Tsiviilasi nr 2-05-9768
Otsuse teinud kohtu nimi
Harju Maakohus
Otsuse kuupäev
Tallinn, 07.märtsil 2007
Kohtukoosseis
kohtunik Imbi Sidok
Kohtuasi
OÜ hagi AP vastu võlgnevuse sisse nõudmiseks.
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Kohtuotsuse resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Mõista AP ́ilt välja OÜ kasuks põhivõlgnevus 1976.78 (üks tuhat üheksasada seitsekümmend kuus krooni 78 senti) krooni, viivisvõlgnevus 1976.78 (üks tuhat üheksasada seitsekümmend kuus krooni 78 senti) krooni ja kohtukulud kokku 477.68 (nelisada seitsekümmend seitse krooni 68 senti) krooni. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS (AS-i õigusjärglane) ja kostja lepingu, mille alusel AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kauba (mobiiltelefoni) ja nimetatud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei täinud oma kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu lõpetas AS nimetatud lepingu ennetähtaegselt. loovutas AS nõude koos kõrvalkohustustega kostja vastu hagejale. Hageja arvutas kostja võlgnevuselt viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hagi esitamise seisuga on kostja võlgnevus hageja ees 4 953.56 krooni, s h viivis 2 476.78 krooni. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista 4 953.56 krooni ja menetluskulud. Hagiavalduse täienduses muutis hageja hagi alust. Nimelt on hagi aluseks tegelikkuses AS-i ja kostja vahel sõlmitud tähtajaline ja subsideeritava telefoniga mobiilsideteenuste leping. Kostja valis teenuspaketiks mille teenustasu on 200.00 krooni kuus. Kokku on kostjal tasuma 2476.80 krooni, sealhulgas 500.00 krooni leppetrahvi. Hageja palub mõista kostjalt lisaks põhivõlale
välja viivised summas 1976.78 krooni. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. II Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Telefoni kostja AS-ilt ostnud ei ole, mistõttu jääb kostjale arusaamatuks, mida sisaldavad endas nn telefonimaksed. Samuti ei nõustu kostja hagiavalduses märgitud põhivõlgnevuse suurusega ja seetõttu ka viivistega. Selgitusi vastavate summade kohta kostja saanud ei ole. Kostja lõpetas AS-iga mõlemapoolse nõusoleku alusel lepingu, aga juba ja klienditeenindaja ei märkinud vastavasse dokumenti, et kostjal oleks mingisugune võlgnevus. Hagiavaldusele on lisatud valed mobiilsideteenuste kasutamise tingimused. Kuna nõue kostja vastu on korduvalt loovutatud, ei ole vastavalt VÕS § 164 lg-le 3 nõude loovutamine hagejale üldse kehtiv. Seega pole hagejal õigust kostjalt midagi nõuda. Kostja leiab, et antud tsiviilasjas ei ole hageja näol tegemist õigustatud subjektiga. Vastuses hagiavalduse täiendusele jäi kostja esitatud seisukohtade juurde ja lisas, et kostja ei ole alla kirjutanud kokkuleppele, et vaidlused lahendatakse Harju Maakohtus. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. III Kohtu seisukohus Kohus, analüüsinud ja hinnanud poolte seisukohti ja esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on tõendatud ja põhjendatud osaliselt ning kuulub seega ka rahuldamisele osaliselt. Kuna vaidluse aluseks on poolte vahel sõlmitud leping (t lk 49), siis tuleb asja lahendamisel vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-le 11 lähtuda enne võlaõigusseaduse (VÕS-i) kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) sätetest. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuli kohustused täita nõuetekohasel viisil ka kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 kohaselt ei olnud lubatud kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine ja lepingu tingimuste ühepoolne muutmine. Antud asjas puudub poolte vahel vaidlus lepingu (t lk 11) sõlmimise asjaolude üle. Kostja ei vaidlusta, et ta nimetatud lepingu sõlmis ja selle alusel mobiiltelefoni enda kasutusse sai. Vastavalt lepingule oli see sõlmitud tähtajalisena. Lepingu lahutamatuks osaks olnud „GSM-i mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimuste“ (edaspidi Tingimused, t lk 50-53) punkti 8.1 kohaselt, kui leping oli tähtajaline, loeti see sõlmituks üheks aastaks, punkti 8.2 kohaselt jäi teenuspaketis sisalduv mobiiltelefon müüja omandisse kuni ostja oli ühe aasta jooksul müüja teenuseid kasutanud ja maksnud 12 kalendrikuu eest lepingust tulenevad tasud ning punkti 8.5 kohaselt kohustus ostja, juhul, kui leping lõpeb enne ühe aasta möödumist selle sõlmimisest, tagastama mobiiltelefoni või tasuma selle väärtuse müüja poolt esitatava lõpparve alusel koos kuumaksetega lepingu lõppemiseni. Lisaks üldtingimustele oli lepingu allkirjastatud osas (esimese lehel vahetult enne allkirju) kokku lepitud tingimus, mille kohaselt võttis kostja lepingu sõlmimisega endale kohustuse enne ühe aasta möödumist lepingu lõpetamise korral tagastada telefon ja tasuda kuumakseid lepinguperioodi lõpuni. Poolte vahel puudub ka vaidlus, et kostja asus lepingujärgseid teenuseid kasutama. Hageja on esitanud kasutatud teenuste eest kostja lepingujärgsele aadressile väljastatud arved (kokku 4, t lk 55-58). Arvetelt nähtub, et kõneteenust kasutas kostja perioodil lepingu sõlmimisest . Seega edasi pidi ta ülejäänud lepingu kehtivuse ajal tasuma kuumakseid. Hageja väidetel ei tasunud kostja ühtki talle saadetud nimetatud arvet. Kostja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid vastupidise tõendamiseks.
Hageja on tõendanud teatega lepingu lõpetamisest 2-05-9768 (t lk 16), et nende poolt oli väljastatud kostjale tema lepingujärgsele aadressile teade, et seoses temapoolse lepingu regulaarse rikkumisega lõpetab müüja lepingu, kui võlgnevust ei ole tasutud 25 päeva jooksul, arvates teate koostamisest. Puudub vaidlus, et leping ühepoolselt ka ennetähtaega lõpetati. Ka ei ole kostja vaielnud vastu hageja väitele, et lepingu lõpetamisel kostja tema kasutuses olnud telefoni ei tagastanud. Seega tekkis kostjal Tingimuste punktist 8.5 tulenevalt kohustus tasuda hagejale mobiiltelefoni tegelik maksumus ja kuutasud kuni lepinguperioodi lõppemiseni. Vastavalt Ka seda tasumist kostja ei väitnud ega tõendanud. Samas on kohus seisukohal, et mobiiltelefoni tegelikust maksumusest puuduva osa suurus ei ole kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatud. Hageja on nimetatud selle osa nõutavast summast suuruses 500.00 krooni leppetrahviks. Tingimuste punktis 8.5 aga ei leppinud pooled kokku mitte leppetrahvi tasumises, vaid telefoni maksumusest tasumata osa tasumises (see on sisuliselt tekitatud kahju hüvitamises). Hageja ei ole esitanud ühtki tõendit, kust nähtuks kostja kasutusse antud telefoni tegelik maksumus. Ettemakse arvelt (t lk 54) nähtub telefoni maksumusena 999.00 krooni ja selle kostja ka tasus. Vastavalt Tingimuste punktile 7.4 oli kostja kohustatud lepingujärgsed maksed tasuma 15 päeva jooksul arve väljastamise kuupäevast. Kostja sellist enda lepingukohast käitumist ei tõendanud. Seega on hagejal õigus, tulenevalt samast Tingimuste punktist, nõuda kostjalt viivise tasumist 0,5% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hagetav viivise summa on ka kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, mille kohaselt ei loeta mõistlikuks nõuda viivist rohkem kui põhivõlgnevuse suurus. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et põhjendatud ja tõendatud on hageja nõue kostja vastu nii põhivõla kui viivise osas summas 1976.78 krooni ja kostja vastuväited ei anna alust hagi täies ulatuses rahuldamata jätmiseks. Hageja on esitanud sõlmitud lepingu lahutamatu lisana Tingimused, millede kehtivuses hageja on viidatud ja seega siis ka pooltevahelise lepingu sõlmimisel, puudub kohtul alus kahelda. Ka on kostja esitanud nende suhtes vaid paljasõnalisi kahtlusi. Lepingu allkirjastamisel tõendas kostja oma allkirjaga muuhulgas ka asjaolu, et „3.olen tutvunud -i Lepingu, Tingimuste ja hinnakirjade kõigi tingimustega ning kohustun neid täitma;“. Juhul, kui kostja kirjutas tegelikkuses lepingule alla sellega, Tingimustega ja/või hinnakirjadega mitte tutvununa, võttis ta endale riski, et kohustus täitma kohustusi, millede sisu oli talle teadmata. Tingimuste kehtivusele nimetatud asjaolu aga tähtsust ei oma. Kostja on telefoni enda kasutusse saanud ja kasutanud pakutud kõneteenust, seega tuleb selle eest ka tasuda. Tingimuste punktidele 12.2 ja 12.10 vastab nii nõude loovutamine kui vaidluse allumine Tallinna Linnakohtule, nüüdse nimetusega Harju Maakohtule. Asja lahendamisel ei saa lähtuda VÕS-i sätetest, sest pooltevahelise võlasuhe tekkis enne VÕS-i kehtima hakkamist (pooltevaheline leping, mille alusel nõue on esitatud, sõlmiti , VÕS hakkas aga kehtima 01.07.2002. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul tuleb menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele rakendada seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega hagi rahuldamisel kuuluvad TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele ka hageja kohtukulud, s o antud asjas riigilõiv võrdeliselt hagi rahuldatud osaga (maksekorraldus t lk 21) ja tasu õigusabi eest 5% välja mõistetud summast (tõend lk 20).
Imbi Sidok kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.