Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

Tsiviilasi nr 2-06-17429

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.03.2007.a Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-06-17429

Menetlusosalised ja nende

Hageja: Vxxxx Kxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja: Jõgeva Vallavalitsus (registrinumber xxxxxxxx, asukoht Piiri 4 Jõgeva linn)

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

11.01.2007.a

RESOLUTSIOON

Kinnitada kompromiss alljärgnevas: Vxxxx Kxxxxxxomandas igamisega vallasasjana elamu xxxxxxxxxxxxxxx Jõgeva vallas 01.12.1998.a. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast. Kohus tuvastas: Tartu Maakohtu menetluses on Vxxxx Kxxxxx hagi Jõgeva Vallavalitsuse vastu pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamises ja omandiõiguse tunnustamiseks. Jõgeva Vallavalitsus tunnistab hageja nõuet asuda vara pärima juhul, kui ilmneb, et hagejal on pärimisõigus. Pooled esitasid 12.03.2007.a kohtule kinnitamiseks kompromissi, millega vallavalitsus tunnistab Vxxxx Kxxxxx pärimisõigust. TsMS 430 lg 1 kohaselt leiab kohus, et kompromiss on võimalik kinnitada. Pooled on teadlikud:

TsMS § 432 kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel; täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades tehtud kohtumäärused täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus kompromissi kinnitamisega asjas menetluse ning TsMS 431 lg 1 kohaselt koostab kohus menetluse lõpetamise kohta määruse. Kohtukulusid käesolevas asjas ei ole. Pärimisseaduse § 164 lg 2 kohaselt enne 1997.a 1.jaanuari avanenud pärandit päritakse Tsiviilkoodeksi sätete kohaselt. TsK § 532 kohaselt loetakse pärandi avanemise ajaks pärandaja surmapäev. Mxxxx Txxxxsuri ja tema pärand avanes xxxxxxxxxx.a. Seega tuleb asjas kohaldada Tsiviilkoodeksi sätteid. Vxxxx Kxxxxx on Mxxxx Txxxxõe tütre tütar. Vxxxx Kxxxxx ei kuulu Tsiviilkoodeksi §-s 536 lg 1 ja 2 nimetatud esimese ja teise ringi seadusjärgsete pärijate hulka. Vxxxx Kxxxxx kuulub pärimisseaduse §-s 15 nimetatud kolmanda järjekorra seadusjärgsete pärijate hulka. Mxxxx Txxxx ei ole teisi võimalikke elusolevaid pärijaid peale xxxxx Kxxxxxx Tsiviilkoodeksi § 557 lg 1 p 2 kohaselt pidi Mxxxx Txxxxpärandvara võtma vastu riik, kuna isikul polnud seadus- ega ka testamendijärgseid pärijaid. Käesoleval juhul ei ole riik teinud toiminguid pärandi vastuvõtmiseks. Kohus asub seisukohale, et on võimalik kinnitada poolte kokkuleppe, millisega vallavalitsus tunnistab Vxxxx Kxxxxx omandiõigust elamule xxxxxxxxxxxxxxx Jõgeva vallas. Seadusandja on kehtivas pärimisseaduses laiendanud seadusjärgsete pärijate ringi ning seega kuuluks pärijate ringi ka pärandaja Mxxxx Txxx õe tütretütar Vxxxx Kxxxxx. Sellega on riik avaldanud tahet, et pärijate ringi laiendada. Õiguslikuks aluseks, millega Vxxxx Kxxxxx elamu omandas, on asjaõigusseaduse § 110 lg 1. Asjaõigusseaduse § 110 lg 1 kohaselt vallasomand tekib igamisega, kui isik valdab asja heauskselt ja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik. Käesoleval juhul on Vxxxx Kxxxxa elamus elanud alates 1957.a ning heas usus, et tema on selle omanik peale Mxxxx Txxxxsurma 29.11.1988.a. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 7 kohaselt valduse suhtes, mis on omandatud enne 01.12.1993.a, algab igamistähtaja kulgemine alates 01.12.1993.a. Seega omandas Vxxxx Kxxxxx elamu 01.12.1998.a.