lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-5995/1

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 17.10.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-05-5995/1
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.10.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
927
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsK § 173 lg 1TsMS § 60 lg 1Toimiku taastamineLepingu § 11Lepingu § 7TsK § 191 lg 1TsK § 272 lg 2TsMS § 61Valdkonna eest vastutava ministri pädevus toimiku osas

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-05-5995/8Tallinna Ringkonnakohus16.03.2007

Lahendi tekst

Riigi Teataja

HARJU MAAKOHUS

KENTMANNI KOHTUMAJA

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-05-5995 (endine nr 2/19-6433/05)

Otsuse kuupäev

17.oktoober 2006

Kohtunik

Koidula Laurisaar

Kohtuasi

AS hagi TE vastu võla nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev

02.oktoober 2006

Istungil osalenud isikud

hageja esindaja RK ja kostja TE

Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista TE AS k kasuks 17 366,53 EEK (seitseteist tuhst kolmsada kuuskümmend kuus krooni ja 53 senti) ja kohtukulud 2 268,30 EEK (kaks tuhat kakssada kuuskümmend kaheksa krooni ja 30 senti). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja haginõue.

1.sõlmisid AS (AS õigusellane) ja TE rahvusvahelise krediitkaardi lepingu, mille alusel AS väljastas kostjale kasutamiseks rahvusvahelise krediitkaardi numbriga kasutuslimiidiga 10 000 krooni. Lepingu § 11 p 3 alusel kehtis kostjale väljastatud krediitkaart 12 kuud alates selle väljastamisest, antud juhul oli kaardi kehtivuse lõpptähtajaks Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingu § 4 p 2, oli kaardi kasutuslimiit summa, mille ulatuses kostja võis krediitkaarti kasutada kuu jooksul.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.
Lepingu § 7 p 1 järgi kohustus hageja kliendi poolt kaardi kasutamisest tulenevad nõuded koheselt tasuma, sama paragrahvi punkt 2 järgi kohustus kostja tasuma nimetatud hageja poolt

tasutud summad omakorda hagejale hageja poolt fikseeritud kuupäeval, punkt 3 kohaselt arvestab hageja nõuete summa maha kostja krediitkaardiga seotud arvelduskontolt. Kostja ületas temale määratud kuu krediidilimiiti ning krediitkaardi tähtaja lõppemisel moodustas kostja lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees 17 366,53 krooni.

3.Hageja on hinnakirjast tulenevalt arvestanud kostjale viiviseid kokku summas 16 657,34 krooni. Tuginedes TsK § 173 lg 1, § 174 § 191 lg 1 palub hageja kostjalt välja mõista kokku 34 023, 87 krooni, millest põhivõlg on 17 366,53 krooni ja viivis 16 657,34 krooni. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja seisukoht.
4.Kostja hagi ei tunnista, väidab, et on tagastanud kogu kasutatud raha. Kui AS saatis kostjale meeldetuletuse, et tema võlgnevus panga ees on 10 000 krooni, siis oli see juhtum kostjale nii ebameeldiv, et ta lõpetas krediitkaardi kasutamise. Pangaautomaadi tšekist nähtub, et kostjal puudub võlg hageja ees. Samuti leiab kostja, et viivisenõue on põhjendamatu, tuginedes pangaautomaaditšekile ei olnud kostja võlast teadlik, hageja aga enne kostjale mingit nõuet ei esitanud. Hageja on ise viivitanud võla sissenõudmisega. Kohtu järeldused.
5.Kohus, arutanud asja kohtuistungil ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne , asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Sama seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne , kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust.
6.TsK § 173 lg. 1 sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. 02.04.1998 poolte vahel sõlmitud rahvusvahelise krediitkaardi lepingu järgi andis pank kostjale võimaluse kasutada kalendrikuu jooksul oma kontot 10 000 krooni võrra suuremas summas kui kontol raha oli. Kuigi antud suhte puhul ei ole otseselt tegemist lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsK § 272 lg 2 järgse raha üleandmisega, kuid suhte laenuiseloomu arvestades tuleb sellele kohaldada laenu kohta käivaid sätteid. Hageja poolt esitatud võlgnevuse arvestuse kohaselt on kostja kasutanud pangakrediiti alates kokku summas 20 314,32 krooni. Nimetatud summast on tagastatud 2 947,79 krooni, mida kajastab ka TE arvelduskonto väljavõte. Kuigi kostja väidab, et ta on võla tasunud, ei nähtu see Hansapanga poolt esitatud kostja arvelduskonto väljavõttest.
7.Mis puutub pangaautomaadi tšekil märgitud null kontojääki, siis põhjendab hageja seda sellega, et enne 30 päeva möödumist tehingu tegemisest (raha kasutamist) võlg arvelduskontol ei kajastu. Vastavalt lepingu tingimustele on kliendil tehingu eest tasumiseks aega 30 päeva. Võlgnevuse arvestusest nähtub, et enne tehingu tegemist oli kostja arvelduskonto jääk null. Pangaautomaadi tšekk on väljastatud , mil tehingu tegemisest oli möödunud vähem kui 30 päeva, millega on seletatav ka asjaolu, et pangaautomaadist väljastatud tšekil ei kajastunud kostja võlg. Eelnevast lähtudes asub kohus seisukohale, et kostja võlg hageja ees on tõendatud summas 17 366,53 krooni ning kuulub kostjalt väljamõistmisele.
8.TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Lepingu § 7 p 4 järgi, kui kostja arvelduskontol ei ole maksetähtpäeval kogu hagejale maksmisele kuuluvat summat hakkab hageja arvestama viivist vastavalt kehtivale hinnakirjale. Panga hinnakirja kohaselt on viivis 0,2 % päevas.
9.Kohus asub seisukohale, et hageja käitumine viivisenõude esitamisel ei ole kooskõlas hea usu põhimõtetega. Hageja, olles oma nõudeõigusest kostja vastu teadlik ei kasutanud seda mõistliku aja jooksul, vaid esitas nõude rohkem kui kuue aasta möödudes. Võlateatis oli Hansapanga poolt kostjale saadetud . Arvestades hageja käitumist ja pangaautomaadist väljastatud tšekil olevat informatsiooni arvelduskonto jäägi kohta, võis kostja mõistliku isikuna eeldada, et nõuet või vähemalt viivisenõuet tema vastu ei esitata ka tulevikus. Eeltoodu alusel loeb kohus hageja õigused viivise nõudes lõppenuks, sest hageja ei ole pikema aja (kuue aasta jooksul) oma õigust kasutanud, kuigi tal oli selleks võimalus ja kostja poolel tekkis õigustatud usaldus, et seda õigust ei kasutata.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kohtukulud, so riigilõiv summas 1 400 krooni ja tasu õigusabi eest vastavalt TsMS § 61 lg. 1 p. 1, summas 868,30 krooni. Koidula Laurisaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja