Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hagejale kuulub alates 06.02.2006.a kinkelepingu alusel 23/256 suurune mõtteline osa kinnistust asukohaga X, Tartu, millele vastab korter X Nimetatud korterit kasutab varem hageja emaga K.V. sõlmitud üürilepingu alusel kostja V.H.. Kinkelepingu koopia on hageja poolt kostjale esitatud. Kostjal on hagejale tasumata alates 01.11.2005.a üür, elekter, gaas ning omavoliliselt kasutatud hagejale kuuluvate küttepuude eest. Hagiavalduses on hageja märkinud, et 19. veebruaril 2006.a lahkus kostja üüritud korterist, kuna tal ei olnud võimalik üüri tasuda. 20. veebruaril 2006.a vahetas hageja vaidlusaluse korteri lukud. 22. veebruaril 2006.a lõhkus kostja hageja poolt vahetatud luku ja pani asemele uue luku. 25. veebruaril 2006.a õnnestus hagejal politsei abiga vahetada järjekordselt korteri X , Tartu ukselukk ning andis ühe korterivõtmetest kostjale. 26.02.2006.a oli kostja poolt ukselukk vahetatud ja ta keeldust ust avamast ja sisse laskmast. Samuti oli lukustatud kuuri uksed lahti lõhutud ning seda tunnistas ka kostja ise politsei juuresolekul, et tema tegi seda. Hageja palub välja tõsta kostja korterist asukohaga X, Tartu ning välja mõista kostjalt hageja kasuks tasumata üür 4000 krooni, elektri tarbimise tasu 864 krooni, küttepuude 3 rummi tarbimise eest 1050 krooni, tarbitud gaasi eest 350 krooni ja lõhutud lukkude eest 219 krooni, kokku 6 483 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

Kostja oma kirjalikus vastuses hagile esitatud hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja märgib, et temal ei ole hagejaga sõlmitud ühtegi kehtivat üürilepingut korteri X , Tartu kasutamiseks, vaid on sõlminud selle hageja emaga K.V. Üüri on kostja maksnud korralikult K.V. senimaani kui hageja tungis omavoliliselt tema eluruumi ja hakkas teda ähvardama ja üüriraha nõudma. Kostja kinnitab, et ta ei ole teadlik hageja ja tema ema K.V. nende omavahel sõlmitud kinkelepingust korteriomandi X, Tartu kohta. Samuti kostja märgib, et üüriraha maksmine on olnud temal raskendatud, kuna seda on temalt nõudnud K.V. kui üürileandja perest mitu isikut, seega on talle jäänud arusaamatuks, kellele üüri maksta. Ta on maksnud sunniviisiliselt üüri, kuid seejuures vastusaamata üürikviitungit.

KOHTUISTUNG

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Asja materjalidest nähtub, et kostja on 19. veebruari 2007.a kohtuistungi kohtukutse isiklikult allkirja vastu kätte saanud 01. detsembril 2006.a. Kohtuistungile kostja ei ilmunud ja ei teatanud kohtule ka mitteilmumise põhjust. Kohtuistungil taotles hageja asja lahendamist sisuliselt kostja kohalolekuta. Kohus on seisukohal, et antud asi tuleb lähtudes TsMS § 410 alusel lahendada sisuliselt, millise taotluse on kohtule esitanud ka hageja. Kohtuistungil jäi hageja J.V. esitatud hagi juurde ja palus selle rahuldada. Hageja seletuste kohaselt 13.09.2005.a. sõlmis hageja ema K.V. kostjaga üürilepingu aastase kestvusega kuni 13.09.2006.a, üürisummaga 1000 krooni kuus ja lisaks kommunaalmaksed vastavalt üürikviitungile. 06.02.2006.a kinkis K.V. temale kuuluva mõttelise osa majast, kus kostja elas, hagejale. Kostja on tasunud viimati üüri ja kommunaalmakseid 2005.a oktoobrikuu eest ning peale seda ei ole ta maksnud. Samas on tehtud kostjale meeldetuletusi võlgnevuse osas. Hageja käis kostjaga rääkimas ja näitas kostjale dokumente, mille kohaselt kinkis K.V. vaidlusaluse eluruumi oma pojale J.V.. Samuti hageja rääkis kostjale, et maksku kas või 1000 krooni, et näitamaks üles huvi maksmise osas või tuleb tal korterist lahkuda. Kokkulepitud päeval kostja hagejale raha ei maksnud ning hageja palus kostjal lahkuda, kostja viis oma asjad korterist ära ja andis võtmed hagejale. Kuna kostja andis võtmed ära, siis andis hageja majaosa müüki, hiljem selgus, et kostja oli

lukud ära vahetanud ja sisse tagasi läinud. Hageja kutsus politsei ning politsei juuresolekul kirjutas kostja kinnituse, et ta on nõus korterist lahkuma ja andis ka kuupäeva. Hageja palub esitatud hagi rahuldada, kostja välja tõsta korterist X, Tartu ning välja mõista kostjalt võlg 6 483 krooni ja kohtukulud jätta kostja kanda.

KOHTU SEISUKOHT

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kohtule on esitatud 13. septembril 2005.a K.V. ja V.H. vahel sõlmitud üürileping, millega andis K.V. V.H. le alates 13. septembrist 2005.a kuni 13. septembrini 2006.a üürile eluruumi asukohaga X , Tartu. Kokku lepiti, et üürnik tasub igakuiselt üüri 1000 krooni ja kommunaalmakse vastavalt üürikviitungile sularahas iga kuu 15. kuupäevaks. Tulenevalt VÕS § 291 lg 1 kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusesse andmist, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. Asja materjalidest nähtub, et 06.02.2006.a kinkelepinguga kinkis K.V. temale kuuluva 23/256 mõttelise osa kinnistust asukohaga X, Tartu oma pojale J.V.. Hageja seletuste kohaselt vastab 23/256 mõttelise osa kinnistust asukohaga X mida kasutas üürilepingu alusel kostja. I. Hageja nõudeks on kostja välja tõsta korterist asukohaga X , Tartu. VÕS § 13 lg 1 kohaselt lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kohtule on esitatud kokkuleppe, milles kostja V.H. avaldab, et ta on nõus 01.03.2006.a välja minema üürikorterist X . Teise poolena on hageja J.V. avaldanud, et ta on nõus lepingu lõpetamisega 01.03.2006.a (tl. 10). Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 75 lg 1 kindlale isikule tehtud tahteavaldus tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kohus on seisukohal, et nimetatud pooltevahelisest kokkuleppest nähtub poolte poolt avaldatust, et nende tahe oli üürileping eluruumile X , Tartu lõpetada. Seega loeb kohus nimetatud kokkuleppe sõlmimisega poolte vahel 13. septembril 2005.a sõlmitud üürilepingu eluruumile X , Tartu lõppenuks. TsMS § 210 lg 4 kohaselt kui eseme võõrandab hageja ja ese omandatakse tsiviilõiguse sätete järgi heauskselt, võib kostja esitada hagejale vastuväite, et hageja on tema vastu nõudeõiguse kaotanud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja nõudmisele ebaseaduslikust valduses oma valdusesse. Kohus on antud asjas tuvastanud, et 06.09.2006.a on hageja J.V. võõrandanud talle kuulunud 23/256 mõttelise osa kinnistust X, Tartu, millele vastab korter X. Seega 06. septembrist 2006.a ei ole hagejal õigus nõuda kostja väljatõstmist nimetatud eluruumist, kuna ta ei ole enam vaidlusaluse eluruumi omanik. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostja väljatõstmiseks eluruumist asukohaga X , Tartu. II. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt tasumata üür 4000 krooni, elektri tarbimise tasu 864 krooni, küttepuude 3 rummi tarbimise eest 1050 krooni, tarbitud gaasi eest 350 krooni ja lõhutud lukkude eest 219 krooni, kokku 6 483 krooni.

Tulenevalt VÕS § 217 kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Pooltevahelise üürilepingu p 7.1 kohaselt tasub üürnik igakuiselt üüri 1000 krooni ja kommunaalmakse vastavalt üürikviitungile sularahas iga kuu 15. kuupäevaks. Hageja nõudeks on kostjalt välja mõista nelja kuu üür alates 01.11.1005.a summas 4000 krooni. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Tulenevalt VÕS § 291 lg 1 kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusesse andmist, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle aja omandajale. Seega läksid alates 06.02.2006.a K.V. ja J.V. vahel sõlmitud kinkelepinguga üle J V

KOHTUKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kohus on seisukohal, et kuna antud juhul rahuldas kohus hagi osaliselt ning hageja poolt esitatud hagi koosnes kahest nõudes, millest kohus jättis ühe rahuldamata ja teise rahuldas täies ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud võrdsetes osades poolte kanda, st. hageja kannab menetluskuludest 50% ja kostja kannab 50%.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.