2-16-19368/11 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xxxxl tasuda Xxxx OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja Xxxx OÜ esitas Harju Maakohtule 27.12.2016 hagi (tsiviilasi nr 2-16-19368), mida täpsustas 13.01.2017. Hagi kohaselt esitas kostja 27.03.2014 portaalis isePankur aadressil www.isepankur.ee laenutaotluse. Laenu kasutamise periood oli 60 kuud. Enne laenutaotluse esitamist oli kostja kohustatud põhjalikult tutvuma laenuleping üldtingimustega. 27.03.2014 rahuldas Xxxx AS kostja laenutaotluse, ning pooled sõlmisid laenulepingu, mille alusel kostja laenas Xxxx AS-lt 10000,00 eurot. Laenu tagastamise tähtajaks lepiti kokku 15.04.2019, vastavalt laenulepingule (laenu väljavõtte). Laen tuli tagastada 60 osamaksega. Xxxx AS tegutses laenuvahendajana. Lepingu poolteks olid kostja ja investorid, kes portaali isepankur.ee vahendusel (kehtiv ärinimi Xxxx AS) sõlmisid laenulepingu. Tegemist on eraisikute vahel sõlmitud laenulepinguga ning seetõttu ei ole rakendatud lepingule tarbijakrediidilepingutele kohaldatavaid sätteid. Sellest johtuvalt ei ole lepingus näidatud ka krediidi kulukuse määra. Laenulepingu punkti 10.5 alusel kui sissenõutavaks muutunud tagasimaksete suurus tõuseb kahe tagasimakse summani ja teise tagasimakse summa sissenõutavaks muutumisest on möödunud üks kuu, muutub kogu laenusumma sissenõutavaks ja laenuandjail on õigus nõuda kogu laenusumma ja kogunenud intressi tasumist. Laenulepingu punkti 10.6 alusel on punktis 10.5

2-16-19368 formeerunud nõue läinud automaatselt üle selle tekkimisel operaatorile - Xxxx AS-le, kes on oma õigused ja kohustused üleandnud Xxxx OÜ-le. Seetõttu on hagejaks Xxxx OÜ. Nõude üleminekul on laenuvahendajal õigus volitada nõude s issenõudmiseks kolmandaid isikuid. Nõue on loovutatud tähtajatult ja nõuet tagasiloovutada ei ole võimalik. Xxxx AS (registrikoodiga xxxx) endise ärinimega isePankur AS on oma lepingutest tulenevad õigused ja kohustused loovurtanud Xxxx OÜ-le (registrikoodiga xxxx) ning juhatuse liikmed Xxxx ja Xxxx on seda kinnitanud Laenutaotluse punkti 1.4 ja 8.1 kohaselt makstakse intressi protsendina tagastamata l laenusummalt alates päevast, mil laenusumma kanti laenuvõtja portaali kontole kuni laenusumma täieliku tagastamiseni määraga 28,00% aastas. Kostja kohustus laenusumma ja intressi tagastama laenutaotluse punkti 1.7 kohaselt alates 12.05.2014 igakuiselt 60 kuu jooksul. Kostja ei ole laenusummat summas xxxx eurot ega intressi summas 553,08 eurot vastavalt kokkulepitule tagastanud. Kostja võlgneb hagejale kokku põhivõlga xxxx eurot. Kostja intressivõlgnevus 553,09 eurot on kujunenud järgmiselt: 1) 15.01.2016 tasumata osamakse summas 187,98 eurot; 2) 15.02.2016 tasumata osamakse summas 183,84 eurot; 3) 15.03.2016 tasumata osamakse summas 181,26 eurot. Tulenevalt laenutaotluse punktist 1.9 ja üldtingimuste punktist 8.2 kohustub kostja tasuma laenusumma, s.h iga üksiku osamakse tagasimaksmise tähtaja ületamisel maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast lisaks intressile viivist 0,2% kalendripäevas tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu 30.03.2016 ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, s.t. enne tähtajalise kohustuse lõppemist vastavalt Laenulepingu üldtingimuste p-le 10.5. Kostja oli viivituses maksetega alates 15.01.2016. Kui sissenõutavaks muutunud tagasimaksete suurus tõuseb kahe tagasimakse summani ja teise tagasimakse summa sissenõutavaks muutumisest on möödunud üks (1) kuu, muutub kogu Laenusumma sissenõutavaks ja Investoril on õigus nõuda koheselt kogu Laenusumma ja kogunenud Intressi tasumist. Juhul, kui Laenulepingu alusel kuulub veel tasumisele ainult viimane tagasimakse või on Laenuleping sõlmitud ühe tagasimaksega, kohalduvad eelmises lauses sätestatud tagajärjed siis, kui vastav makse on muutunud sissenõutavaks ja möödunud on üks (1) kuu. 30.03.2016 hageja saatis kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta. Kuna kostja ei ole käesoleva hetkeni korrektselt oma kohustusi täitnud, on hageja sunnitud viimase vahendina oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise määr on sätestatud laenulepingu põhitingimustes punktis 1.9. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse esitamiseni seadusjärgse viivisemääraga. Hageja palub välja mõista kostjalt võlgnetava põhivõlg xxxx €, võlgnetav intress 553,08 € ja viivis 504,03 € ning edaspidiselt viivis alates 28.12.2916 põhivõlalt kuni põhivõla xxxx€ täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Lisaks palub hageja välja mõista menetluskulud: lõiv 550 €, õigusabikulud 1090 €, täituri kulud 36 € ja nendelt viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni nende tasumiseni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

2-16-19368 Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 550 eurot, kohtutäituri tasu summas 36 eurot ning õigusabikulud summas 1 090 eurot. Kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 550 eurot. Kohus peab põhjendatuks ka hageja kulutusi menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kostjale kohtutäituri vahendusel summas 36 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 350 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades 1 090 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt, arvestades muuhulgas, et tegemist on hageja poolt kohtusse esitatava nn tüüphagiga. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 936 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (936 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.