Asjaõigus › Omandiasjad

ASJAOLUD

Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 23.02.2006.a. on OÜ X omandanud OÜ-lt Y Valga linnas asuvad ehitised, mille koosseisus olid katlamaja, kaarhall, tootmishoone ning 2 laohoonet. OÜ Y on omakorda omandanud nimetatud ehitised OÜ-lt Z Selgunud on, et ehitisregistrisse on nimetatud ehitistest kantud vaid katlamaja registrikoodiga ning kaarhall registrikoodiga. Ehitisregistris puuduvad andmed tootmishoone ja kahe laohoone kohta. Hageja on tellinud kõigi asuvate hoonete mõõdistamise ja esitas Valga Linnavalitsusele avalduse tootmishoone ja laohoonete ehitisregistrisse kandmiseks. Kostja aga keeldus, kuna hageja pole tõendanud omandiõigust nimetatud hoonetele. Samas aga kostja ei ole kunagi vaidlustanud hageja omandiõigust, kuid kostja tegevus takistab OÜ-l X omandiõiguse teostamist. Hooned on ehitatud pankrotistunud W poolt. 1988.a. jaanuaris oli aga tulekahju Valga Tehnilise Inventariseerimise Büroos ning hilisemad ehitisregistrisse kandmise põhjused pole teada. Hageja palubki tunnustada OÜ X omandiõigust Valga linnas asuvale ehitistele:

2 (5)

Kostja seisukoht Kostja vaidleb esitatud hagile vastu ning leiab, et ehitised on ehitanud W, mis on pankrotistunud ning kohtule pole hageja esitanud ühtki dokumenti, millest oleks võimalik kindlaks teha omandiõiguse kuuluvust. Vajalikud dokumendid on hävinud, arhiivist neid ei leia. Omanik peab tõendama, et omand on tekkinud õiguslikul alusel. Kostja esindaja palub hagi jätta rahuldamata ja kohtukulud jätta poolte endi kanda.

Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Asjaõigusseaduse ( edaspidi AÕS ) § 68 lg. 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 68 lg. 3 kohaselt tekib omand seaduses sätestatud juhul. AÕS § 92 lg. 1 sätestab, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Ehitisregistrist nähtub, et registrisse on kantud kaks ehitist : kaarhall ja katlamaja ning andmed tootmishoone ( suletud netopinnaga 377,7 m2,ehitisealuse pinnaga 397 m2 ), laohoone 1 (suletud netopinnaga 109,6 m2 , ehitisealuse pinnaga 118 m2 ) ja laohoone 2 ( suletud netopinnaga 183,2 m2 , ehitisealuse pinnaga 189 m2 ) kohta pole. Samuti on esitatud kohtule Valga linnavalitsuse korraldus, mille kohaselt on muudetud ehitiste kaarhall ja katlamaja aadressiks / tl. 38 /. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et W pankrotimenetluses on nimetatud ära W aadressil asuvad laohooned / asja materjalide juurde võetud Valga Maakohtu tsiviiltoimik nr. 2-648/97 – W pankrotitoimik, tl. 76-90 / ning W ( pankrotis ) lõppbilanss on null ( 0 ) / asja materjalide juurde võetud Valga Maakohtu tsiviiltoimik nr. 2-648/97 – W pankrotitoimik, tl. 164 /. Samuti nähtub kohtule esitatud tõenditest, et hageja on omandanud 23.02.2006.a. osaühingult Y riiklikku ehitisregistri elektroonilisse andmebaasi kantud, Valga linn asuva ehitise, mille koosseisus on ühekorruseline katlamaja ja ühekorruseline kaarhall koos selle oluliste osadega ja päraldistega / tl. 3-7 /. OÜ Y on omandanud selle omakorda 3 (5)

AS-ilt Z 02.08.1999.a. / tl. 35-37 /. Juuresolevalt asendiplaanilt on näha, Valga asus nimetatud ehitisele lisaks veel kolm ehitist. Kõikidest esitatud ostu-müügilepingutest nähtub, et tegemist on vallasasjadega ( maa on tagastamata, ei ole kantud kinnistusraamatusse, ei ole jäetud riigi omandisse ega munitsipaalomandisse ). AÕS § 90 lg. 1 sätestab, et vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja loetakse oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Ka kostja on möönnud, et tegemist on seaduspärase valdusega ega ole vaidlustanud hageja valdust nende nõudes nimetatud ehitistele. Valga linnavalitsus on koguni korraldusega andnud nõusoleku maa ostueesõigusega erastamiseks Valga linnas, pindalaga 5435 m2, OÜ-le X. Antud suurusega maatükil asuvad ka laohoone 1, laohoone 2 ja tootmishoone ja hageja valdab nimetatud ehitisi. Hageja on koguni nimetatud ehitiste – laohoone 1, laohoone 2 ja tootmishoone mõõdistusprojekti tellinud /tl. 9-16 /. Kuna valdaja omandit eeldatakse ja hageja on kohtule tõendanud, et ta valdab omandi tunnustamise nõudes nimetatud ehitisi ning keegi ei ole hageja valdust nimetatud ehitistele vaidlustanud ning, et omandi tõendamiseks võib kasutada lepinguid, arveid, kirjavahetust ja muid tõendeid, siis kohus leiab, et asjas kogutud ja esitatud materjalidega on leidnud tõendamist, et OÜ X on haginõudes nimetatud ehitiste õiguspärase valdajana ka nimetatud ehitiste omanik. Kohus leiab, et eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada ja tunnustada hageja omandiõigust järgmistele ehitistele:

Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS ) § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg. 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lõike 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg. 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa 4 (5)

kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtuistungil pooled taotlesid, et kohtukulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohus leiab, et poolte nõue on põhjendatud, mistõttu jätta kohtukulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg. 4 alusel.

Annemarie Gerassimov kohtunik 08.03.2007.a.

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.