Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

1(3)

2-06-35744 Asjaolud, hageja taotlus 20.11.2006.a. esitas hageja maakohtule hagi kostjalt tema töötaja poolt hagejale auto ärandamisega tekitatud materiaalse kahju summas 35 514 krooni väljamõistmiseks. Kostja hagi ei tunnistanud. 16.02.2007.a. esitas hageja kohtule taotluse haginõude vähendamiseks 34 854 krooni võrra kuni 660 kroonini ning enammakstud riigilõivu summas 1750 krooni tagastamiseks /t.l. 49/. 1.03.2007.a. esitas hageja kohtule kirjaliku taotluse asjas menetluse lõpetamiseks hagist loobumise tõttu /t.l. 55/ põhjendusel, et hageja tsiviilhagi rahuldati kriminaalmenetluses Pärnu Maakohtu 20.12.2006.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-16147. Sellega seoses loobub hageja hagist ja taotleb selle alusel asjas menetluse lõpetamist. Kohtuistungil jäi hageja selle taotluse juurde. Kostja seisukoht ja taotlus Kostja ei ole kohtuistungile ilmunud, kuid on kohtule kirjalikult teatanud, et ei oma vastuväiteid hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise suhtes. Kostja palub TsMS § 168 lg 4 alusel hagejalt välja mõista menetluskuluna osaliselt esindaja tasu summas 2000 krooni /t.l. 58-60/. Kohtu seisukoht TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1, 2 ja 3 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kui kohus ei võta hagist loobumist vastu, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (TsMS § 429 lg 5). Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et hageja loobumine hagist kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (TsMS § 206). Kostjal ei ole vastuväiteid hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise suhtes. Seega seoses hageja loobumisega hagist, kuulub menetlus asjas lõpetamisele. Kohus peab võimalikuks lõpetada menetlus kostja kohalolekuta täiendavat kohtuistungit pidamata, kuna istungi ajast on nii kostja kui tema lepinguline esindaja teadlik ning asja arutamise edasilükkamist ega muid sarnaseid taotlusi kohtule esitatud ei ole. Seoses kostja taotlusega õigusabikulude hüvitamiseks märgib kohus järgmist. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud asjas ei ole hageja õigusabikulude hüvitamist taotlenud. Kostja on esitanud taotluse hagejalt menetluskulude so lepingulise esindaja õigusabikulude osaliseks väljamõistmiseks summas 2000 krooni. Hageja ei vaielnud kohtuistungil sellele nõudele vastu.

2(3)

2-06-35744

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 174 lg 4 kohaselt asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu võib kohus menetlus lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Sel juhul annab kohus menetlusosalistele enne mõistliku võimaluse esitada oma menetluskulude nimekiri ja tõendid. TsMS § 175 lg 1 ja 3 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja hagist loobumise põhjuseks käesolevas asjas asjaolu, et Pärnu Maakohtu 20.12.2006.a. jõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-16147 on Alar Lemberilt ja Tanel Eistilt (so kostja töötajatelt) solidaarselt välja mõistetud kahjutasu kannatanu Aivar Meitern kasuks summas 34 854 krooni /t.l. 39-43/. Järelikult on kostjal õigus nõuda kohtukulude hüvitamist. Käesolevas asjas oli esialgseks hagihinnaks 35 514 krooni. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määrusega nr 306 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade § 1 lg –le 1 on tsiviilasjas hinnaga kuni 40 000 krooni, maksimaalselt sissenõutavaks kuluks 12 500 krooni. Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud osaliselt summas 2000 krooni /t.l. 58-60/, millise summa on kostja tasunud oma esindajale Harland Paasile õigusabi ja kohtus esinduse eest. Hageja ei vaidle sellele taotlusele vastu. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulu peab TsMS § 175 lg 1 kohaselt eelkõige olema põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et 2000 krooni on käesolevas asjas vajalik ja põhjendatud õigusabikulu ning see kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele.

R.Undrest kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.