Muud › Muud hagiasjad

Hageja jäeti kostja poolt alusetult küttest ilma. Hageja aga jätkas kostjale kütte eest tasumist. 23.08.2005 toimunud pulmonoloog konsultatsioonil selgus, et hagejal diagnoositud bronhiaalastma on alates 2003.aastast ägenenud. Sellest tulenevalt tuvastati 30.08.2005 hagejal püsiv osaline töövõimetus (töövõime kaotus 40 %). 28.11.2005 lõpetati hageja tööleping tervislikel põhjustel ja alates 29.11.2005 on hageja Tallinna Tööhõiveametis töötuna arvele võetud. Erialalt on hageja insener-konstruktor, kuid oma halva tervise tõttu ei ole hageja võimeline leidma erialast tööd ega täisajaga töötama. Hageja on seisukohal, et erialast tööd tehes oleks tal võimalik teenida 9 000.00 – 12 000.00 krooni kuus. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista tekitatud kahju summas 282 902.75 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. 30.01.2007 toimunud korraldaval kohtuistungil selgitas hageja, et 2000.aastal müüs hageja enda elamistingimuste parandamiseks tema kasutuses oleva korteri AS-ile Hansa Liising Eesti. 2001.aastal paigaldas ta korterisse kaks radiaatorit. Pretensioonid kütmise osas esitas hageja aga nii AS-ile Hansa Liising Eesti kui ka kostjale. Hariduse osas lisas hageja, et on 1984.aastal lõpetanud Tallinna Mehaanikakooli lukksepa erialal ja 1994.aastal Peterburi Polütehnilise Instituudi täppismehhaanika seadmete erialal. Pärast kooli lõpetamist ei ole hageja erialast tööd teinud. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude ja põhjenduste juurde. II Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista, kuna leiab, et hagiavalduses toodud asjaolud ei vasta tegelikkusele ja hagi on alusetu. Nimetatud korteri omanikuks oli aastal 2003 AS Hansa Liising Eesti ja alates 2006.aprillist on korteri omanikuks OÜ R . Hageja on üksnes üürnik, kes pole kostja andmetel esitanud üürileandjale ühtegi pretensiooni seoses korteri ebapiisava kütmisega.. Samuti pole korteri omanik kostjale esitanud ühtegi korteriga seotud pretensiooni. Hagejal puudub kostjaga õiguslik seos. Ükski elamu XXX korteriomanik pole kunagi kaevanud elamu kütmise peale. Vaatamata sellele, et hagis on toodud, et kostja keeldus küttesüsteemi vahetamisest, eemaldas aga hageja ikkagi nimetatud korteris radiaatorid ja paigaldas torud põranda alla. Sellest võivad olla tingitud ka kütmisega seotud probleemid. Peale selle pole hageja kostjale kütte ega teiste teenuste eest tasunud. Võlgnevuse summas 34 344.75 krooni tasus korteri omanik AS Hansa Liising Eesti. Kostja leiab, et hageja nõue on täielikult tõendamata. Tööleping lõpetati hagejaga 2006.märtsis hoopis katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja esindaja esitatud seisukohtade juurde ja lisas, et hageja nõude rahuldamiseks puudub nii õiguslik ja faktiline alus, sest tõendamata on kahju tekitamine kostja süül. III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära hageja ja tema esindaja ning kostja esindaja seletused ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ega kuulu seetõttu rahuldamisele. Hageja nõuab kostjalt tervisekahjustamisega tekitatud kahju hüvitamist: kostja hallatavas elamus alandati kostja juhatuse poolt 2003.aasta märtsikuus eluruumi kütmist selliselt, et toa temperatuur oli 10 kuni 15 kraadi ning selle tõttu ägenes hagejal bronhiaalastma, mille tõttu omakorda ei ole ta leidnud erialast tööd. Seega tuleb asja lahendamisel lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) lepinguväliseid kohustusi reguleeriva 10.osa 53.peatüki §-dest 1043 ja 1045. VÕS-i § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Nimetatud sättest tulenevalt peavad seega hagi rahuldamiseks üheaegselt leidma tõendamist järgmised asjaolud: 1) kannatanul kahju olemasolu, sealhulgas kahju suurus; 2) selle kahju tekitamine väidetava tekitaja poolt (põhjuslik seos tekkinud kahju ja väidetava

tekitaja tegevuse/tegevusetuse vahel); 3) kahju tekitamise õigusvastasus (süülisus). Arstliku ekspertiisi otsusega nr 213594 (t lk 12) on tõendatud, et hagejal tuvastati 30.08.2005 püsiv osaline töövõimetus (töövõime kaotus 40%) sagedaste ägenemistega bronhiaalastma tõttu. Nimetatud otsus ei sisalda teavet bronhiaalastma tekkimise ja/või selle ägenemise aja kohta. AS-i Ida-Tallinna Keskhaigla pulmonoloogi 23.08.2005 konsultatiivse otsuse (t lk 11) kohaselt seostas hageja ise seda korteris olnud madala temperatuuriga. Seega ei ole tegemist arsti kui eriteadmistega isiku poolt tuvastatud objektiivse asjaoluga, vaid hageja enda subjektiivse arvamusega, milline aga ei vasta tõendi sisule ja mõttele kehtivas tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS). Eeltoodust tulenevalt on seega tõendamata asjaolu, et hagejal püsiva osalise töövõimetuse teke oli põhjustatud nimelt 2003.aasta märtsikuus tema kasutuses olnud eluruumi alandatud kütmisest. Hageja enda selgituste kohaselt kohtuistungitel (t lk 82-84, 97-99) olid tema korteris osad radiaatorid külmad (ei läinud kütteperioodil soojaks) juba aastal 1989, kui ta asus sinna elama ja kui elamu kuulus veel RAS-le Dvigatel; RAS Dvigateli poolt saeti umbes aastal 1991 välja üks radiaator nn nurgatoast, üks köögist ja üks vannitoast; RAS Dvigatel uusi radiaatoreid ei pannud. Seega nähtub hageja selgitustest, et probleemid tema kasutuses oleva korteri kütmisega olid alguse saanud tunduvalt enne kostja moodustamist (KÜ moodustati elamus 1996, t lk 8) ja isegi juhul, kui sellises ebapiisava arvuga radiaatoritega korteris elades arenes hagejal aastate jooksul välja bronhiaalastma, puudub alus selles süüdistada kostjat. Samuti on tõendamata asjaolu, et 2003.aasta märtsikuus tehti kostja juhatuse poolt mingeid toiminguid, mille tulemusena hageja kasutuses olnud korteris toatemperatuur langes 10 kuni 15 kraadini. Kostja esindaja selgituste kohaselt ei esitatud sel ajal juhatusele ühtki pretensiooni ebapiisava toatemperatuuri kohta, sealhulgas ka mitte hagejalt. Samuti ei võtnud ei üldkoosolek ega juhatus vastu mingeid otsuseid, milliseid oleksid puudutanud küttetemperatuuri alandamist kas siis konkreetselt hageja korteris või kogu elamus. Hageja vastupidist tõendavaid tõendeid ei esitanud, sealhulgas ei esitanud hageja ka tõendeid selle kohta, et ta oleks 2003.aasta märtsikuus esitanud vastavasisulise pretensiooni kostja juhatusele. Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui nimetatud ajal oli hageja kasutuses olnud korteris temperatuur mingil põhjusel madalam kui hageja arvates oleks olnud tavaline, ei saa seda kuidagi seostada kostja juhatuse tegevuse/tegevusetusega. Kohus ei nõustu kostja esindaja seisukohaga nagu välistaks kostja vastutuse ainuüksi asjaolu, et hageja ei olnud aastal 2003 enam kostja eluruumi omanik ega seega KÜ liige. Hageja nõue ei ole esitatud liikmelisuse suhte alusel. Küll aga on kohus seisukohal, et hagi kostja vastu ei ole põhjendatud muuhulgas ka tulenevalt korteriühistu seaduse (KÜS) § 2 lg-st 1, mille kohaselt korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜ majandamine toimub selle liikmete (korteriomanike) üldkoosoleku poolt kinnitatava majandustegevuse aastakava kaudu. Vastavalt KÜS § 15 lg-le 1 sisaldab majandustegevuse aastakava muuhulgas korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid. Seega on mõtteliste osade haldamisega seotud majandusküsimuste (milleks vaieldamatult on ka elamu küttesüsteem) otsustamine KÜ liikmete üldkoosoleku pädevuses. Sama tuleneb ka korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg-dest 1 ja 3. Nimetatud seaduse § 16 lg 1 kohaselt on ehituslikust või muust kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorraldamise tegemiseks vajalik korteriomanike kokkulepe. Vastavalt KOS § 17 lg-le 1 võetakse häälteenamusega tehtavad otsused vastu korteriomanike üldkoosolekul. Antud asjas ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et KÜ liikmete üldkoosolekul oleks võetud vastu elamusisese küttesüsteemi vahetamist puudutav otsus ja selleks vajalikud rahalised vahendid oleksid KÜ-l olemas olnud või oleks liikmete poolt otsustatud selleks otstarbeks laenu võtmine. Selline KÜ üldkoosoleku otsus puudub. Kuna vaid liikmete üldkoosolekul on õigus otsustada, milliseid töid ja millal elamus teha, saaks KÜ vastutus tekkida vaid olukorras, kui KÜ juhatus oleks jätnud üldkoosoleku poolt vastuvõetud vastavasisulise otsuse ellu viimata. Selline olukord aga tõendamist ei leidnud.

Vastupidi --- hageja enda selgituste kohaselt ei toetanud teised korteriomanikud tema ettepanekuid elamus radiaatorite vahetamiseks ja gaasiküttele üleminekuks. Vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 16 lg-le 3 (viide nimetatud sättele sisaldub Tallinna Pensioniameti AEKi Tallinna koosseisu otsuses, t lk 12) on hageja seega võimeline tööga elatist teenima, kuid haigusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole ta võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Seega juhul, kui oleks leidnud tuvastamist, et bronhiaalastma tekkis kostja tegevuse/tegevusetuse tõttu, oleks hagejal alus nõuda mitte enam kui 40% kaotatud töötasust, see on osa töötasust, mida ta ei ole võimeline välja teenima, kuna ei ole võimeline tegema tööd kogu normaaltööaja jooksul. Samuti on kohus seisukohal, et isegi juhul, kui muud asjaolud oleksid tõendamist leidnud, ei ole põhjendatud hagetav kahju suurus. Hageja on võtnud kahju (saamata töötasu) arvestamisel (t lk 15) aluseks tema jaoks hüpoteetilise töötasu. Hageja enda selgituste kohaselt ei ole ta kunagi L AS-s insener-konstruktor-disaineri erialal töötanud, kas ei ole teda tervislikel põhjustel keeldutud sellele erialale tööle võtmast. Samas lähtub hageja aga nimelt kahju arvestamisel töötasust, milline oli kirjas nimetatud tööpakkumisel septembris/oktoobris 2005 (t lk 10). Hageja selgitas, et esitas sellele kohale kandideerimiseks avalduse, kuid seda ei rahuldatud. Samas möönis ta, et tal puudub kandidaadilt nõutud laeva- või masinaehitaja kõrgharidus (on täppismehhaaniku kõrgharidus, t lk 91) ja vähemalt 5-aastane töökogemus metallikonstruktsioonide konstrueerimisel/valmistamisel (soovitavalt laevaehituslike) või masinaehituse valdkonnas. Hageja selgituste kohaselt ei ole ta kõrghariduse omandamise järgselt diplomijärgsel eriala töötanud. 2003.aasta märtsikuus töötas ta AS-s T töölisena töötasuga 3000.00 kuni 4000.00 krooni kuus, sealt lahkus omal soovil oktoobris 2003, siis töötas kuni suveni 2004 AS-s B plastmassdetailide liinikontrollina töötasuga keskmiselt 4500.00 krooni kuus, sealt koondati; siis oli peaaegu aasta töötu. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. TsMS § 162 lõigete 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus, lähtudes asjaolust, et hagi rahuldamisele ei kuulu, antud asjas selliselt, et menetluskulud, sealhulgas riigi poolt kantud kulud, jäävad hageja kanda.

Imbi Sidok (allkiri) kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE:

I.Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.