lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-3668/4

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 16.03.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-05-3668/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.03.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1161
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-05-3668/34

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. märts 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-05-3668/34 (endine tsiviilasja nr 2-5895/05)

Tsiviilasi

AS hagi RRi vastu 29 927 krooni saamiseks

Menetlusosalised ja nende

Kohtustungi toimumise aeg

Hageja AS (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja ER Kostja RR (isikukood XXX; elukoht XXX) 22.02.2007

Kohtuistungil osalesid

Hageja esindaja ER

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada. Välja mõista RRilt võlgnevus 29 927 (kakskümmend üheksa tuhat üheksasada kakskümmend seitse) krooni AS-i kasuks.
2.Menetluskulude jaotus Välja mõista RRilt menetluskulu 2 100 (kaks tuhat ükssada) krooni AS-i kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja põhjendused

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-05-3668/34

1.Hageja palub kostjalt välja mõista 29 927 krooni ja kohtukulud s.o hagi esitamisel tasutud riigilõivu 2100 krooni. Hageja tugineb oma nõudes TsK §-dele 173 lg 1, 174, TsÜS §-le 63 ja VÕS RakS §-le 11.
2.AS (praeguse ärinimega AS ) ja kostja sõlmisid 26.06.1998.a XXX pangakaardi kasutamise lepingu. Lepingu alusel sai kostja enda valdusesse XXX pangakaardi, mida lepingu p-i 1.5 kohaselt võis kostja kasutada maksevahendina ja sularaha väljavõtmiseks pangaautomaadist.
3.29.06.1998 laekus kostja kontole 30 000 krooni, mille kostja samal päeval sularahas välja võttis. Samal päeval sooritas kostja pangakaarti kasutades rea sularaha väljavõtu tehinguid sularaha automaatidest, mille tulemusena ületas välja võetud summa konto vabade vahendite jäägi 29 927 krooni võrra. Tulenevalt kostja vastusest selgitab hageja, et kostja deebetkaardilepingu kehtivuse ajal kasutas pank AS-i kaardmaksesüsteemi. 1996.a alustas pank üleminekut AS-i süsteemilt panga kaardimaksesüsteemile. Kuna XXX ja panga autoriseerimisserverid ei vahetanud andmeid reaalajas, oli võimalik enne vastava süsteemidevahelise infovahetuse toimumist sama kontojääk välja võtta mõlema süsteemiga seotud sularahaautomaadist, kuivõrd teise süsteemiga seotud automaadist puudus veel info tegeliku kontojäägi kohta. Samuti oli võimalik pangakontorist ilma XXX kaardita sularaha väljavõtu järel võtta kontojääk teist korda välja XXX süsteemiga seotud sularahaautomaadist või teostada selles ulatuses kaardimaksetehinguid, kuigi kontol tegelikud vahendid puudusid. Vaidlusalune leping ega ka tehingute teostamise ajal kehtinud õigusaktid ei keelanud kostjale pangakaardiga tehingute teostamiseks krediiti andmast.
4.Lepingu p-i 8.1 järgi kohustus kostja konto omanikuna tasuma pangale kõik kaardiga tehtud kulutused, kaardi teenustasud ja muud kaardiga seonduvad summad, sealhulgas summad, mis selguvad ühe kuu jooksul lepingu lõppemisest. Kostja pangale kaarditehingute eest ei tasunud. Kostja ei vaidlustanud tehinguid lepingus kokku lepitud perioodi jooksul. Lepingu rikkumine on enamsaadud summa pangale tagastamata jätmine, kuna konto omaniku kohustus on tasuda pangale kõik kaardiga tehtud kulutused (lepingu p-id 7.9, 8.1 ja 8.2).
5.Kostja kohustus hoidma kaarti hoolikalt ning seda mitte üle andma teistele isikutele (lepingu p 7.1), hoidma saladuses ja kaardist eraldi asetsevalt talle kuuluvat PIN-koodi (p 7.2) ning kaardi valduse kaotamisel koheselt informeerima sellest hagejat (p 7.3). Kostja ei teavitanud panka kaardi valduse kaotamisest. Lepingu p-i 5.2 kohaselt oli kostjal õigus nõuda pangalt kaardi kaotamise blokeerimist, kuid seda õigust kostja samuti ei kasutanud. Kostja ei ole tõendanud, et kolmandad isikud oleks tema kontolt pangaautomaadist raha võtnud. Kui kostja tõendaks kaardi kasutamist kolmandate isikute poolt, ei vabastaks see kostjat lepingulisest vastutusest. Kostja nõustus kaardilepingut sõlmides tingimusega, et kaarditehingute eest tasub alati konto omanik, välja arvatud juhul, tehingud on tehtud pärast panga teavitamist kaardi kadumisest või PIN-koodi saladuse kolmandatele isikutele teatavakssaamisest, samuti kui kontoomanik on õigeaegselt avaldanud pangale protesti kaarditehingute õigsuse kohta. Lepingu rikkumisena on käsitletav pangakaardi valduse ja/või PIN-koodi üleminek kolmandatele isikutele (lepingu p-id 7.1 ja 7.2) ja panga mitteteavitamine toimunust (lepingu p 7.3).

Kostja vastuväited

2-05-3668/34

6.Kostja hagi ei tunnista ja palub kohtukulud jätta hageja kanda. Kostja ei ole pangaautomaadist raha välja võtnud, vaid võttis raha pangast, passi alusel, mida kinnitab väljavõtte koopia. Kohtuotsuse põhjendused
7.Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Istungi ajast ja kohast teadlik - kohtukutse on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud. TsMS § 410 järgi lahendab kohus hageja taotlusel asja sisuliselt.
8.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 järgi tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda tsiviilkoodeksi sätetest. TsK § 173 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal ja TsK § 174 kohaselt on kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine lubamatu.
10.Vaidlust ei ole, et 26.06.1998 on AS-i ja kostja vahel on sõlmitud XXX pangakaardi kasutamise leping (lk 6-7). Lepingu alusel väljastati kostjale isiklikuks kasutamiseks salajase PIN koodiga maksekaart.
11.Kostja arvelduskonto väljavõttest perioodil 01.06.1998-31.07.1998 (lk 9-12) nähtub, et kostja arvele on kantud 29.06.1998 30 000 krooni. Samal kuupäeval on kostja pangakontoris sularahas välja võtnud 29 960 krooni. Samal päeval on ka pangakaardiga sularahaautomaadist kostja arvelduskontolt välja võetud raha summas, mis ületas arvelduskonto jääki 29 927 krooni. Pangakaardiga sularahaautomaadist väljavõtmine on panga arvutisüsteemis registreeritud hilinemisega paari päeva jooksul. Panga arvutisüsteem ei olnud suuteline fikseerima reaalajas kontojääki, mistõttu sai võimalikuks suuremas summas raha väljavõtmine kui isiku kontole oli laekunud. Kohus on seisukohal, et panga arvutisüsteemi jõuetus ei saa olla õigustuseks võtta kontolt välja raha enamas summas kui sellele kontole laekunud oli. Hageja nõude esemeks on kostjalt 29 927 krooni saamine. Hagi alusena esitatud asjaolude järgi on tegemist poolte vahel sõlmitud pangakaardi kasutamise lepingust tuleneva nõudega. Nõude sisuks on hagejale lepingust tuleneva kaardi valdaja kui kostja kohustuste mittetäitmisest tulenevad (lepingu p 8.2) kahju hüvitamine.
12.Kostja on kinnitanud, et on raha pangast passi alusel saanud. Kostja ei ole tõendanud, et sularaha väljavõtu tehinguid ta ei teostanud. Raha välja võtmine sai teoks kostjale väljastatud salajase tunnuskoodiga pangakaarti kasutades. Maksekaart koos salajase PIN-koodiga oli kostja kasutuses. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks teavitanud, et ta on kaotanud valduse kaardi üle. Kaardi valdaja (kostja) kohustus hoidma kaarti hoolikalt ning seda mitte üle andma teistele isikutele (lepingu p 7.1), hoidma saladuses ja kaardist eraldi asetsevalt talle kuuluvat PIN-koodi (p 7.2) ning kaardi valduse kaotamisel koheselt informeerima sellest hagejat (p 7.3). Lepingu p 7.9 järgi peab kostja korvama hagejale kõik kaardi valdaja (kostja) kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjud. Lepingu p 8.1 alusel kohustus kostja tasuma pangale kõik kaardiga tehtud kulutused, teenustasud ja muud kaardiga seonduvad summad ning lepingu p 8.2 alusel korvama pangale kõik kaardi valdaja kohustuste mittetäitmisest tulenevad kahjud.

2-05-3668/34 Seega on kostja rikkunud pangakaardi lepingust tulenevaid kohustusi ning lepingu rikkumisest tulenev kahju tuleb hüvitada. Hageja nõue on kvalifitseeritav TsK § 222 lg 1 järgi, mille kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahju. Kohus leiab, vastavalt esitatud asjaoludele, et kostja on vastutav kaardiga tehtud tehingute eest. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 29 927 krooni. Kohtukulud

13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 2 100 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse. Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja