Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
16.03.2006 Kentmanni Kohtumaja, tsiviilkantselei
Kohtuasi
OÜ hagi AA vastu võla väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Hageja OÜ lepinguline esindaja RS Kostja AA esindaja advokaat KS
Asja läbivaatamine aeg, koht, osalenud isikud
Kohtuistung 07.03.2007, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Kostja AA, esindaja advokaat KS Hageja ega tema esindaja istungil ei osalenud, hageja oli nõus kirjaliku menetlusega
2-05-14315
Resolutsioon Jätta hagi rahuldamata. Välja mõista OÜ-lt AA kasuks õigusabi kulude katteks 5991,62 krooni, Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant ei ole märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue, põhjendused
1.AA ja OÜ sõlmisid töövõtulepingu , mille p 2.1 järgi kohustus hageja tegema töid vastavalt hinnapakkumisele . Pooled leppisid kokku lepingu hinnaks 244500 krooni, mis oli väiksem tehtud hinnapakkumistest. Kostja soovis teha lisatöid, mille kohta tegi hageja uue hinnapakkumise ja mille pooled allkirjastasid vastavalt summas 60605 krooni. Lepingu kogumaksumus oli 305105 krooni. Pooled leppisid kokku, et tasumine toimub peale iga mingi etapi lõppu. Tellija oli kohustatud tasuma tööde eest viivist 0,5% päevas kui arveid ei tasuta õigeaegselt, kuid viivise summa ei tohi ületada 10% lepingu maksumusest vastavalt lepingu p-dele 8.2 ja 8.3.
2.Kostja tasus materjalide soetamiseks 24500 krooni. Sanitaar-tehniliste tööde eest esitas hageja kosjale arve summas 54000 krooni, mis on tasutud kahes osas täielikult vastavalt tasus kostja teostatud tööde eest 90000 krooni hageja kassasse. taotles kostja hagejalt
lepingu peatamist, põhjendusega, et tähtaegadest ja hindadest ei ole kinni peetud.
3.Pooled ei ole kokku leppinud tööde teostamise tähtaega ja seda tehti vastavalt tellija finantseerimisvõimalustele. Hageja on töö teinud, paigaldanud seadmed ja need kostjale üle andnud, kostja ei ole pretensiooni mõistliku tähtaja jooksul esitanud, seega on tööd vastu võetud. Töö tehti , pretensioon oli alles , mis ei ole mõistlik aeg.
koostas hageja akti , kus on välja toodud teostatud tööde maksumus ja nende eest tasumine ja samas esitas arve summas 89322 krooni, mis on teostatud tööde eest, millest on välja jäetud summad, mille tasumine oli kokku lepitud. Hageja jättis tööd pooleli kostja rahaliste probleemide tõttu ning kostja poolt esitatud taotluse tõttu. Nimetud arve järgi ei ole kostja midagi tasunud.
teatas kostja hagejale soovist lõpetada leping.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista 89322 krooni võlga so tasumata tööde eest akti järgi ja viivist 30510,50 krooni, kokku 119832,50 krooni. Viivis on arvestatud summalt 89322 krooni, s so arve tasumata jätmise eest vastavalt 158 päeva eest, mis oleks 70564,38 krooni. Kuna lepingu järgi ei tohi viivis ületada lepingu maksumusest 10%, siis nõuab hageja viivist vastavalt 30510,50 krooni. Kohtukulud palub jätta kostja kanda.
7.Eelmenetluses selgitas hageja, et akt ja selle alusel väljastatud arve , mille tasumist ta nõuab, on vahekokkuvõte teostatud tööde eest, mitte lõplik arve tööde lõpetamise eest (lk 85).
8.Tõendid: töövõtuleping, hinnapakkumised , hageja pangakonto väljavõte, arve nr , kostja kiri hagejale akt arve , kostja avaldus hagejale lepingu lõpetamise kohta, hageja kiri kostjale . Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnista, palub jätta hagi rahuldamata.
10.Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping ja objektiks oli asuva eramu nõrkvoolu elektri-, kütte-, veevarustus ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldustööd. Hageja esitas hinnapakkumised summas 19670 krooni ja 14595 krooni ja lepingu sõlmimise järgselt tehtud täiendava hinnapakkumise 14860 krooni. Eelpool nimetatud töödest jäeti välja poolte kokkuleppel lepingu Lisas 1 kirjeldatud tööd 19670 krooni. Tööde kogumaksumus oli koos käibemaksuga 257823 krooni, arvestades poolte kokkulepet hinnaalanduse kohta seoses osade tööde ärajäämisega (ära jäi töid summas 25000 krooni).
11.Lepingu p 5.1.2 järgi toimub töö eest tasumine tellija poolt töövõtjale igakuiselt peale mingi etappi lõppu vastavalt aktile allakirjutamise hetkest 14 päeva jooksul. Lisaks leppisid pooled kokku, et viimase osamakse summa on vähemalt 10% lepingu hinnast ja kuulub tasumisele pärast kõigi lepingujärgsete tööde teostamist ja vastuvõtmist tellija poolt, mis tähenda, et tasu nõue oli seotud reaalselt teostatud ja akteeritud töödega. Tellija on aktsepteerinud tehtud töid ja nende alusel esitatud arveid ning on tasunud vastavalt kokku 168500 krooni.
12.Hageja esitas kostjale ja arve summas 89322 krooni. Nimetatud akti ja arve tasumist ei aktsepteeri, kuna tööd on tegemata ja lõpetamata. Üldse on tööd lõpetamata. Lisaks on muud tehtud tööd ebakvaliteetsed, millest teavitas ka hagejat ja tegi ettepaneku puuduste kõrvaldamiseks. Tööde parendamiseks tuleb kostjal teha kulutusi ja teostatud tööde maht võib olla 144623 krooni (lk 157) või mittenõuetekohaselt teostatud tööde maksumus 113200 krooni (lk 157). Samas on kostja maksnud 168500 krooni ning hageja on
alusetult nõudnud 89322 krooni tasumist. Hageja poolt on üle andmata tööd koos kõigi seadusjärgsete tehniliste dokumentidega. Hageja nõue pole muutunud sissenõutavaks, tasumiseks puudub alus. Viivisenõue on samuti seetõttu põhjendamata, kostja ei ole viivituses olnud.
13.Eelmenetluses märkis, et lepingu lisaks olevates hinnapakkumistes RK ja (2 tk) kajastatud nõrkvoolu - ja elektritööd on nõuetekohaselt teostamata, märgitud tööde kogumaksumus on käibemaksuga 149440,02 krooni, seega on hageja nõue summas 89322,00 krooni aluseta. Samuti märkis, et hageja ei ole seni esitanud kostjale ega kohtule dokumente ega tööde akti, millest nähtuks hageja poolt tegelikult tööde täpne maht, spetsifikatsioon, lisaks ei ole hageja teatanud, milliste lepingu lisaks olevas spetsifikatsioonis nimetatud tööde katteks on hageja arvestanud hagis nõutava summa. Kostja leiab, et OÜ aktiga on tõendatud, et tegemata jäetud tööd ja nende tööde teostamiseks vajalike tööde maksumus on 174873 krooni (lk 132-133).
14.Tõendid: kostja kiri hagejale, AS poolt koostatud arvamus-aruanne, OÜ asuva elamu ehituslike puudujääkide kohta.
arvamus
Kohtuotsuse põhjendused
15.Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping TL ja objektiks oli asuva eramu nõrkvoolu-, elektri-, kütte-, veevarustus ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldustööd. Kostja on tasunud ettemaksu ning kokku tööde eest 168500 krooni.
16.VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu ja § 637 lg 3 järgi muutub tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest ning lg 4 järgi siis kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõtuks ning kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuida vastava tööosa vastuvõtmisel. Kooskõlas VÕS § 637 lg 5 ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.
17.Hagiavalduses on hageja väitnud, et tööde eest tuleb tasuda etapiviisiliselt iga etapi järgi, samas on hageja märkinud, et töid teostati vastavalt kostja finantseerimisvõimalustele, seega on hageja esitanud vastuolulisi väiteid. Kohtule esitatud töövõtulepingu p 5 järgi tuli I osa maksta 5 päeva jooksul peale lepingu allakirjutamist ning p 5.1.2 järgi toimusid järgnevad maksed igakuiselt peale mingi etapi lõppu vastavalt aktile allakirjutamise hetkest 14 päeva jooksul. Eeltoodust järeldub, et hageja väide, et tööde teostamise toimus vastavalt kostja finantseerimisvõimalustele, on asjakohatu ega tulene pooltevahelisest lepingust ning seega tuleb kostjal tasuda lepingust tulenevalt tehtud töö eest etapiviisiliselt peale etappi lõppu aktile allkirjutamise järgselt 14 päeva jooksul, mis on kooskõlas VÕS § 637 lg 4 ja lg 5 esimese lauses sätestatuga.
18.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjale esitatud akti ning selle alusel väljastatud arve summas 89322 krooni tasumiseks on kostjal kohustus või mitte, kas tööd on märgitud ulatuses tehtud ja vastu võetud.
19.TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolt esitatud ajaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja
millise tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised.
20.Vaatamata kohtu ettepanekule ei ole hageja täpsustanud, millised tööd on tehtud akti nr ja selle alusel väljastatud arve järgi. Hageja on märkinud, et tegemist on vaheetapi töödega, mida akt kajastab, mitte tööde lõppaktiga. Hageja ei ole esile toonud, millised tööd on tehtud, seega ei ole võimalik akti kui tõendi alusel tuvastada, milliseid töid hageja on nende tehtud tööde all silmas pidanud, mille eest tasumist ta nõuab. Lepingujärgselt tuli teha nii nõrkvoolu-, elektri-, kütte-, veevarustuse- ja kanalisatsioonitöid. Esitatud ja vaidlusalune akt on ise viiteline - viitab kõigile hinnapakkumistele, ehkki pidi olema vaheetapi tehtud tööde kohta, kuid faktilistelt tehtud tööde loetelu selles ei ole ning akt on ise on kostja poolt alla kirjutamata. Kohus ei saa tuvastada tõendite alusel, milliseid fakte ja väiteid hageja silmas peab ja võiks esile tuua, mistõttu leiab kohus, et hageja nõue tehtud tööde eest tasu nõudmiseks on põhjendamata. Esitatud akti alusel ei ole kontrollitavad hageja üldised väited tehtud töödest summas 89322 krooni, arvestades seda, et tööde kirjeldust ei ole esile toodud ning kostja ei ole ka aktile alla kirjutanud. Kostja esitas kohtule OÜ arvamuse, mille kohaselt tegemata jäetud tööd ja nende tööde teostamiseks vajalike tööde maksumus on 174873 krooni, mis pigemini kinnitavad kostja väiteid hageja tegemata töödest ja alusetust nõudest. Hinnapakkumised ise aga ei ole vaadeldavad teostatud töödena või nende aktidena, kuivõrd on kokkulepitud tehtavate tööde kirjeldus, maht, maksumus ja vajalik materaja.
21.Hageja väitis, et kostja ei ole mõistliku aja jooksul esitanud tööde kohta pretensioone. Ehkki hageja ei ole märkinud, millised tööd said valmis ja mille eest ta tasu nõuab (kohtuotsuse p 22) ja mistõttu on kohtu arvates nõue põhjendamata, peab kohus vajalikuks siiski hinnata hageja väiteid sellest, kas kostjal oli kohustus tööd vastu võtta VÕS § 638 järgi, millest tulenevalt peaks tal tekkima ikkagi kohustus töö eest tasuda. Nimelt on VÕS § 638 järgi tellijal kohustus töö vastu võtta, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõitja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
22.Kohus peab vajalikus märkida, et hageja ei ole siiski hagis esile toonud, et kostja oleks hoidnud kõrvale aktile allakirjutamisest ja tööde akteerimisest pärast seda kui talle anti mõistlik tähtaeg, hageja on lugenud töö vastuvõetuks sellega, et kostja ei ole pretensiooni esitanud. Akt on koostatud , selles on viited vaid kõigile hinnapakkumistele, kuid mitte töödele. Kostja saatis hagejale e-kirja, milles juhtis hageja tähelepanu sellele, et kostja soovib saada täpset aruannet seisuga lõpetatud tööde mahust ja maksumuses sh detailselt täpset hinnakirja, mida on võimalik kontrollida ning et aruande saamisel ei teosta tagasiarvestust ega nõue makstud summasid tagasi. Eeltoodust järeldub üheselt, et seisuga on kostja avaldanud hagejale, et hageja poolt teostatud tööd on akteerimata, kostjal puudub võimalus kontrollida ja töö üle vaadata ning aru saada, milline osa e. etapp on valmis. Seega on kohtu arvates põhjendamatud hageja väited sellest, et kostja pole pretensioone teinud. e. pärast seda, kui kostja tegi hagejale pretensiooni, on hageja esitanud kostjale küll väidetavalt teostatud tööde akti (vaheetapi koht), mille alusel ei ole aga võimalik faktiliselt tehtud töid kontrollida ja üle vaadata, kuid kohtu arvates ei ole sellise akti esitamist võimalik pidada kuidagi tööde akteerimiseks, millest kostja justkui alusetult kõrvale hoiaks pretensioonita. Et hageja oleks andnud mingi mõistliku tähtaja tööde vastuvõtmiseks, seda ka ei nähtu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et vaidluses ei ole leidnud tõendamist VÕS § 638 sätestatu - et kostja oleks alusetult pärast talle mõistliku tähtaja andmist keeldunud töid vastu võtmast ja et tööd saaks lugeda summas 89322 krooni kostja poolt vastuvõetuks ning et sellest tulenevalt oleks kostja lepingu järgi kohustatud töö eest ka maksma. Kuivõrd hageja põhinõue jääb rahuldamata, ei ole
sissenõutavaks muutnud ka viivisenõue, sest viivist saab nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest vastavalt VÕS § 1113 lg 1 ja kohus ei pea andma hinnangut väidetele lepingu hinnast /summast, millega saab piirneda arvestuslikult viivise suurus.
23.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
24.Arvestades asjaolu, et pooled ei ole vaielnud juba tasutud tööde eest, ei pea kohus andma hinnangut ka hageja pangaväljavõttele ega ettemaksu arvele.
25.Mis puutub kostja vastuväidetesse töö ebakvaliteetsuse kohta ja selle kohta esitatud asjatundja arvamustesse, siis nimetatud asjaolud ei ole käesoleva vaidluse objektiks, kostja ei ole ka omapoolset vastavat nõuet esitanud ja selle tõttu ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut tehtud tööde kvaliteedile ja võimalikele kostja kuludele ja kahjudele ning selles osas ka vastavalt kostja esitatud AS Elektrikontrollikeskuse poolt 28.03.2005 koostatud arvamus-aruandele ja OÜ arvamusele. Kohtukulud
26.Kuivõrd hagi on esitatud enne , kohalduvad kohtukulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele kuni kehtinud TSS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p1 sätted ja mille järgi jäävad hagi rahuldamata jätmise korral kohtukulud hageja kanda ning õigusabi kulud on piiratud rahaliselt hinnatava hagi puhul kuni 5% hagi rahuldamata jäetud osast. Kostja on kandnud õigusabikulusid kokku 55749,70 krooni. Hagi hind oli 119832,50 krooni, seega tuleb hagejalt kostjale välja mõista õigusabikulude katteks 5% hagi rahuldamata jäetud osast vastavalt 5991,62 krooni. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.