooni ja poole kohtusse ilmumine on oluliselt raskendatud suure vahemaa tõttu või muul mõjuval põhjusel. Kohus määrab sel juhul avalduste ja dokumentide esitamise tähtpäeva, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ning teatab neist menetlusosalistele (TsMS § 404 lg 1 ja 2). Kohus on teinud asjas määruse kirjaliku menetluse korraldamiseks. Kohus on kirjaliku menetlemise korraldamise määruses andnud pooltele tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks ning teinud pooltele teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Kohtus ei olnud vaidlust selle üle, et Leola 14 korteris 21 tekkis kahjustus, milline oli tingitud küttesüsteemi veega täitmisel. Vaidlust ei olnud ka kahju suuruse üle. Vaidlus on küsimuses, kas KÜ Leola 14 on süüdi korteris 21 tekkinud varalises kahjus, seoses küttesüsteemi täitmisel tekkinud vee avariis. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule ( kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik ( kahju tekitaja ) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1050 lg 1 sätestab, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, ei ole kahju tekitamises süüdi. Sama paragrahv sätestab kahju õigusvastase tekitaja süü presumptsiooni, mis tähendab seda, et õigusvastaselt kahju tekitanud isiku süüd eeldatakse. Õigusvastaselt kahju tekitanud isiku vastutusele võtmiseks piisab juba sellest, kui ta on olnud hooletu. Vastutusest vabanemiseks peab kahju tekitaja tõendama, et ta ei olnud hooletu. VÕS § 104 lg 3 järgi on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Asjas on tõendatud, et küttesüsteemi täitmisel tekkis üleval pööningul küttetoru purunemine, Küttetoru purunes keermestatud kohalt kraaniga. Arvatav põhjus võib olla torude amortisatsioon või materjali rike. ( KÜ Leola avaldus tl 6 ). Seega kostja tunnistab, et küttetoru oli amortiseerinud, kuid teades seda fakti, asuti ikkagi küttesüsteemi veega täitma. Asjas ei ole esitatud kostja poolt tõendeid, et korteri elanikele oleks teatatud eelolevast küttesüsteemi täitmisest. Surveproovi eelnevalt ei teostatud. Kostja esitas kohtule ERSO AS kirja, millega

soovib tõendada, et sõltumatuks ehitatud küttesüsteemi ei ole surveproovi teostamine nende jaoks oluline, kuna hoone küttesüsteemis esinevad lekked ei halva Viljandi linna soojusvõrkude töökindlust. Hoone küttesüsteemi survestamine sõltub hoone haldaja omast soovist seda teostada, kusjuures sõltumata küttesüsteemi korral annab kliendile küttesüsteemis esinevate pisilekete korral märku täiendava täitevee vajadus. Kohus leiab, et ERSO AS on soojaandja KÜ Leola 14 – le ja tema vastutus lõpeb sooja andmisega maja küttesüsteemi siseneva kollektorini. Sellest kirjast nähtub, et surveproov ei ole vajalik soojaandjale s. t. antud juhul ERSO – le , sest see ei kahjusta teda, kui majasiseses küttesüsteemis juhtub avarii aga see ei tähenda seda, et surveproovi ei peaks tegema korteriühistu majasisesele küttesüsteemile. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et temal puudub süü veeavarii tekkimisel maja pööningul ja selle tagajärjel korteris 21 tekkinud kahjustuse tekkimisel. Kostja käitus hooletult teades, et pööningul olev toru on amortiseerinud seega võib olla purunemise oht, aga eiras seda asjaolu ning täitis küttesüsteemi veega. Surveproovi eelnevalt ei teostatud ning korterielanikke ei teavitatud eelnevast küttesüsteemi veega täitmisest. Ühistu juhatuse pädevusse kuulub elamu haldamise ja jooksvate majandusküsimuste otsustamine. Elamus, seal hulgas korterites asuvate küttesüsteemide korrashoid ja survestamine kuulub juhatuse vastutusalasse. Seega oli ühistu kohustatud enne küttesüsteemi plaanilist survestamist võtma tarvitusele meetmeid võimalike negatiivsete tagajärgede ennetamiseks. Järelikult on põhjuslik seos kostja tegevusetuse ja kannatanule tekkinud kahju põhjustamise vahel. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulud rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.