Muud › Muud hagiasjad

Maja ehitamist alustati 1982.a. Hagiavalduse kohaselt on maja ostmiseks hageja ostnud igasuguseid materjale, tasus töömeestele ja kostja , hageja ja lapsed osalesid ehitamises. Maja ehitamise suure panuse andis ka hageja ema, kes kasvatas lilli. Kuna hageja ja kostja alustasid maja ehitamist nullist sel ajal kui poolte vahel olid vabaabielusuhted, siis arvab hageja , et tema on kaasomanik Hageja palub tunnistada tema kaasomaniku õigust 50 % vallasvarale – elumaja asukohaga XXX ja krundile 600 m2 asukohaga XXX, mis on kostja nimel. 11.septembril 2006.a. esitas hageja hagi muutmise avalduse, milles palub kostjalt välja mõista hüvitis hageja kasuks summas 1 200 000 krooni . Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hageja ei ole ostnud ehitusmaterjale ning tasunud töömeestele. Hagejal ei olnud tol perioodile kostja teada selliseid rahalisi vahendeidki. Hageja töötas baarimüüjana ja tema palk oli 76,- rubla. Kostja töötas XXX direktori asetäitjana XXX kuupalgaga 225,- rubla; Organisatsioonikomitee „Olümpia-80“ Tallinna Valitsuse olümpiaküla teenistuse ülema asetäitjana XXX kuupalgaga 225,- rubla ja Organisatsioonikomitee „Olümpia – 80 „ teenistuses XXX kuupalgaga 360,- rubla, erinevatel kohtadel Tallinna Nahas- ja Jalatsikoondises „Kommunaar“ XXX .erinevate töötasudega alates 110,- -628,53 krooni kuus. Lisaks sai kostja aastatel 1976 kuni 1981 nelja erineva raamatu koostaja ja autorina tasusid kokku 7 160,- krooni, mis kõik investeeriti kostja poolt elamu ehitusse. Hageja ei ole oma isikliku tööga mitte kunagi osalenud elamu ehituses. Hagejal ja kostja ei olnud enne abiellumist ühist majapidamist. 29.03.1980.a. ostu-müügileping oli sõlmitud kostja poolt ainuisikuliselt. 08.01.1982 aktiga eraldati maa kostjale ainuisikuliselt. Maja ehitusmaterjalide maksumus oli kokku 5500 rubla. Metsa ülestöötamise ja saagimise tegi kostja ise koos ühe abilisega, kes sai tasuks materjali suvila ehituseks. Võõrast tööjõust kasutas kostja oskustöölisena ühte inimest, seda alates vundamendi tegemisest kuni katuse panekuni, ja teist inimest krohvimistööde tegemiseks. Võõrale tööjõule kulus umbes 2000,- rubla. Elektritööd tegi kostja vend J , kes oli elektrik. Mehaanika- ja sanitaartehnilised tööd vend J ja tädipoeg E L , nemad olid mõlemad santehnikud. Maja ehitas kostja ilma hageja rahalise abita ja töise osavõtuta. Arvestades asjaolu, et elamu ehitamisest (väidetava nõude tekkimisest) on möödunud juba enam kui 20 aastat, aga elamu on olnud kogu selle aja kostja omandis, siis palub kostja kohaldada asjas hagi aegumist tuginedes kehtinud TsK § 81 ja 86. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse § 14 lg.1 sätete kohaselt abielu kestel omandatud vara on abikaasade ühisvara. Poolte abielu sõlmiti XXX.(toimiku lk.13) Perekonnaseisuameti teatise kohaselt K L ja O T abiellusid XXX ja lahutasid XX (toimiku lk. 55) Hagiavalduse kohaselt alustasid pooled, LO ja AV kooselu ja ühise maja ehitamist 1978.a. Kostja väidab, et enne abielu kooselu ei olnud, kuna ka kostja oli abielus. Seadus ei sätesta, et kooselu jooksul soetatud vara on poolte ühisvara. TsK § 438 lg.2 kohaselt võivad kodanikud sõlmida ühise tegutsemise lepingu oma olmevajaduste rahuldamiseks.

TsK § 438 sätete kohaselt ühise tegutsemise lepingu järgi kohustuvad pooled ühiselt tegutsema ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks. Kui ühise tegutsemise leping kodanike vahel ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, võidakse vaidluse korral lepingu olemasolu tõendada ka tunnistajate ütlustega. Tunnistaja EV ei mäleta poolte kooselu algust, kuid mäletab, et saunas pooled rääkisid, et hakkavad maja ehitama. Tunnistaja nägi, et kostja ehitas maja ja hageja tegi süüa ja kasvatas koeri. Tunnistaja KP ütluste kohaselt ehitasid pooled maja. Näiteks pidi lapsed Lasnamäel tegema süüa ja viima söögi Kakumäele töömeestele . Kohus leiab, et tunnistajate ütlustega ei ole leidnud tõendamist ühise tegutsemise lepingu olemasolu. Kui elamut hakkab ühiselt ehitama kaks või enam isikut, tuleb ehituskrunt juba eraldada kõikide ehitajate nimele. Ehitajate omavahelised suhted määratakse aga ühise tegutsemise lepinguga. Kui ehituskrunt on eraldatud ühele kodanikule, elamu ehitamisest võtab aga osa mitu kodanikku, siis selliste isikute omavahelisi suhteid ei saa määratleda mitte ühise tegutsemise lepinguga (eesmärgil kasutada valmisehitatud elamut kaasomandiõiguse alusel), vaid tuleb reguleerida teiste õigusinstituutidega, nagu laenulepinguga (kui antakse raha), ostumüügilepinguga (kui antakse ehitusmaterjali) tööettevõtu või töölepinguga (kui võetakse ehitamisest osa isikliku tööga.) Sel juhul on isikutel õigus esitada majaomanikule nõudmine nende poolt tehtud kulutuste tasumiseks. Vaidlusaluse elamu puhul on ehituskrunt eraldatud ühele kodanikule- kostjale, seega ei saa määratleda poolte omavahelisi suhteid ühise tegutsemise lepinguga. Hageja ei ole esitanud tõendeid, milliseid kulutusi ta maja ehitamisel tegi ja milliste tööde eest millistele töömeestele maksis. Hageja väited tema suurest sissetulekust on paljasõnalised ja tõendamata. Tõendamata on hageja ema rahaline abi. Samuti on tõendamata hageja isiklik töö maja ehitamisel. Hageja ei ole tõendanud raha andmist maja ehitusse, ehitusmaterjalide ostmist maja tarbeks, maja ehitamise ajal toimunud töömeeste toitlustamise maksumust. Kohus asub seisukohale, et hageja kulutused ja töö elamu XXX ehitamisel on tõendamata, mistõttu tuleb hagi tehtud kulutuste hüvitamiseks summas 1 200 000 krooni jätta rahuldamata. TsK § 81 sätete kohaselt hagi korras õiguste kaitsmise üldiseks tähtajaks isikule, kelle õigusi on rikutud (hagi aegumine) kehtestatakse kolm aastat. Kostja taotles hagi aegumise kohaldamist. Kohus leiab, et kuna elamu valmimisest on möödas rohkem kui kolm aastat, on hagi aegunud. Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.