Kohtuasja number
2-05-1501 (endine nr 2/19-3238/05)
Otsuse kuupäev
15.märts 2007
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
E-ML hagi SB vastu kaasomandi lõpetamiseks ja lõpetamise viisi määramiseks ning SB vastuhagi kaasomandi lõpetamise viisi määramiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
16.veebruar 2007
Istungil osalenud isikud
hageja E-ML, hageja esindaja advUM, kostja esindaja HR
Resolutsioon Hagi rahuldada, vastuhagi rahuldada osaliselt. Lõpetada kaasomand ehitistele , taluhoone (ehitusreg. ) , majandushoone (ehitusreg. keldri (ehitusreg. ) ning sauna (ehitusreg. ) osas.
),
Kaasomandi lõpetamisel jätta asuvad ehitised SB ainuomandisse ning kohustada S B maksma hüvitisena 103 333 (ükssada kolm tuhat kolmsada kolmkümmend kolm krooni) Jätta SB vastuhagi kaasomandi säilitamisega, alalhoidmisega, remondi jms teostamisega seotud kulutuste hüvitamiseks summas 131 733,30 krooni rahuldamata. Menetluskulud jätta kummagi pole enda kanda. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. SB ja E-ML kaasomandis on asuvad ehitised, millest 2/3 osa kuulub kostjale ja 1/3 osa hagejale. Ehitiste väärtuseks on ekspertarvamuse järgi 300 000 krooni ja ekspertarvamuse järgi 310 000 krooni.
Vastavalt AÕS § 76 lg 1 on kaasomanikul õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Vastavalt AÕS § 77 lg 2 võib kohus hageja nõudel anda asja ühele kaasomanikule, pannes talle kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja tema osa rahas. Hageja soovib lõpetada kaasomand ehitistele , jättes nimetatud ehitised kostja ainuomandisse ja mõista kostjalt kaasomandi arvel hageja kasuks 1/3 kaasomandi väärtusest. Kostja vastuväited. Kostja tunnistab hagi osaliselt kaasomandi lõpetamise nõudes. Kostja on esitanud kohtule vastuhagi, milles palub kaasomand lõpetada ühel järgnevatest viisidest: 1) jagada kaasomand reaalosadeks nii, et SB jäävad reaalosadena elumaja, kelder ja keldri pealisehitis, saun ja kaevud. E-ML jääb reaalosana abihoone koos kohustusega tasuda S B välja kaasomandis olnud asja säilitamisega, alalhoidmisega, remondi jms teostamisega seotud kulutused 131 733,30 krooni suuruses summas. 2) jätta asi tervikuna SB, kohustades E-ML tasuma SB välja kaasomandis olnud asja säilitamisega, alalhoidmisega, remondi, jms teostamisega seotud kulutused 131 733,30 krooni suuruses summas ja teostada tasaarvestus E-M nõudega 103 333 krooni ulatuses. Kostja palub arvestada asjaolu, et tema omandas 2/3 ehitisest 60 000 krooni eest ning vaidlusaluse ehitiste korrashoiuks tegi kulutusi endine omanik VL. Ehitise 2/3 suuruse osa endine omanik VL on riiklikult tunnustatud kohtueksperdi LR ekspertarvamuse kohaselt ajavahemikul ainuisikuliselt kandnud ehitiste säilitamise- remondihooldustööde kulutusi jääkväärtusega summas 395 200 krooni. E-ML kaasomandi suurusele vastava kulutuste osa suurus on seega 131 733.30 krooni. Ehitised on vallasvara, maa erastamisega alustatud ei ole. VL loovutas tema poolt vaidlusaluste ehitiste säilitamiseks tehtud kulutuste nõudeõiguse S B . Hageja vastuväited vastuhagile. Vastuhagi ehitise säilimise- remondi jm vajalike kulude hüvitamiseks on aegunud. Nõue on tõendamata. Ekspertiisiaktist nähtub, et see on koostatud nõudja väidete alusel, mida tõendab lähteandmete loetelu. Loetelu kohaselt ei ole lähteandmetesse esitatud ühtegi dokumentaalset tõendit tehtud tööde ja kulutuste kohta. Tõendamata on millised kulutused olid kaasomandi säilitamiseks tõepoolest vajalikud. Ehitise osa pärijal, so hagejal on õigus saamatajäänud kasule, mis perioodi moodustaks 80 000 krooni. Hageja leiab, et VL ei ole oma tsiviilõiguste ja kohustuste täitmisel käitunud heas usus nii varem kehtinud TsÜS § 108 kui praegu kehtiva TsÜS § 138 lg 1 mõttes. Ka ei nõustu hageja kostja poolt esitatud kaasomandi jagamise viisiga, mille kohaselt kuuluks omand jagamisele reaalosadeks. Kohtu järeldused ja resolutsioon. Kohus, kuulanud ära tunnistaja VL ütlused ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses, vastuhagi aga tuleb rahuldada osaliselt. AÕS § 76 lg 1 sätestab, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 järgi kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
Pooltel puudub vaidlus kaasomandi, lõpetamise osas. Vastavalt AÕS § 77 lg 2 saab kohus valida kaasomandi lõpetamise nende viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Kuna hageja poolt nõutud kaasomandi jagamise viis ja kostja vastuhagis alternatiivse nõudena esitatud kaasomandi jagamise viis: asi jätta SB ainuomandisse ning maksta E-ML välja tema osa rahas, ühtib, siis peab kohus põhjendatuks kaasomandi jagamist nimelt sellisel viisil, mis rahuldab mõlemaid pooli. majavalduse väärtuse hindamiseks määrati kohtu poolt ekspertiis. Eksperdi arvamuse kohaselt oli seisuga 28.03.2006 nimetatud majavalduse väärtuseks 310 000 krooni. Asja väärtuse üle pooltel vaidlus puudub. Seega 1/3 vaidlusaluse ehitiste väärtuseks on 103 333 krooni, milline kuulub hüvitamisele hagejale. AÕS § 72 lg 4 kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teiselt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Kostja poolt esitatud eksperthinnangus, mida kohus käsitleb spetsialisti arvamusena, on märgitud, et Maavahe talus on ajavahemikus tehtud ehituse säilitamiseks kulutusi summas 395 200 krooni. LR poolt antud arvamuse aluseks oli VL koostatud säilitustööde loetelu ning tema enda seletused. Lähtuvalt tunnistaja VL ütlustest saaks asja säilitamiseks vajalikeks kulutusteks lugeda üksnes kulutusi elamu vundamendile ja katuse remondiks. Hageja on palunud vastuhagi nõude osas kohaldada hagi aegumist. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 113 kohaselt oli hagi üldiseks aegumistähtajaks 10 aastat. Alates 01.07.2002 kehtiv TsÜS § 146 lg 1 sätestas tehingust tuleneva nõude aegumistähtajaks kolm aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1.juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1.juulist 2002. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 151 lg1 sätestab, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Vastavalt Ehitusregistri andmetele võõrandas VL vaidlusaluse majavalduse . Tunnistaja ütluse kohaselt katusetööd lõpetati umbes kaks aastat enne majavalduse võõrandamist, Vastuhagi on kohtule esitatud , so rohkem kui nelja aasta möödudes ajast, mil VL, kes loovutas oma nõude hageja vastu kostjale, sai teada oma nõudest teise kaasomaniku vastu. Tunnistaja väite kohaselt oli ta kontaktis hageja vanaisa ja vanaemaga, kellele kuulus 1/3 vaidlusalusest majavaldusest. Pärast LL pöördus ta omavalitsusorganite poole, et välja selgitada pärijad. Tallinna omavalitsusorgan pakkus tunnistajale võimalust, et linn võtab pärandi vastu ning hiljem võib selle võõrandada tunnistajale. Pärimisseaduse § 18 kohaselt kui ei ole teisi pärijaid, on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. Kui pärija ei olnud teada, oli VL õigus pöörduda nõudega kaasomandis olevate ehitiste säilitamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks pärandi avanemise koha kohaliku omavalitsusüksuse poole.
Nõuet oli võimalik esitada ka pärimisest teada saades . Seega leiab kohus, et kostja vastuhagis esitatud nõue kaasomaniku vastu majavaldusele tehtud kulutuste hüvitamiseks on aegunud ning ei kuulu rahuldamisele. Kuna vastuhagis esitatud hüvitise nõue ei kuulu rahuldamisele, siis ei pea kohus vajalikuks käsitleda hageja vastuses vastuhagile esitatud saamata jäänud kasu tasaarvestamise nõuet. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kuna hagi kuulub rahuldamisele ning vastuhagi kuulub rahuldamisele osaliselt kaasomandi lõpetamise ja lõpetamise viisi määramise osas, siis on õiglane jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.