2-07-2284
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Määruse tegemise aeg ja koht
09. märts 2007.a, Tartu
Tsiviilasja number
2-07-2284
Tsiviilasi
Tartu Elamuhalduse ASi hagi A.K. vastu eluruumi hooldus- ja halduskulude ning kommunaalteenuste võlgnevuse 5350,85 krooni nõudes.
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine ja menetluskulude väljamõistmine.
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
hageja Tartu Elamuhalduse AS (registrikood 10833824, asukoht Soola 3, 51014 Tartu, esindaja Riina Rebane); kostja A.K.
I. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus on seisukohal, et hagist loobumine tuleb antud asjas vastu võtta ja menetlus lõpetada. II. Tulenevalt TsMS § 168 lg 5, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. TsMS § 174 lg 4 kohaselt asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja menetluskulud 1017 krooni, mille moodustavad riigilõiv 350 krooni, postikulu 5 krooni, esindajakulu 638,40 krooni ja lepingutasu Justiitsministeeriumi Registrikeskuse päringusüsteemi kasutamise eest 23,60 krooni. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määruse nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teiselt menetlusosaliselt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalselt sissenõutav piirmäär 2700 krooni kui tsiviilasja hind on kuni 6000 krooni. Eeltoodut arvestades, on kohus seisukohal, et on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja poolt nõutud õigusabikulud summas 638,40 krooni. Kohus on teinud kindlaks, et hagejale on osutanud õigusteenust antud tsiviilasjas jurist Riina Rebane. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Samuti kuulub kostjalt välja mõistmisele TsMS § 168 lg 5 alusel hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud 350 kroonisest riigilõivust pool, so 175 krooni, postikulu 5 krooni ja lepingutasu Justiitsministeeriumi Registrikeskuse päringusüsteemi kasutamise eest 23,60 krooni. Eeltoodu kohaselt kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulud summas 1017 krooni hageja kasuks. III. Tartu Elamuhalduse AS tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 350 krooni. Vastavalt TsMS § 150 lg 3 riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Hageja esindajal tuleb poole avalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule vastav taotlus, märkides taotluses ühtlasi ära arvelduskonto number, kuhu riigilõiv tagastatakse.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.