Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. märts 2007. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-6640 (endine nr 2/228-17866/05)
Tsiviilasi
OÜ hagi VP ́i vastu võla saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ hageja esindaja KT Kostja: VP
esindajad
kostja esindaja MS Kohtuistungi toimumise aeg
26.02.2007.a
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja KT kostja VP.
Hagi rahuldada osaliselt Välja mõista VP ́ilt 86.02 (kaheksakümmend kuus krooni ja 02 senti) krooni OÜ kasuks. Kohtukulude jaotus Välja mõista VP ́ilt OÜ kasuks menetluskulu 60 (kuuskümmend ) krooni Edasikaebamise kord Pooled võivad kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud asjaolud esitatud hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue AS ja kostja vahel sõlmitud lepingust , mille alusel AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuse eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu on kostja põhivõlgnevus AS ees 4 009.02 krooni.
saldokinnituse järgi kostja võlg koosneb telefonimaksetest 1540,92 krooni ja kõneteenustest 2469,1 krooni, kokku 4009,02 krooni. loovutas nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Vastavalt üldtingimustele pidi kostja maksetega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Viivise periood on hageja andmetel 2645 päeva 15 905,79 krooni.. täiendas hageja hagiavaldust ja selgitas, et kostja võlgnevus koosneb tasumata kõneteenusest 86.02 krooni, kuumaksetest lepinguperioodi lõpuni (telefonimaksed) 1 540.92 krooni ja lepingu alusel nõutavast hüvitisest (leppetrahv) summas 2 382 krooni telefoni eest, mis on subsideeritud hinnaga soetatud telefoni subsideerimata ehk väljaostu hinna vahe, milline tuli kostjal teenuse osutajale hüvitada juhul kui kostjaga lõpetati leping ennetähtaegselt. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 4 009.02 krooni, viivis 4 009.02 krooni, riigilõiv 700 krooni ja õigusabikulu 400.90 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt tasus kostja lepingu sõlmimisel ettemaksu 2 442 krooni (sh. liitumistasu (SIM kaart) 295 krooni, kuumaksu 147,50 krooni ja ostmise eest 1999 krooni), peale mida anti kostjale üle mobiiltelefon . Nimetatud asjaolu on tõendatud hageja esitatud pakkumisega ”kaup kätte antud”. Kostja kasutas mobiiltelefoni kolm nädalat, siis mobiiltelefon varastati ning kostja pöördus AS (AS õiguseellane) poole avaldusega sulgeda mobiiltelefoniside ja lõpetada temaga sõlmitud leping . Kuni ei ole kostja saanud AS-ilt ega AS-ilt mingit teadet võlgnevuse kohta. Esimese teatise võla summas 4009 krooni kohta sai kostja alles , samas ei ole hageja esitanud kostjale võlga tõendavaid dokumente ega selgitanud, millest koosneb kostja võlgnevus. Kuna kostja tasus lepingu sõlmimisel mobiiltelefoni hinna täies ulatuses ja ette kuumaksu summas 147.50 krooni ning kasutas mobiiltelefoni umbes kolm nädalat, siis on kostjale jäänud arusaamatuks, milliseid kõneteenuseid osutas hageja kostjale peale lepingu lõpetamist . Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning hageja kohtukulud hageja enda kanda. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et OÜ hagi VPi vastu kuulub rahuldamisele osaliselt. AS ja kostja vahel oli sõlmitud tähtajaline leping , mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. lepingu sõlmimisel tasus kostja ettemaksu 2 442 krooni (sh. liitumistasu (SIM kaart) 295 krooni, kuumaksu 147,50 krooni ja ostmise eest 1999 krooni), peale mida anti kostjale üle mobiiltelefon . Nimetatud asjaolu on tõendatud hageja esitatud pakkumisega . ”kaup kätte antud”. Kostja kasutas mobiiltelefoni kolm nädalat, siis mobiiltelefon varastati ning kostja pöördus AS (AS õiguseellane) poole avaldusega sulgeda mobiiltelefoniside ja lõpetada temaga sõlmitud leping . Samas palus kostja esitada talle arve kasutatud teenuste eest. Kostjale ühtegi arvet ei esitatud, vaid alles teavitati kostjat võla 4009 krooni olemasolust seisuga ja kohustati teda eelnimetatud summa 7 päeva jooksul tasuma kontole. Võlga tõendavaid dokumente kostjale ei esitatud. Kostja väitel on ta samas elukohas elanud viimased 8 aastat ja on temale saadetud posti alati kätte saanud (kui seda on saadetud). . pöördus hageja nõudega kostja vastu põhivõla 4009,02 krooni ja viiviste 4 009.02 kroonisaamiseks. Hageja esitas nõude tõenduseks AS saldokinnituse, millest nähtuvalt on kostjale arvestatud põhivõlaks telefonimaksed 1 540.92 krooni ja kõneteenuste eest 2 468.10 krooni, kokku 4 009.02 krooni. kohtule esitatud hagiavalduse täienduste kohaselt koosneb kostja võlgnevus aga tasumata kõneteenustest 86.02 krooni, kuumaksetest lepinguperioodi lõpuni summas 1 540.92 krooni ja leppetrahvist summas 2 382 krooni. toimunud kohtuistungil vähendas hageja esindaja nõuet ja palus kostjalt välja mõista 1 622.50 krooni, kuid ei selgitanud, millest eelnimetatud summa koosneb.
Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg. 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Seega ei ole leppetrahv põhivõlg vaid õiguskaitsevahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel nõuda. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Hagiavalduses leppetrahvile ei viidata. Hageja esitatud lepingu kohaselt kohustus kostja lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tagastama lepinguga seotud telefoni või tasuma selle väärtuse, samas nähtub, et kostja on lepingu sõlmimisel mobiiltelefoni eest tasunud 1 999 krooni, mingit teist mobiiltelefoni hinda, sh. mobiiltelefoni subsideerimata hinda müügi hetkel lepingus märgitud ei ole. Hageja ei ole tõendanud mobiiltelefoni mingit teist hinda. Kohus leiab, et leppetrahvi nõue on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja palub kostjalt välja mõista kuumaksed lepinguperioodi lõpuni summas 1 540.92 krooni ja kõneteenused summas 86.02 krooni. Hageja loeb lepingu lõppenuks . lepingust nähtub, et pooled sõlmisid küll tähtajalise lepingu, kuid tähtaja pikkust lepingus märgitud ei ole. Kostja loeb lepingu lõppenuks alates kui ta esitas hagejale avalduse lepingu lõpetamiseks. Hageja poolt kohtule esitatud arvetest nähtuvalt on hageja osutanud kostjale kõneteenust vaid arveldusperioodil peale seda on hageja esitanud kostjale arveid kuumaksu tasumise eest kuni Hageja on sõlmitud lepingu lepingule lisanud kehtinud Mobiiltelefoniside-teenuste kasutamise tingimused. Kostja väitel ei ole ta lepingu sõlmimisel mingeid lepingutingimusi saanud ja nägi neid esmakordselt alles hagimaterjalide saamisel. Hageja ei ole tõendanud seost sõlmitud lepingu ja kehtinud Mobiiltelefoniside-teenuste kasutamise tingimuste vahel ja eelnimetatud tingimustest tulenevaid kohustusi kostjale. Seetõttu jätab kohus rahuldamata lepingutingimustest tuleneva nõude telefonimaksete nõudes peale lepingu lõpetamist . Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale peale arveldusperioodi lõppu telekommunikatsiooni teenuseid osutanud. Hageja esitatud võlgnevuse nõue, saldokinnitused ja arved on vastuolulised ja seetõttu ei ole kohtule usaldusväärsed. Kohus asub seisukohale, et antud asjas teenuste osutamise lõpetamisega on leping lõpetatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata kõneteenuste summas 86.02 krooni. Hagiavalduse kohaselt on hageja on viivist arvestatud ka leppetrahvilt ja kuumaksetelt, mis on arvestatud peale lepingu lõpetamist. Hageja esitatud arvete väljatrükkidest nähtuvalt ei ole hageja kostjale lepingu kehtimise ajal viiviseid arvestanud ega nõuet esitanud. Kohus leiab, et hageja nõue viiviste saamiseks ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hagile lisatud sõlmitud lepingu lahutamatuks osaks olevad mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused, mis väidetavalt olid aluseks viivise määramisel, jõustus ., seega peale kostjaga sõlmitud lepingu lõppemist. Kohus leiab, et hagile lisatud mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused tuleb jätta tõendina tähelepanuta. Eeltoodu alusel asub kohusseisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 86.02 krooni tasumata kõneteenuste eest.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alanud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 50 krooni. TsMS § 61 lg 1 sätestab, et poolele, kelle kasuks tehti otsus, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Kostjalt tuleb hageja õigusabikulude katteks välja mõista 10 krooni.
Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.