Muud › Muud hagiasjad

Kostja hagi ei tunnista, palus selle rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda jätta. Kostja väitel pöördus hageja tema ja ta abikaasa poole ettepanekuga vahetada puituks metallukse vastu, kuid kostja keeldus sellest, kuna ukse vahetamiseks puudus põhjus. Kostja väitel ei ole hagejaga olnud suulist kokkulepet ukse vahetamiseks. Ka oli puituks töökorras kuni hageja selle temalt nõusolekut saamata demonteeris ajal, mil kostja viibis suvilas. Kuigi endisel puituksel oli lukusüsteem hoiti ust lukustamata, kuna esikus asuvad ülemise korruse naabrite elektrinäidumõõdikud ning et esiku näol on tegemist kõigi korteriomanike kaasomandisse kuuluva osaga, siis oli neil õigus pääseda vaatama elektrinäite, uksevahetuse järel see võimalus puudub. Vastuhagi aluseks olevad asjaolud ja hageja GK nõue Vastuhagi kohaselt paiknes naabrite korterite ees ühiselt kasutatav esik, mille ees oli kostja paigaldatud puituks, maksumusega 2118.00 krooni, kuni kostja asendas selle metalluksega. Hageja ostis ja paigaldas endise puitukse enda ja abikaasa raha eest. Endine uks oli korralik, naturaalpuidust, lukk oli töökorras, võtmed olid olemas. Kostja vahetas ukse ajal, mil hageja koos abikaasaga oli suvilas. Kostja ei ole hagejale hüvitanud puitukse maksumust, seda ust ei ole tagastatud ka hagejale. Samuti levitab kostja hageja kohta laimu, et tema koos abikaasaga olevat andnud nõusoleku metallukse eest tasumiseks nõudes hagejalt raha, kostja ähvardab ja solvab teda rikkudes tema head nime, millega seoses on hagejal tekkinud moraalne kahju summas 3500.00 krooni. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt võlgnevuse summas 2118.00 krooni ja moraalse kahju summas 3500.00 krooni ning kohtukulud. Kostja IE vastuväited vastuhagile Kostja vastuhagi ei tunnista, kuna sellest ei nähtu, mille alusel on tekkinud hagejal moraalse kahju nõue, samuti see, miks kümme aastat hiljem tuleks maksta ukse eest selle valmistamisel tasutud hinda. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta tasus puitukse eest ainuisikuliselt. Kostja väitel ta endist puitust endale ei võtnud, vaid pakkus hageja abikaasale suvilasse viimiseks. Kohtuistungil kostja möönis, et endise ukse demonteerimise ajal oli hageja koos abikaasaga suvilas, mistõttu lasi ta töömeestel ukse keldrisse toimetada, kust see viidi prügilasse. Kohtuotsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust järgmises: hageja ja kostja on naabrid, nende korterite ees paikneb ühiselt kasutatav esik, mille ees oli kuni kostja poolt paigaldatud puituks, maksumusega 2118.00 krooni, vahetas hageja puitukse nn turvauksega, mille maksumus oli 4247.00 krooni. Pooled vaidlevad järgmises: 1) kas poolte vahel oli sõlmitud ühise tegutsemise leping metallukse paigaldamiseks, 2) kas kostja (vastuhagis hageja) kahju puitukse eest on 2118.00 krooni, 3) kas pooltel tekkis vastastikune mittevaraline kahju. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 lg 1 kohaselt kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enamat isikut tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisel. FIE AM tšekk-arvest nähtub, et metallukse valmistamine koos luku ja uksesilmaga aadressile on läinud maksma 4147.00 krooni. Nimetatud aadressil elab hageja. Hageja ei ole tõendanud kirjalike tõenditega, et tema ja kostja vahel oleks sõlmitud seltsinguleping. Seda ei tõenda ka tunnistajate TP, AR ega AB ütlused, kuna ükski tunnistaja ei ole olnud poolte sellesisulise vestluse juures. Kostja on kinnitanud, et tema ei olnud huvitatud ukse vahetamisest ja tal ei ole olnud hagejaga suulist kokkulepet selleks. Tuginedes eelnenule asub

kohus seisukohale, et poolte vahel puudus ühine eesmärk ukse vahetamiseks, et kostja ei panustanud ukse paigaldamisse vahendeid ega võtnud ka rahalisi kohustusi hageja paigaldatud ukse eest tasumiseks, mistõttu hagejal puudub alus kostjalt nõuda 1/2 uksevahetusega seotud kuludest. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei ole esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju või saamata jäänud tulu. VÕS § 132 lg 1 kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele, kui asja väärtus oli hävimise ja kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 2 kohaselt juhul, kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. AS kviitung-orderist nähtub, et GK on tasunud ukse, ukselengi ja ukseliistu eest 2118.00 krooni. Tunnistajate TP, AR ja AB ütlustega on tõendatud, et endine uks oli puidust, töökorras ja lukuga varustatud, kuid ei lukustunud. Hageja võttis kohtuistungil omaks asjaolu, et endise ukse demonteerimise ajal oli kostja koos abikaasaga suvilas, mistõttu lasi ta töömeestel ukse keldrisse toimetada, kust see viidi prügilasse. Kostja kinnitas, et pärast uue ukse paigaldamiste ei ole tema puitust enam näinud ja tal on tekkinud varaline kahju ukse maksumuse osas seoses selle hävimisega summas 2118.00 krooni. Kui hageja ei oleks puitust eemaldanud või oleks selle eemaldamise järgselt üle andnud kostjale, siis ei oleks kostjal ukse hävimisega seoses kahju tekkinud. Seega on tõendatud põhjuslik seos hageja tegevuse ja kostjal kahju tekkimise vahel. Kuna kahju hüvitamise eesmärgiks on kannatanud isikule tema kahju korvamine, st tema asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju ei oleks tekkinud, siis eseme väärtuseks tuleb lugeda väärtus, milleks on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 kohaselt selle kohalik keskmine müügihind, arvestades, maha kahjuhüvitisest summa, mille võrra on normaalse ekspluatatsiooni arvestades aja jooksul eseme väärtus vähenenud võrrelduna tema seotusmaksumusega. Tõendamist ei ole leidnud, et kahju tekkimise põhjustas osaliselt kostja tegevus. Hageja ei ole tõendanud, et osa ukse maksumusest tasus sellel ajal korteris 48 elanud kostja naaber. Tuginedes eelnenule kohus leiab, et kostjal on tekkinud otsene varaline kahju seoses puitukse hävimisega. Võttes arvesse, et ust on üle kümne aasta kasutatud välisuksena ning asjaolu, et lukustussüsteem ei töötanud, on kohus seisukohal, et soetatud ukse väärtus on normaalse ekspluatatsiooni juures amortiseerumise tõttu vähenenud 50% ulatuses, seega kuulub vastuhagi rahuldamisele 1009.00 krooni ulatuses, mis on pool uue ukse maksumusest. Asjaolu, et poolte kohal elavad majanaabrid käisid nende nn ühises esikus elektrimõõdikunäite kontrollimas ja neil oli vajadus sinna pääseda, mistõttu kostja hoidis endist puitust lukustamata, ei oma puutumust antud vaidlusesse, mistõttu kohus seda ei käsitle. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

Kui kahjustatud isikul ei ole kahju tekkinud, siis kahjuhüvitusnõuet ei eksisteeri. Kuna ei hageja hagis ega kostja vastuhagis ei ole tõendanud, et neil oleks teineteisega vaidlusaluse ukse teemal suhtlemise tõttu mittevaraline kahju tekkinud: eelkõige füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi, siis asub kohus seisukohale, et kahjuhüvitusnõudeid ei eksisteeri. Tuginedes eelnenule kohus leiab, et hageja 500.00 krooni suurune ja vastuhageja 3500.00 krooni suurune moraalse kahju nõue tuleb jätta rahuldamata. Kuna hageja ei ole hagi täiendanud kostjaga nn ühises esikus elektrivalgustusse parendamise nõudega, siis kohus jätab sellekohased tõendid tähelepanuta kui asjasse mittepuutuvad. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et hagi on tõendamata ja põhjendamata ning ei kuulu rahuldamisele, vastuhagi on tõendatud ja põhjendatud osaliselt summas 1009.00 krooni ning kuulub selles osas rahuldamisele, muus osas jääb rahuldamata. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg-st 1 tuleb hagi rahuldamata jätmise korral ja vastuhagi osalise rahuldamise korral kostja kohtukulud välja mõista hagejalt proportsionaalselt rahuldatud vastuhagi osaga. Kohus rahuldas vastuhagi 19% ulatuses, seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele kostja poolt tasutud riigilõivust summas 350.00 krooni 19%, s.o 66.00 krooni. Kohtunik: /allkiri/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.