Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Ande Tänav, Tiiu Hiiuväin
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. märts 2007.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-5995
Tsiviilasi
AS-i * hagi T.E vastu 34 023,87 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. oktoobri 2006.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T.E apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
01. märts 2007.a
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Apellant (kostja) T.E (IK xxxxxxxxxxx)
RESOLUTSIOON
Vastustaja (hageja) AS * (reg k xxxxxxxx), esindaja Raimond Kesa
1.Jätta Harju Maakohtu 17. oktoobri 2006.a otsus muutmata.
2.Jätta T.E apellatsioonkaebus rahuldamata.
Kohtukulude jaotus
Jätta apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
1.Hageja palus tuginedes TsK § 173 lg-le 1, §-le 174 ja § 191 lg-le 1 kostjalt välja mõista kokku 34 023, 87 krooni, millest põhivõlg on 17 366,53 krooni ja viivis 16 657,34 krooni ning jätta kohtukulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS E (AS * õiguseellane) ja T.E 02.04.1998 rahvusvahelise krediitkaardi lepingu, mille alusel AS E väljastas kostjale
kasutamiseks rahvusvahelise krediitkaardi nr 4797243000079777 kasutuslimiidiga 10 000 krooni.
2.Lepingu § 11 p 3 alusel kehtis kostjale väljastatud krediitkaart 12 kuud alates selle väljastamisest, kaardi kehtivuse lõpptähtajaks oli 31.03.1999. Tulenevalt lepingu § 4 p-st 2, oli kaardi kasutuslimiit summa, mille ulatuses kostja võis krediitkaarti kasutada kuu jooksul. Lepingu § 7 p 1 järgi kohustus hageja kliendi poolt kaardi kasutamisest tulenevad nõuded koheselt tasuma, sama paragrahvi p 2 järgi kohustus kostja tasuma nimetatud hageja tasutud summad omakorda hagejale hageja fikseeritud kuupäeval, p 3 kohaselt arvestab hageja nõuete summa maha kostja krediitkaardiga seotud arvelduskontolt.
3.Kostja ületas kuu krediidilimiiti ning krediitkaardi tähtaja lõppemisel moodustas kostja lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees 17 366,53 krooni. Hageja arvestas hinnakirjast tulenevalt viiviseid kokku summas 16 657,34 krooni. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja on tagastanud kogu kasutatud raha. Kui AS * saatis 1998.a lõpus kostjale meeldetuletuse, et tema võlgnevus panga ees on 10 000 krooni, oli see kostjale nii ebameeldiv, et ta lõpetas krediitkaardi kasutamise. Pangaautomaadi tšekist nähtub, et kostjal puudub võlg hageja ees. Viivisenõue on põhjendamatu, tuginedes pangaautomaaditšekile ei olnud kostja võlast teadlik, hageja enne 2005 aastat kostjale nõudeid ei esitanud. Hageja ise viivitas võla sissenõudmisega. Maakohtu otsuse põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis T.Elt AS-i * kasuks välja 17 366,53 krooni ja kohtukulud 2268,30 krooni.
6.02.04.1998 poolte vahel sõlmitud rahvusvahelise krediitkaardi lepingu järgi andis pank kostjale võimaluse kasutada kalendrikuu jooksul oma kontot 10 000 krooni võrra suuremas summas kui kontol raha oli.
7.Antud suhte puhul ei ole otseselt tegemist TsK § 272 lg 2 järgse raha üleandmisega, kuid suhte laenuiseloomu arvestades tuleb sellele kohaldada laenu kohta käivaid sätteid.
8.Hageja esitatud võlgnevuse arvestuse kohaselt kasutas kostja pangakrediiti alates 10.10.1998 kokku summas 20 314,32 krooni. Nimetatud summast on tagastatud 2947,79 krooni, mida kajastab kostja arvelduskonto väljavõte. Kostja poolt võla tasumine hageja esitatud kostja arvelduskonto väljavõttest ei nähtu.
9.Hageja põhjenduste kohaselt oli pangaautomaadi tšekil märgitud kontojääk null, kuna enne 30 päeva möödumist tehingu tegemisest (raha kasutamist) võlg arvelduskontol ei kajastu. Vastavalt lepingu tingimustele on kliendil tehingu eest tasumiseks aega 30 päeva. Võlgnevuse arvestusest nähtub, et enne 10.10.1998 tehingu tegemist oli kostja arvelduskonto jääk null. Pangaautomaadi tšekk on väljastatud 16.10.1998, mil tehingu tegemisest oli möödunud vähem kui 30 päeva, millega on seletatav, et pangaautomaadist väljastatud tšekil ei kajastunud kostja võlg.
10.Eelnevast lähtudes on kostja võlg hageja ees tõendatud summas 17 366,53 krooni ning kuulub kostjalt väljamõistmisele.
11.Lepingu § 7 p 4 järgi, kui kostja arvelduskontol ei ole maksetähtpäeval kogu hagejale maksmisele kuuluvat summat, hakkab hageja arvestama viivist vastavalt kehtivale hinnakirjale.
2(4)
Panga hinnakirja kohaselt on viivis 0,2 % päevas.
12.Hageja käitumine viivisenõude esitamisel ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja, olles nõudeõigusest kostja vastu teadlik 1998 aasta lõpust, ei kasutanud seda mõistliku aja jooksul, vaid esitas nõude rohkem kui kuue aasta möödudes. Hageja saatis võlateatise kostjale 05.05.2005. Arvestades hageja käitumist ja pangaautomaadist väljastatud tšekil olevat informatsiooni arvelduskonto jäägi kohta, võis kostja mõistliku isikuna eeldada, et nõuet või vähemalt viivisenõuet tema vastu ei esitata ka tulevikus.
13.Eeltoodu alusel luges kohus hageja õigused viivise nõudes lõppenuks, sest hageja ei ole pikema aja (kuue aasta jooksul) oma õigust kasutanud, kuigi tal oli selleks võimalus ja kostjal tekkis õigustatud usaldus, et seda õigust ei kasutata. Apellatsioonkaebuse põhjendused
14.T.E palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada. Kohus hindas tõendeid ebaõigesti. Pangakonto väljavõte näitab isiku rahaliste vahendite hetkeseisu vastaval kuupäeval. Krediidikonto oli seotud arvelduskontoga. Võla 10 000 krooni tasus kostja eest sõbranna, kuna kostja ise oli sel ajal haiglas. Kostja kontrollis 10.10.1998 mõlemaid kontosid ning pangaväljavõtted näitasid, et kontode seis oli 0 krooni. Kostja saatis vastuseks hageja meeldetuletusele 10.10.1998 väljavõtete koopiad. Kostja sulges krediidikonto. AS-i * 01.02.1999 konto väljavõttest ning 07.12.2000 väljavõttest nähtuvalt on lõppsaldo 0.00 krooni. Hageja ei osanud põhjendada, kust on saadud 29.05.2006 hageja esitatud tabelis väljenduvad arvud väidetava kostja rahaliste vahendite liikumise kohta. Vastus apellatsioonkaebusele
15.AS * leidis, et kaebus võeti ringkonnakohtumenetlusse vääralt, samuti ei nõustunud hageja apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
16.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega pea TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata.
17.Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja viivisenõude summas 16 657,34 krooni. Seega vaatab ringkonnakohus asja läbi üksnes põhinõude 17 366,53 kr ulatuses, millises maakohus hagi rahuldas.
18.Apellant (kostja) leiab, et maakohus hindas ebaõigesti tõendeid. Samas ei nähtu apellatsioonkaebusest, milles seisnes apellandi arvates tõendite ebaõige hindamine – missugused poolte esitatud tõendid jättis kohus põhjendamatult tähelepanuta või miks tulnuks esitatud tõendite põhjal teha maakohtu poolt tuvastatuga võrreldes teistsugused järeldused. Vaidlust ei ole selles, et 02.04.1998.a sõlmisid pooled rahvusvahelise krediitkaardi lepingu, mille järgi andis pank kostjale võimaluse kasutada kalendrikuu jooksul oma kontot 10 000 krooni võrra suuremas summas kui kontol raha oli. Vaidlus puudutab septembris ja oktoobris 1998.a krediitkaardiga sooritatud maksete eest tasumist, milline kohustus oli kostjal 3(4)
pooltevahelise lepingu järgi vastavalt 10.10.1998.a ja 10.11.1998.a. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud kostja võlgnevuse arvestused (t lk 8-9 ja lk 48), samuti on kohtule esitatud kostja kontoväljavõte ajavahemiku 02.04.1998.a kuni 31.12.2000.a kohta (t lk 34-39). Arvestustest nähtuvalt on kostja kasutanud pangakrediiti alates 10.10.1998.a kokku summas 20 314,32 krooni, millest tagastatud on 2947,79 krooni. Sisulisi vastuväiteid kostja nõude arvestuse kohta esitanud ei ole. Maakohus on õigesti lugenud hageja nõude tõendatuks pooltevahelise lepingu ning hageja esitatud võlgnevuse arvestustega.
19.Kostja ei ole esitanud omalt poolt tõendeid, mis tõendaksid võlgnevuse puudumist – s.o kas seda, et võlgnevust üldse ei tekkinudki või et võlgnevus küll tekkis, kuid kostja on selle likvideerinud. Kostja ei ole iseenesest eitanud krediitkaardi alusel pangakrediidi kasutamist ja on muu hulgas möönnud ka võla summas 10 000 krooni olemasolu, millise olevat kostja eest pangale tasunud teine isik (linnakohtu 27.01.2006.a istungi protokoll t lk 25). Tsiviilõiguses kehtivate põhimõtete kohaselt ning ka TsMS § 230 lõikest 1 tulenevalt lasub kohustuse täitmise (võla tasumise) tõendamise kohustus võlgnikul (samale seisukohale asus Riigikohus oma otsustes nr 3-2-1-24-02 ja 3-2-1-26-99). Kostja esitatud pangaautomaadi tšekid seisuga 16.10.1998.a (t lk 53) ei tõenda kohustuse täitmist vaatamata sellele, et tšekkidest nähtuvalt oli kontojääk 0 krooni. Krediitkaardi alusel pangakrediidi kasutamine ei tähendanud pooltevahelise lepingu kohaselt kostjale kuuluva arvelduskonto kasutamist (s.o tegemist oli kahe erineva tsiviilõigusliku suhtega) ning vastavalt lepingu § 7 (3) seisnes krediitkaardi ja arvelduskonto vaheline seos selles, et kindlaksmääratud kuupäeval tekkis pangal õigus arvestada krediitkaardi kasutamisega tekkinud nõuete eest tasumisele kuuluv summa maha kliendi arvelduskontolt. Seega ei pidanudki krediitkaardi kasutamisest tulenev võlgnevus väljenduma kostja arvelduskontol muul viisil kui panga poolt summade mahaarvestamisena. Samuti on maakohus õigesti märkinud, et lepingu kohaselt oli kliendil tehingu eest tasumiseks aega 30 päeva ja enne 30 päeva möödumist tehingu tegemisest (raha kasutamisest) ei kajastunud võlgnevus kuidagi kliendi arvelduskontol. Kostja ei ole millegagi tõendanud oma väidet, nagu oleks võla 10 000 krooni tasunud tema eest teine isik; ka ei nähtu niisuguse sissemakse tegemine kostja arvelduskontole kohtule esitatud kontoväljavõttest.
20.Kohtukulude vastaspoolelt väljamõistmist ei ole pooled taotlenud.
A. Tänav
T. Hiiuväin
K. Kullerkupp
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.