(tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. märts 2007. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-19770 (endine number 2/25-25725/05)
Tsiviilasi
OÜ (pankrotis) hagi SIASASC vastu võla saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Hageja seaduslik esindaja pankrotihaldur LN Kostja SIASASC Kostja SIASASC seaduslik esindaja TS
Kohtuistungi toimumise aeg
20. veebruar 2007. a
taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6]. Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018 või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358. Asjaolud OÜ (pankrotis) esitas hagi SIASASC vastu 693 524,83 krooni saamiseks. OÜ (pankrotis) ja SIASASCvahel on sõlmitud kuus laenulepingut kogusummas 646 000 krooni, millelt on arvestatud intress ja viivis: ............................ OÜ (pankrotis) esindaja pankrotihaldur LN on pöördunud kostja poole, nõudes laenude tasumist. Kostja võlgnevust likvideerinud ei ole. Laenulepingu p 6.1. kohaselt leppisid pooled kokku, et kõik lepinguga seotud vaidlused, mida ei ole võimalik lahendada läbirääkimiste teel, kuuluvad lahendamisele Tallinna Linnakohtus (nüüd Harju Maakohus). Harju Maakohus edastas J palve LV kompetentsele kohtule üleandmiseks SIASASCkohtukutse ja OÜ (pankrotis) hagimaterjalid (t lk 23-33). J tagastas dokumendid, kuna SIASASCei ilmunud kohtusse dokumentidele järele. Kostja toimunud kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjustest. Kohtukutse on TsMS § 318 lg 2 kohaselt toimetatud kätte kostja seaduslikule esindajale T S . TsMS § 318 lg 2 kohaselt toimetatakse juriidilise isiku või ametiasutuse puhul menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. TS ei ole esitanud tõendeid, et ta on tagasi kutsutud kostja juhatuse liikme kohalt. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohtu põhjendused TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS
§ 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud laenulepingutest nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 646 000 krooni, intressi 24 280 krooni ja viivise 23 244,83 krooni, kokku 693 524,83 krooni tasumist. Esitatud tõendite põhjal kostja kohustust täitnud ei ole. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub väljamõistmisele 693 524,83 krooni hageja kasuks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne TsMS alates 01.01.2006 kehtiva redaktsiooni jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS sätestatut. Hageja oli Tallinna Linnakohtu 10.11.2005 määrusega vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Vastavalt TsMS § 48 lg 1 p-le 2 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) määratakse hagihind vara hagis hagetava vara väärtusega. Hagihind käesolevas tsiviilasjas on 693 524,83 krooni, millele vastav riigilõivu täismäär on riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 ja RLS lisa 1 kohaselt 28 750 krooni. Vastavalt TsMS § 64 lg-le 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus on hagi tagaseljaotsusega täielikult rahuldanud. Kostjalt kuulub riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv 28 750 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt hageja poolt tehtud kulutuste 8 068 krooni väljamõistmist. Vastavalt hageja esitatud arvetele on hageja kandnud käesolevas tsiviilasjas tõlkekulusid summas 8 068 krooni. Vastavalt TsMS § 60 lg 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele kohtukuluna tõlkekulu 8 068 krooni hageja kasuks. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Viivi Villemson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.