lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-103174/8

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 06.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-103174/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1272
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. juuni 2017. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-103174

Tsiviilasi

Xxxxhagi Osaühingu Xxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

447,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja Xxxx(isikukood xxxx)

esindajad

Kostja Osaühing Xxxx (registrikood xxx), seaduslik esindaja Xxxx

Asja läbivaatamine

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Osaühingult Xxxx 158,75 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 7,48 eurot ja alates 07.06.2017 viivis protsendina tasumata põhinõude summalt (158,75 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
3.Menetluskulud jätta 58% ulatuses Xxxx kanda ja 42% ulatuses Osaühingu Xxxx kanda.
4.Määrata kindlaks Xxxx maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja välja mõista Osaühingult Xxxx Xxxx kasuks menetluskulud 42 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
5.
Osaühingul Xxxx menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (06.06.2017). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1.Xxxx(hageja) esitas 19.02.2017 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Osaühingu Xxxx (kostja) suhtes võlgnevuse ja viivise nõudes. Asi anti menetluse jätkamiseks hagimenetluses üle Harju Maakohtule. 26.04.2017 esitas hageja kostja vastu hagi, milles nõuab 375 euro tagastamist, sissenõutavaks muutunud viivist 42,52 eurot ja edasiulatuvalt viivist kuni kohustuse täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt viis hageja sõiduauto kostja juurde remonti 26.11.2015. Tööde eest tasus hageja arve nr 30134 summas 375 eurot. Kostja ei teostanud töid nõuetekohaselt, sest armatuurlaual vea märguanne ei kadunud. 30.11.2015 viga ei õnnestunud kõrvaldada, kuid lubati mudeli varuosa tellida ning võtta hagejaga ühendust. Hageja võttis kolm korda kostjaga ühendust. Kostja tegi hagejale pakkumise pärast lepingust taganemist. Kui lepingust taganemise eeldused ei ole täidetud, siis hageja on lepingu üles öelnud. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping hagejale teenuse osutamiseks, milleks oli sõiduautol ABS hüdromooduli vahetamine. Hageja maksis kostjale 375 eurot. Kostja teostas tellitud töö. Hüdromoodul ei ühildunud teadmata põhjustel sõiduauto tarkvaraga. Kostja teostas täiendavad tööd 30.11.2015 ja 09.12.2015, kuid viga ei õnnestunud parandada. Pärast seda leidis kostja viisi, kuidas viga parandada ning helistas hagejale 31.10.2016. Hageja keeldus pakkumisest ja soovis raha tagastamist. Kostja leiab, et kostja ei keeldunud töövõtulepingujärgse töö tegemisest. Hageja avaldas soovi leping lõpetada 01.11.2016 elektronkirjas. Kostja leiab, et ei ole lepingut oluliselt rikkunud. Hüdromooduli ühildamata jäämine ei takistanud auto kasutamist ega tekitanud hagejale ebamugavusi. Hageja ei andnud kostjale võimalust rikkumise heastamiseks. Kui hageja tugineb lepingu ülesütlemisele, siis kostja on teostanud tööd ja paigaldanud materjale 375 euro tasu eest. Kostja ei ole midagi kokku hoidnud ega tööjõu teistsuguse kasutamisega omandanud. Kostjal on õigus keelduda tasutu tagastamisest kuni hageja tagastab töövõtulepingu alusel sõiduautole paigaldatud töökorras ABS hüdromooduli. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.
4.Käesolevas asjas puudub vaidlus, et poolte vahel on 26.11.2015 sõlmitud hageja sõiduauto Mazda 3 parandamiseks töövõtuleping. Töövõtulepingu eesmärgiks oli sõiduautol ABS hüdromooduli vahetamine ning tasu suuruseks 375 eurot. Hageja on kostjale tasunud 375 eurot (tl 32, 34).
5.Hagi esemeks on hageja kui tellija nõue kostja kui töövõtja vastu töövõtulepingu alusel tasu tagastamiseks seoses lepingust taganemisega. Alternatiivselt tugineb hageja töövõtulepingu ülesütlemisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kostja vahetas ABS hüdromooduli, kuid see ei ühildunud sõiduauto tarkvaraga. Täiendavalt teostatud tööd 30.11.2015 ja 09.12.2015 tulemusi ei andnud. VÕS § 641 lg 1 esimese lause järgi töö peab vastama lepingutingimustele. Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (VÕS § 641 lg 2 p 1). Kohtu hinnangul saab asuda seisukohale, et ABS hüdromoodul pidi ühilduma sõiduauto tarkvaraga ning kaotama veateate armatuurlaual. Kostja teadis töö lepingutingimustele mittevastavusest.
6.Kohus leiab, et kostja on töövõtulepingut oluliselt rikkunud ning töövõtulepingust taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused on täidetud (VÕS § 188 lg 1, § 647 lg 1, 3). Nimetatu tuleneb hageja 28.10.2016 elektronkirjast (tl 33). Tasu tagastamise nõudmist saab vaadelda järeldusliku (konkludentse) taganemisena lepingust. VÕS § 647 lg 1 järgi töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 647 lg 3 järgi nimetatud paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Kohtu hinnangul ei ole kostja teostanud parandustöid mõistliku aja jooksul. Kostja sai lepingutingimustele mittevastavusest teada 26.11.2015 ning ei olnud töid lepingusse vastavusse viinud hiljemalt 28.10.2016 (tl 33). Hageja on nõudnud tasutu tagastamist, millest on üheselt aru saada, et hageja lepingust taganeb, kuna puudust ei ole kõrvaldatud mõistliku aja jooksul. Kostja pakkus tööde parandamist 31.10.2016, kuid enne seda oli hageja juba teatanud, et soovib tasu tagastamist.
7.VÕS § 189 lg 1 järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises. Kohtu hinnangul tuleb käesolevas asjas kohaldamisele VÕS § 189 lg 2 p 1, sest hüdromoodul on paigaldatud hageja autole 26.11.2015 ja on olnud sellest ajast kasutuses. Seega tuleb hageja nõude rahuldamisel arvestada seda, et hageja peab hüvitama kostjale üleantu väärtuse. Kohtu hinnangul saab üleantu väärtuse kindlaks teha arve nr 30134 alusel: hüdromoodul 212,50 eurot ja abimaterjalid 3,75 eurot (käibemaksuta), kokku 216,25 eurot (tl 22). Seega peab kostja hagejale tagastama 158,75 eurot.
8.Hageja nõuab võlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 alusel alates 26.11.2015. Kohtu hinnangul on hagejal õigus nõuda viivist alates sellest, kui kostjal tekkis kohustus raha tagastamiseks, so nädal pärast 28.10.2016. Seega saab viivist arvestada alates 04.11.2016. Perioodi 04.11.2016 kuni 06.06.2017 eest on sissenõutavaks muutunud viivis 7,48 eurot. Hageja viivisenõue TsMS § 367 alusel kuulub rahuldamisele. Menetluskulud
9.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 163 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud 58% ulatuses hageja kanda ja 42% ulatuses kostja kanda.
10.Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Hageja menetluskuluks on riigilõiv 100 eurot. Tulenevalt menetluskulude jaotusest jäävad menetluskulud 42 eurot kostja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad.
11.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja