Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

2-16-3255 Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus ja hagejate seisukohad Vxxx Rxxx ja Dxxx Rxxx esitasid Viru Maakohtule hagiavalduse Axxx Fxxxilt võlgnevuse 60 500 eurot väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hagejad oma vanaisa N B pärijad ning hagejatele läksid üle pärandaja õigused ja kohustused. Pärandvaraks oli muuhulgas kolm võlakirja, mille andis Axxx Fxxx kokku 60500 eurot. Kuna N B dokumentides olid võlakirjade originaalid, järelikult ei olnud raha tagastatud. Hageja paluvadki välja mõista Axxx Fxxxilt võlgnevuse 60 500 eurot. Koos hagiavaldusega esitasid hagejad järgmised tõendid: - N B surma tõend (t.l 5); - Hagejate seadusliku esindaja M Rxxx sünnitunnistus (t.l 6), millest nähtub, et N B on MXX Rxxx isa; - Hagejate sünnitunnistused (t.l 7-8), millest selgub, et hagejate emaks on M Rxxx; - Seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus (t.l 10), mille kohaselt on hagejad N B kogu vara pärijateks; - Axxx Fxxxi antud kolm võlatunnistust (t.l 11-14): 27.02.2012 antud võlatunnistus summale 15 000 eurot; 11.05.2012 – summale 5 500 eurot ja 30.08.2012 – summale 40 000 eurot. Koos hagiavaldusega oli esitatud ka hagi tagamise taotlus, milles palusid hagejad arestida kostja arvelduskontod. Kohus jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata.

Kostja seisukoht Kostja esitas vastuse hagiavaldusele, milles hagi ei tunnistanud. Kostja selgitas, et tema oli usalduslikes suhetes N B ning laenas aastatel 2012-2013 temalt korduvalt erinevaid summasid ning iga kord andis selle kohta võlakirja, neid kokku oli 8-9. Kostja aga tagastas alati laenud tähtaegselt, kuid kunagi pole palunud N B võlakirju tagasi. Kõik hagiavalduses märgitud summad olid tagastatud oluliselt enne tähtaega. Kostja on seisukohal, et võlatunnistuste originaalid ei tõenda seda, et laenud polnud tagastatud. Samuti leiab kostja, et need nõuded ei saanud üle minna pärijatele. Kostja esitas tõendina pangakonto väljavõtted (t.l 133-138, 147-158), millega soovib tõendada asjaolu, et Axxx Fxxx pole kunagi üle kandnud raha tagasi N B , samuti ka N Bu pole kostjale raha üle kandnud, kõik tehingud toimusid ainult ja alati sularahas. Kostja palus enda ülekuulamist vande all, kuna muud võimalust oma väidete tõendamiseks temal pole.

2-16-3255 Kohtuistungil 23.08.2016 taotles kostja enda ülekuulamist vande all, kuid hageja sellega nõus ei olnud ning kohus jättis taotluse rahuldamata. Pooled nõustusid istungil üle minna kirjalikule menetlusele.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja võttis N B laenu kokku 60 500 eurot. Selle kohta antud võlatunnistused on kehtivad. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja tagastas tähtaegselt laenu või mitte. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 alusel leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohtule on esitatud kolm võlatunnistust (t.l 11-14). Nende väljastamist ei ole kostja vaidlustanud ega kahtluse alla seadnud. Kostja ei eitanud, et on võtnud laenu kokku 60 500 eurot. Seega leiab kohus, et on tõendatud, et kostja on võtnud N B laenu kokku 60 500 eurot. Pärimisseaduse (PärS) § 2 kohaselt pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Kohtule on esitatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus (t.l 10), mille kohaselt on hagejad N B kogu vara pärijateks. Võlatunnistuse alusel võetud kohustused ei ole pärandaja isikuga lahutamatult seotud. Kohustuste täitmist võivad vastu võtta ka pärijad. Seega leiab kohus, et on väär kostja väide, et hageja ei saa nõuda võlatunnistuste alusel kohustuste täitmist. VÕS § 96 lg-te 1, 3-4 kohaselt kui võlgnik on kohustuse kohta välja andnud kohustuse olemasolu tõendava dokumendi (võladokument), võib ta kohustuse täitmisel lisaks kviitungile või selle asemel nõuda võladokumendi tagastamist. Kui võlausaldaja võladokumenti ei tagasta, võib võlgnik nõuda võlausaldajalt kohustuse lõppemise kohta kirjalikku tunnistust. Kui võladokument on võlgnikule tagastatud, siis eeldatakse, et kohustus on täidetud. Kui võlausaldaja keeldub võladokumenti tagastamast või sellele pealdist tegemast või kohustuse lõppemise kohta tunnistust välja andmast, võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest kuni võladokumendi üleandmiseni, sellele pealdise tegemise või tunnistuse väljaandmiseni. Sel juhul loetakse võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisega viivitanuks. Kostja ei ole esitanud dokumente, mis tõendaks kohustuste täitmist. Samuti ei ole pärandaja võlakirju kostjale tagastanud. Seega tuleks eeldada, et kohustused on täitmata. Kohus leiab, et pole eluliselt usutav, et poolte vahel olid nii usalduslikud suhted, et kostja ei pidanud vajalikuks võlatunnistusi tagasi küsima kui samal ajal N B laenu andmisel nõudis võlatunnistuste allkirjastamist. Kohus leiab, et ärisuhetes on vastupidi tavaks toimingute korralik dokumenteerimine, eriti tehingutes, mis puudutavad raha andmist ja tagastamist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja ja N B vahelised suhted jätkusid korrapäraselt ka pärast laenude tähtaja möödumist ning et kostja oli ka pärast seda tähtaega veel laenu võtnud.

2-16-3255 Kostja on väitnud, et kui tema poleks laenu tagastanud, oleks sellest teada ärikeskkonnas, samuti N B sugulastele. Kuid kostja ei ole ühtegi tunnistajat nimetanud, keda oleks kohtul võimalik üle kuulata, kes võiks kostja ja N B vaheliste suhete kohta ütlusi anda. Seega leiab kohus, et hageja on tõendanud nõude olemasolu, kostja ei ole tõendanud aga laenu tagasta-mist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses. Kohus jätab tõendite baasist välja kohtuotsus hagejate seadusliku esindaja ja A R abi-elu lahutamise kohta, kuna see ei puutu asjasse ega tõenda käesoleva tsiviilasja olulisi asjaolusid. Samuti ei tõenda kostja esitatud konto väljavõtted olulisi asjaolusid ja laenu võtmise või tagastamise fakti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus teeb otsuse kostja kahjuks, seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 176 lg 2 alusel kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohus andis pooltele tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks, hageja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Seega määrab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks toimiku põhiselt. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hagejate menetluskuludeks 1100 eurot riigilõivu hagiavalduselt ja 50 eurot hagi tagamise taotluselt. Nimetatud summade tasumisest olid aga hagejad vabastatud menetlusabi korras. TsMS § 190 lg 3 alusel menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Seega tuleb kostjalt välja mõista 1100 eurot riigilõivu riigituludesse. TsMS § 190 lg 7 alusel käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna hagi tagamise taotlus oli jäetud rahuldamata, jätab kohus hagi tagamise taotluselt 50 eurot riigilõivu 50 eurot hagejate kanda. Kuna hagjeatele oli antud menetlusabi, leiab kohus, et on õiglane jätta jätta selles summas menetluskulud hagejatelt riigituludesse välja mõistmata.

2-16-3255

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.