Muud › Muud hagiasjad

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Tartu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-04-1761, OÜ X. hagi K.S. vastu kinnistusraamatu ebaõige kande kustutamise nõudes. Tartu Maakohtu 12. mai 2005.a määrusega peatati nimetatud tsiviilasjas menetlus kuni Tartu Halduskohtu menetluses olevas haldusasjas nr. 3-618/2004 tehtava kohtuotsuse jõustumiseni.

KOHTU SEISUKOHT

I. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus on seisukohal, et hagist loobumine tuleb antud asjas vastu võtta ja menetlus lõpetada. II. Tulenevalt TsMS § 168 lg 4, kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 174 lg 4 kohaselt asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja palub hagejalt välja mõista kostja kasuks kostja poolt kantud õigusabikulud summas 4000 krooni. Kostja on esitanud kohtule OÜ Heaara poolt 30. jaanuaril 2005.a väljastatud kviitungi summas 4000 krooni, mille aluseks on märgitu OÜ X. hagis, konsultatsioonid, protsessi ettevalmistamine. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15 000 krooni. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määruse nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teiselt menetlusosaliselt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalselt sissenõutav piirmäär 5000 krooni kui tsiviilasja hind on kuni 15 000 krooni.

Eeltoodut arvestades, on kohus seisukohal, et on põhjendatud hagejalt välja mõista kostja kasuks kostja poolt nõutud õigusabikulud summas 4000 krooni. III. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus leiab, et hageja esindaja v.adv. Andrus Lillo taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on teinud kindlaks, et OÜ Advokaadibüroo Andrus Lillo tasus hageja eest hagiavalduse esitamisel 02. detsembril 2004.a riigilõivu 60 krooni. Kohus tagastab TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel OÜle Advokaadibüroo Andrus Lillo arveldusarvele nr 221011374711 Hansapangas pool tasutud riigilõivust so. 30 krooni. IV. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg 2 kohaselt asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Tartu Maakohtu 13. detsembri 2004.a määrusega tehti hagi tagamiseks heauskset omandamist välistav vastuväide K.S. kuuluvale kinnistule asukohaga Tartumaa, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 30777, OÜ X. kasuks. Kohus on seisukohal, et kuna menetlus antud tsiviilasjas lõpetatakse ja hageja, kelle kasuks on hagi tagamine tehtud, on kinnitanud, et on nõus kostja K.S. taotlusega hagi tagamise tühistamiseks, siis on põhjendatud tühistada Tartu Maakohtu 13. detsembri 2004.a määruse alusel tehtud hagi tagamine, millega tehti heauskset omandamist välistav vastuväide K.S. kuuluvale kinnistule asukohaga Tartumaa, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 30777, OÜ X. kasuks.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.