2-07-1012/3 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Kostja vastus Kostja on nõus abielu lahutamisega, abielusuhete jätkamist kostja võimalikuks ei pea. Kostja on nõus tasuma elatist igakuiselt 1500 krooni. Kostja ei ole nõus tasuma täielikult abielulahutuse nõudelt tasutud hageja poolt tasutud riigilõivu, vaid on nõus maksma sellest poole. Kostja märgib vastupidiselt, et hageja ei olnud ise nõus abielu lahutama perekonnaseisuametis. Kohtuistung Kohtuistungil hageja jäi hagiavalduses toodud nõuete juurde ning seletas, et kuigi tema kulutused lapse ülalpidamiseks kuus ongi 2900 kuni 3000 krooni nõuab ta kostjalt välja ikka 1800 krooni, mis on perekonnaseadusega lubatud. Nõustub kostja väidega, et viimane isiklikult annab tütrele taskuraha, ostis tütrele mobiiltelefoni. Kostja jäi vastuses avaldatud seisukoha juurde ning seletas, et tema teenib elatist juhutöödest, samas soovib tütart isiklikult materiaalselt toetada. Ostis tütrele mobiiltelefoni, annab talle pidevalt taskuraha. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1). Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS § 61 lg 2). PkS § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja ja kostja vahel on abielutunnistuse nr 268 järgi abielu registreeritud 10.07.1993.a. Kohus tuvastas, et abielulahutuse nõue on tõendatud, sest abielulised suhted on katkenud. Mõlemad pooled on veendumusel, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu. Perekonnaseaduse § 29 kohaselt lahutab kohus abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kuna kohus on veendunud, et pooled ei soovi kooselu taastamist, siis kuulub hagi rahuldamisele abielulahutuse nõudes. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. S. M. soovib jätta perekonnanime muutmata, seetõttu säilibki talle abielu ajal kantud perekonnanimi. Sünnitunnistuse järgi on A. M. vanemateks A. M. ja S. M. Kostja on nõus tasuma elatist igakuiselt 1500 krooni, hageja nõue on aga 1800 krooni. PKS § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, käesoleval ajal on selleks 1800 krooni. PKS § 70 lg 1 järgi kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatise hagi esitamisest, s.o. 05.01.2007.a. Kostja on 100% töövõimeline, kostjal ei ole teisi ülalpeetavaid, kostja puhul ei esine teisi perekonnaseaduses loetletud aluseid elatise miinimummäära vähendamiseks, seega hagi kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hagilised ülalpidamisasjad on riigilõivuvabad.