Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtuniku nimi
Ene Tsefels
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
06.03.2007.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-8588
Tsiviilasi
HV hagi LRvastu alusetu rikastumise teel saadu 13 750 krooni ja intressi, kuni põhinõude täitmiseni, nõudes. Hageja HV hageja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi AS kostja LR kostja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat AL 21.02.2007.a.
Menetlusosalised
Istungi toimumise aeg Istungil osalesid
Hageja HV Hageja esindaja vandeadvokaadi abi AS Kostja LR Kostja esindaja vandeadvokaat AL
Kohtuotsuse resolutsioon
TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega, hagiasjas pool ise määrab, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja elas kõnealuses korteris . Pooled ei ole vaielnud üürilepingu ülesütlemise üle. Poolte vahel käib vaidlus selle üle, kas HV ja LR vahel on sõlmitud üürileping ja kokkulepe ning kas hageja on . kokkuleppe kohaselt kostjale tasunud ette kuue kuu üüri ja kõrvalkulude eest kokku 15 000 krooni. Pooled vaidlevad selle üle, kas sõlmitud üürilepingule (t lk 36) ja sõlmitud kokkuleppele (t lk 5) on alla kirjutanud kostja L.R . Kostja väidab, et tema ei ole . üürilepingule ega ka kokkuleppele oma allkirja andnud ega ole hagejalt 15 000 kr saanud. TsMS § 293 lg 1 järgi kohtul on õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Selgitamaks, kas osundatud vaidlusalustele dokumentidele on alla kirjutanud kostja või keegi teine, teostati asja kohtuliku menetluse käigus LR allkirja ekspertiis. Kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuse ekspertiisiaktis antud arvamuse kohaselt on vaidlusalustele üürilepingule ja . kokkuleppele alla kirjutanud LR. Arvestades eeltoodut, loeb kohus tuvastatuks, et vaidlusalusele üürilepingule ja kokkuleppele on alla kirjutanud LR, vastupidine millegagi tõendamist leidnud ei ole. Kohtul puudub alus kahelda osundatud ekspertiisiaktis antud ekspertide arvamuses. Poolte vahel sõlmitud . kokkuleppe (t lk 5) kohaselt leppisid üürilepingu osapooled (H.V ja L.R ) kokku, et hageja tasub kostjale üürilepingu sõlmimisel ette kuue kuu üüri ja kõrvalkulutuste summa, so kokku 15 000 krooni ja et kostja on selle summa kätte saanud. Kuivõrd poolte kokkuleppe p 5 kohaselt on kostja hagejalt kätte saanud 15 000 kr üürilepingu täitmiseks ja asja kohtuliku menetluse käigus on tuvastamist leidnud, et kokkuleppele on alla kirjutanud kostja nimelt kostja ja ei keegi teine, loeb kohus tuvastatuks asjaolu, et kostja on hagejalt kätte saanud 15 000 kr kuue kuu üüri ja kõrvalkulutuste katteks. Võlaõigusseadus ( VÕS) § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Asjaolu, et üürnik on üürilepingu erakorraliselt üles öelnud, on tõendamist leidnud üürilepingu erakorralise ülesütlemise teatega ( t lk 6), millest nähtuvalt kostja sai kasutada üüripinda . Seega üürnik sai kasutada üürilepingu eset 15 päeva. Järelikult on üürileandja so kostja saanud üüri ja kõrvalkulude eest raha enam. VÕS § 337 kohaselt kui üürnik on üüri või kõrvalkulud üürilepingu lõppemisele järgneva aja eest ette maksnud, peab üürileandja ettemaksu koos käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressiga üürnikule tagastama. Kuna hageja oli maksnud üüri ja kõrvalkulude eest ette 15 000 kr 6 kuu eest ja hageja sai kasutada asuvas korteris üüripinda 1⁄2 kuud, siis on õigustatud hageja nõue saada kostjalt tagasi enammakstud raha üüri ja kõrvalkulude eest. Seega on põhjendatud ja tuleb rahuldada hageja nõue summas 13 750 krooni ja üürilepingu ülesütlemisest kuni otsuse tegemiseni VÕS §-s 94 alusel intressi nõue, mis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga moodustab 1454 kr ja edasi 4 kr päevas kuni nõude rahuldamiseni.
Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kuivõrd otsus on tehtud kostja kahjuks, kannab kostja kogu ulatuses menetluskulud. Hagejal on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 2).
Ene Tsefels
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.