Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

et

tal

ei

ole

alates

Hageja väidab, et osales hooajal Eesti meistrivõistluste esiliigas meeskonna koosseisus. Mitmete ebasoodsate objektiivsete ja subjektiivsete asjaolude kokkulangemise tõttu lõpetas ta selle meeskonna koosseisus mängimise. Hageja väidab, et soovib hooaega jätkata mängijana võistkonna koosseisus. Ta ei soovi ega ole soovinud mängijana osaleda kahes liigas samaaegselt. Rahvaliiga hooaja mängude alguseks, s.o. oli tema suhe esiliiga klubiga lõppenud ning takistusi rahvaliigas mängimiseks ei ole. Hageja väidab ka, et kostja on temale mängijalitsentsi vormistamisel rikkunud mitmeid nõudeid. Ta ei ole kostjale litsentsi väljaandmiseks allkirjastanud ühtegi avaldust; talle ei ole litsentsi olemasolu kinnituseks väljastatud foto ja allkirjaga dokumenti (litsentsi). Tema registreerimine esiliiga mängijaks on toimunud ebakorrektselt ning tema osalusel peetud mängud kuuluvad tühistamisele. Hageja väidab, et kostja on litsentsi tühistamisest keeldumisega rikkunud tema õigust vabale eneseteostamisele (PS § 19). Litsentsi tühistamisest keeldumisega rikutakse tema õigust tegeleda oma lemmikspordialaga. kostja vastuväited Kostja peab nõuet põhjendamatuks. Kostja väidab, et spordiseaduse alusel on kostjal õigus kehtestada spordiala harrastajatele reegleid. Hagejal on õigus tegeleda enda poolt valitud spordialaga, kuid üksnes kehtestatud reegleid järgides. Hageja on Eesti meeste ametlikel meistrivõistlustel osalenud mitmel hooajal ning on kehtestatud reeglitest teadlik ja neid aktsepteerinud. Kostja väidab, et hageja avaldas soovi hooajaks osaleda Eesti meistrivõistluste esiliigas võistkonna koosseisus. Kostja Sporditehniline Toimkond kontrollis mängijate individuaal- ja võistkondlikke taotlusi ja andis võistkonnale, s.h. hagejale mänguloa. Mänguloa andmine toob vältimatult kaasa vastavaks hooajaks mängijalitsentsiga mängija saatuse, mida hageja on neljas mängus kaasa tehes ka kasutanud. Mängijalitsents on lubava, mitte kohustava sisuga. Hagejal on õigus vabalt valida, kas ja millises ulatuses ta seda õigust kasutab. Kostja möönab, et klubides on dokumentatsiooni vormistamisel esinenud puudusi, kuid hageja on mängudes osalemisega selgelt oma esiliigas mängimise tahet avaldanud.

Kostja väidab ka, et i tegevuspõhimõtete hulka kuulub tiitlivõistlustele täiendavalt ka harrastusvõrkpalli võistluste korraldamine. Litsentseeritud mängijate harrastusliigasse üleminek on hooaja kestel keelatud, kuivõrd sellega pärsitakse harrastajate huvi võistlustel osaleda. kohtu seisukoht Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Tsiviilkäibes tekkivad isikutevahelised suhted on võlasuhted. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja ja kostja vahel on õigussuhe või see puudub. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekivad võlasuhted lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest või muust seadusest tulenevast alusest. Spordiseaduse § 1 järgi on seaduse reguleerimisalaks muu hulgas spordi korraldamise üldiste organisatsiooniliste ja õiguslike aluste ning spordiürituste korraldamise nõuete sätestamine. Spordiseaduse § 2 järgi korraldavad ja edendavad sporti riik, kohaliku omavalitsuses üksused ja spordiorganisatsioonid; § 4 p. 3 järgi on spordialaliit spordiala harrastavate spordiklubide üleriigiline ühendus, kes spordiala rahvusvahelise spordialaliidu ning rahvusliku olümpiakomitee liikmena spordiala esindab ja kellel on ainuõigus korraldada üleriigilisi meistrivõistlusi ning anda vastavaid tiitleid. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja osales hooajal Eesti Meistrivõistluste esiliigas meeskonna koosseisus neljas mängus. Vaidlust ei ole ka selles, et osalemiseks samal hooajal hagejale kostja poolt mänguluba ei antud. põhikirja p. 1 järgi on kostja vaba algatuse alusel asutatud ja mittetulundusühinguna tegutsev vabatahtlik ühendus, mille põhitegevus on suunatud võrkpalli arendamisele Eestis. Põhikirja p. 8.3 ja 8.4. järgi arendab muu hulgas aktiivset tegevust oma spordiala tutvustamiseks ja rahva huvi tõstmiseks ning organiseerib võistlusi ning teisi üritusi, osavõtte võistlustest, töötab välja i võistluste juhendeid. Eelnevast tuleneb üheselt, et kostjal on õigus korraldada omal spordialal üleriigilisi võistlusi ning kehtestada võistlussarjades osalemiseks reegleid. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et osalemiseks tuleb juhinduda hooaja üldjuhendist (edaspidi rahvaliiga üldjuhend). Rahvaliiga üldjuhendi p. 1.1 kohaselt on osa i ametlikest võistlustest, milles võivad osaleda kõik harrastusvõrkpallurid, kes ei oma hooajaks või mõne muu riigi võrkpalli alaliidu poolt välja antud mängijalitsentsi, s.o. ei osale Eesti meistrivõistlustel meistri- ega esiliigas. Hageja väidab, et osalemise soovi avaldas ta enne selle liiga hooaja algust. Esimene rahvaliiga mäng toimus . Kostja väidab, et liigas osalemiseks tehtud valik on lubava iseloomuga ning laieneb kogu hooajale. Kohus leiab, et hageja väide rahvaliiga hooaja alguse määratlemises ei ole õige. Rahvaliiga üldjuhendi p. 2.1 järgi saab võistlusteks osavõtuks registreeruda ; mängija lisaregistreerimine on lubatud vaid juhtudel, kui mängija ei ole mänginud rahvaliiga käimasoleval hooajal ühegi

teise võistkonna koosseisus (p. 2.3). Rahvaliiga A-tugevusgrupis mängitakse esimene etapp ajavahemikus ja B-tugevusgrupis ajavahemikus . üldkogu koosolekul kinnitatud Eesti Võrkpalli Liidu tegevusjuhendi (edaspidi võrkpalliliidu tegevusjuhend) p. 1 järgi kehtib tegevusjuhend i poolt korraldatavate võistluste alusena. Võrkpalliliidu tegevusjuhendi p. 4.3.4. järgi lõpeb Eesti ametlikeks võistlusteks nimeline registreerimine vastava aasta 10.septembril. Tegevusjuhendi p. 10.7 järgi litsentseeritakse kõik Eesti meistrivõistlustel ja karikavõistlustel osalevad mängijad. Seega tuleb mängija liigas osalemise kontekstis hooaja alguseks pidada võistlusteks osavõtu registreerimise tähtaja lõppemise aega, mis Eesti meistrivõistluste esiliigas oli ja . Vaidlust ei ole selles, et hageja osales esiliiga mängudes neljal korral pärast nimetatud tähtaegu, . Õige ei ole hageja seisukoht selles, et ta ei teadnud talle vormistatud mängijalitsentsist ega ole selle väljastamiseks ühtegi avaldust teinud. Vastupidist tõendavad hageja avaldus rahvaliiga korraldajatele ja tema tegelik osalemine esiliiga mängudes. Kohus peab vajalikuks märkida, et valitud spordialal meeskonna koosseisus võistlustel osalemine puudutab lisaks hagejale enesele ka teiste klubi- ja meeskonnakaaslaste õigusi ja huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 järgi peavad võlasuhete osalised üksteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas hageja seisukoht selles, et esiliiga meistrivõistlustel tuleb tema osalusel peetud mängud tühistada seetõttu, et ta ei soovi enam hooajaks valitud meeskonna koosseisus osaleda. Hageja on valitud meeskonna koosseisus mängimiseks tahte avaldamisega (mängudes osalemisega) andnud teiste samas meeskonnas ja liigas osalejatele lubaduse, millest tuleneb lojaalsuskohustus. Hageja poolt esile toodud vormivead mängijalitsentsi väljaandmisel ei ole piisavalt kaalukad mängija ja meeskonna vahel suhte puudumise tuvastamiseks. Kohus leiab, et õige ei ole hageja väide selles, et kostja on rikkunud tema õigust vabale eneseteostusele. On õige, et põhiseaduse § 19 järgi on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Samast tuleneb aga igaühe kohustus austada ja arvestada oma õiguste ja vabaduste kasutamisel teiste inimeste õiguste ja huvidega ning käituda seaduspäraselt. Hagejal lasub kohustus järgida valitud kollektiivse iseloomuga spordialal tegutsemiseks kehtestatud reegleid. Vaidlust ei ole selles, et ei saa hooajal osaleda mängijad, kes on samal hooajal osalenud Eesti Meistrivõistluste esiliigas. Kostja kehtestatud reeglitest tulenev kitsendus on hagejale teada, olemuselt mõistlik ja suunatud harrastajate huvide kaitsele. Kitsendus laieneb hagejale üksnes meeskonna valikuga seotud hooaja kestel. Hinnates vastanduvate õiguste ja huvide kaitsmisväärsust peab kohus kaalukamaks spordiala kõigi harrastajate (nii rahvaliiga kui ka esiliiga) õigustusi kogumis. Hageja vastuoluline käitumine meeskonna ja liiga valikus ning sellega taotletud hüve ei kaalu kohtu hinnangul üle teiste samal spordialal osalejate isikute õiguspärast ootust hageja lojaalsusele ja täitmistruudusele. Hageja ei ole muu hulgas kummutanud ka kostja väidet selles, et hagejal on jätkuvalt õigus ja võimalus hooajaks valitud meeskonnas ja liigas mängijana osalemiseks. Hageja on hooajaks valiku tegemisega ise allutanud end kostja kehtestatud reeglitele. Kostja pole hageja poolt esile toodud asjaoludel tema õigusi rikkunud. Kohus jätab tähelepanuta hageja väited, mis on seotud teiste õiguste ja võimeluste kasutamise ja sellest loobumise võimalustega, kuivõrd need ei oma vaidluses tähendust.

kohtukulud Hageja on maksekorraldusega

tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 1 000 krooni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg. 1 järgi tuleb kohtukulud jätta hageja kanda. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162 lg. 1; 230; 436; 438-439; 441-442; põhiseaduse §-st 19; TsÜS §-st 5; VÕS §-st 3 ja 6 ning spordiseaduse §-st 1; 2 ja 4 p. 3 kohus o t s u s t a s: jätta hagi rahuldamata. Jätta kohtukulud hageja kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.