Kohtuasja number
2-06-10257
Otsuse kuupäev
14.märts 2007
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
ND(isikukood ) hagi ŽM(isikukood ) vastu 3 767,01 krooni nõudes
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja IK
Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista ŽM ND(D ) kasuks 3 767,01 EEK (kolm tuhat seitsesada kuuskümmend seitse krooni ja 01 senti). Menetluskulud jätta täies ulatuses ŽM kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja haginõue. omandas NDAS-lt AS korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel korteriomandi asukohaga . Lepingu kohaselt oli AS ja ŽM vahel sõlmitud lihtkirjalik liisinguleping ning korter on ŽM valduses alates . Kostja ei teavitanud hagejat, et temal oli tasumata võlgnevus kommunaalteenuste eest AS-le summas 1 856,40 krooni arve järgi. tasus hageja nimel kostja võlgnevuse AS-le TI. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 ja § 78 lg 4 palub hageja hagi rahuldada ning kostjalt välja mõista võlgnevus summas 3 767,01 krooni, mis sisaldab ka viiviseid ja kohtukulusid tsiviilasjas 2-0513375. Kohtukulud jätta kostja kanda.
Kostja arvamus. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, teatas telefoni teel, et nõustub asja arutamisega ilma tema osavõtuta. Kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja on kindel, et korteriomandi müügilepingu sõlmimise momendil polnud korteriomand koormatud võlakohustusega kommunaalmaksete tasumises osas perioodi eest kui maja teenindas AS . arvet kostja ei saanud, kuna sel ajal elas ta korteris. Ka hiljem ei olnud arvetel märget võla kohta. Arved kommunaalmaksete kohta, mis kostjale esitati, maksti kokkuvõttes alati täielikult ära. Kohtu järeldused ja resolutsioon. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuigi hageja on esitanud nõude kostja vastu tulenevalt VÕS § 78 lg 4, ei omanda kolmas isik, kes on võlgniku asemel kohustuse täitnud tagasinõuet võlgniku vastu VÕS § 78 alusel vaid VÕS § 1041 alusel. VÕS § 1041 kohaselt võlgniku eest kohustuse täitnud isik, kes ei olnud täitmiseks kohustatud, võib võlgnikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd võlgnik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. ŽM võla olemasolu AS-i ees tõendab arve (t.lk 29). Arhiiviteatisest (t.lk 53) nähtub, et ŽM ostis korteri asukohaga ning müüs nimetatud korteri AS-le. Seega oli kostja korteri omanik ning tasuma temale osutatud hooldusteenuste ja tarbitud kommunaalteenuste eest. Kostja ei ole tõendanud, et ta on tasunud AS-i poolt esitatud arve summas 1 856,40 krooni. Kuna kostja võlga ei tasunud, esitas OÜ (endine AS , käesoleval ajal OÜ ) hageja ND vastu Harju Maakohtusse hagi 3 767,01 krooni nõudes. Nõue tulenes kostjale esitatud arve mittemaksmisest. Hageja nimel tasus nõutava summa, mis koosnes põhivõlast, viivistest ja kohtukuludest T I ning OÜ loobus hagist ND vastu. Hagejal, kes omandas korteri , puudus kohustus OÜ ees tekkinud võla tasumiseks. Kuna hageja täitis kostja kohustuse OÜ ees, on tal õigus nõuda kostjalt tehtud kulutuste hüvitamist, kuivõrd kostja on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud. Kostja vastuväidete kohaselt kontrolliti võlaõigusliku ja asjaõigusliku müügilepingu sõlmimise ajal kostja võlgnevust ning võlgnevus puudus, kuid kostja ei ole oma vastuväidete tõendamiseks kohtule tõendeid esitanud. Vastavalt maksekorraldustele (t.lk 33) on hageja nimel kostja ŽM eest tasunud võlgnevuse AS-le T I kokku summas 3 767,01 krooni. Nimetatud summa hõlmab nii põhivõla kui viivised ja kohtu menetluskulud. Seega on haginõue põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme
kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.