1.Välja mõista hagejalt xxx kostja xxx kasuks menetluskuluna õigusabikulu 1725 (ühe tuhande seitsmesaja kahekümne viie) krooni ulatuses kostja esindaja poolt osutatud õigusabi eest.
2.Jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda.
Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 2. märtsil 2007.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUE
1.23. detsembril 2005.a (postitamise kuupäev) esitatud hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt xxx välja kokku 34500 krooni, sealhulgas põhivõlgnevus 8500 krooni ning viivis (viivitusintress) summas 26000 krooni.
2.Hageja väidete kohaselt sõlmisid pooled 1. septembril 2003.a laenulepingu 03/09/01 (edaspidi laenuleping), mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 10000 krooni ning laenusumma maksti kostjale välja laenulepingu sõlmimise kuupäeval. Sõlmitud laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja tagastama laenusumma maksegraafiku alusel, 1000 krooni iga kuu 15. kuupäeval. Kostja kui laenusaaja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust hageja ees senini täitnud ega laenusummat tagastanud. Kostja on tagastanud viivitusega (20.11.2003.a) üksnes 1500 krooni. Laenulepingu p 1.2.2 kohaselt on laenu osamaksete tasumisega viivitamise korral laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist 0,5% tasumata summalt päevas. Laenusaaja on laenusummast tagastanud 20. novembril 2003.a üksnes 1500 krooni. Hageja arvestuste kohaselt on hageja viivisenõue kostja vastu seisuga 22. detsember 2005.a 27362,50 krooni, millest hageja palub kostjalt välja mõista 26000 krooni. Hageja esindaja on esitanud kostjale 22. juunil 2005.a ka võlateate ning andnud 4. juulini 2005.a täiendava tähtaja laenusumma ja viiviste tasumiseks. Kostja ei ole vaatamata võlateate kättesaamisele laenulepingust tulenevaid kohustusi senini nõuetekohaselt täitnud ning hagejal ei ole õnnestunud kostjaga laenulepingust tulenevate kohustuste osas kokkulepet saavutada.
3.Hagis esitatud nõuete õigusliku alusena on hageja viidanud võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
Kostja hagi ei tunnista.
4.7. märtsil 2006.a esitatud kirjalikus vastuses väidab kostja, et sai laenulepingust teada alles hageja esindaja poolt saadetud võlateatisest. Kostja ei välista iseenesest, et laenulepingul on tema allkiri, kuid selle sisust ta ei olnud teadlik. 1. septembril 2003.a hageja ja kostja lõpetasid pooltevahelist töösuhet ning hageja kui tööandja esitas kostjale allkirjastamiseks paki dokumente. Kostja ei valda eesti keelt ning hageja esitas kiirustades dokumente selgitamata allkirjastamiseks. Lootes hageja heausksusele, allkirjastas kostja kõike, mida talle hageja poolt esitati, uskudes seejuures, et see on vajalik poolte töösuhte lõpetamiseks. Kostja väidab samuti, et ta ei ole saanud hagejalt 10000 krooni ning leiab, et laenuleping on rahatu. Hageja väited laenusumma kättesaamise kohta kostja poolt on kostja hinnangul paljasõnalised, tõendamata ega vasta tegelikkusele.
5.Kostja osundab ka laenulepingu punktile 1.1, millest tulenevalt antakse laenusumma laenusaajale (s.o kostjale) üle sularahas 1. septembril 2003.a. Sellest nähtub kostja hinnangul, et
lepingu allkirjastamise momendiks ei olnud laenusumma üle antud ning see antakse üle tulevikus. Lisaks tuleneb lepingu punktist 4.1, et leping jõustub laenusumma laenusaajale üleandmise momendist. Seega oli laenulepingu kehtivuse eelduseks laenusumma reaalne üleandmine ning järelikult on käesoleval juhul tegemist reaalse (mitte konsensuaalse) lepinguga. Isegi kui oleks tegemist konsensuaalse lepinguga, siis kostja tagasimaksmiskohustus sai tekkida ainult pärast laenusumma vastuvõtmist.
MENETLUSE KÄIK
6.07.11.2006.a toimunud eelistungil esitas kostja vastuväite hageja viivisenõudele, paludes arvestada viivist summas, mis ei ületaks põhivõlgnevust (vt toimik, lk 92 pöördel)
7.Kohtuistungil jäi hageja kirjalikus hagiavalduses esitatud väidete ning nõuete juurde ja palus hagi rahuldada. Kostja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Kostja võttis kohtuistungil omaks asjaolu, et laenuleping on allkirjastatud tema poolt (vt toimik, lk 102).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
9.Pooltel on õiguslik vaidlus küsimuses, kas kostjal on tekkinud 1. septembril 2003.a sõlmitud laenulepingu järgi raha tagasimaksmise kohustus ning hagejal vastav nõudeõigus (nõue). Samuti on kostja leidnud, et hagis nõutav viivis on hageja väidetava kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur.
10.Vastavalt VÕS § 396 lg-le 1 kohustub üks isik (laenuandja) laenulepinguga andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu punkti 1.1 kohaselt toimub laenusumma üleandmine laenusaajale vastavalt poolte kokkuleppele. Laenusumma antakse laenusaajale üle sularahas 1. septembril 2003.a. Lepingu punktis 1.2.1 on pooled kokku leppinud laenu tagasimaksmise graafikus, mille kohaselt pidi esimene tagasimakse (summas 1000 krooni) toimuma hiljemalt 15. oktoobril 2003.a ning viimane 15. juulil 2004.a. Laenuleping sisaldab ka punkti 4.1 järgmises sõnastuses: "Käesolev Leping jõustub laenusumma Laenusaajale üleandmise momendist ja kehtib kuni Laenusaaja poolt oma lepinguliste kohustuste täieliku täitmiseni.". Kohus peab esmalt vajalikuks märkida, et ülalosundatud lepingu punkt 4.1 ei ole iseenesest kooskõlas VÕS § 396 lg-s 1 sisalduva laenulepingu mõiste määratlusega. Kõnealune lepingupunkt seob sisuliselt lepingupoolte õiguste ja kohustuste tekkimise laenusumma reaalse üleandmisega laenusaajale, mitte poolte kokkuleppega laenusumma üleandmise kohta (VÕS § 9 lg 1 ja § 396 lg 1). Lähtuvalt võlaõigusseadusele laienevast üldisest dispositiivsuse põhimõttest (VÕS § 5), saab aga punktis 4.1 sisalduvat kokkulepet lugeda käesoleval juhul kohtu hinnangul kehtivaks. Käsitletav kokkulepe ei ole ka vastuolus võlaõigusseaduse sisu või mõttega.
11.Samas sõltub nii laenulepingu punktist 4.1 kui VÕS § 396 lg-st 1 lähtudes kostja tagasimaksmiskohustuse tekkimine laenusumma eelnevast üleandmisest hageja poolt kostjale. Kuivõrd kostja on eitanud laenusumma reaalset üleandmist, lasub selle asjaolu tõendamisekoormis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-st 1 lähtuvalt hagejal. Tsiviilkoodeksi § 276 lg-tes 1 ja 2 sisalduvaga sarnast tõendamisekoormise jaotust kehtiv õigus ei tunne. Samuti puudub kostjal kui laenusaajal sisuliselt võimalus tõendada negatiivset asjaolu (laenusumma mittesaamist). Kohtu hinnangul ei ole laenusumma tegelik üleandmine kostjale tõendamist leidnud. Laenulepingus puudub kinnitus selle kohta, et kostja oleks laenusumma lepingu sõlmimise hetkeks juba kätte saanud. Lepingu punkti 1.1 sõnastus osundab vastupidiselt pigem tulevikus toimuvale laenusumma üleandmisele. Juhul kui laenusumma olnuks juba lepingu sõlmimise hetkeks kostjale üle antud, puuduks ka ratsionaalne vajadus lepingu punktis
4.1 sisalduva kokkuleppe järele. Muid tõendeid peale laenulepingu hageja enda väide kinnituseks esitanud ei ole. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtted tõendavad kaudselt laenu mittesaamist (vt toimik, lk 48-50; lk 51-57 ja lk 58-66).
12.Tõendatuks ei saa lugeda ka hageja väidet, mille kohaselt on kostja 20. novembril 2003.a laenusumma 1500 krooni ulatuses tagasi maksnud. Kostja väidete kohaselt ei toimunud 1500 krooni tasumine vaidlusaluse õigussuhte raames (vt toimik, lk 101). Puudub vaidlus, et vastavasisuline märge laenulepingul (1500 krooni tagastamise kohta 20. novembril 2003.a) ei ole kirjutatud kostja poolt (vt toimik, lk 102).
13.Võttes aluseks eeltoodu, ei ole pooltel lepingu punktist 4.1 juhindudes tekkinud vastastikkuseid õigusi ja kohustusi. Ka juhul kui asuda seisukohale, et lepingupoolte õigused ja kohustused tekkisid lepingu sõlmimisel, saaks hageja tagastamisnõue tekkida üksnes eeldusel, et laenuese on kostjale üle antud. Viimatinimetatud asjaolu aga tõendamist leidnud ei ole. Kuivõrd lepingujärgsete kohustuste rikkumine kostja poolt ei ole tuvastamist leidnud, puudub alus ka viivisenõude rahuldamiseks. Kohus ei pea seetõttu vajalikuks käsitleda viivisenõude suurusega seonduvaid poolte väiteid. Tulenevalt ülealtoodust jätab kohus hagi rahuldamata.
14.. Kohus jätab TsMS § 238 lg 1 p-st 1 ja lg-st 5 juhindudes lahendi tegemisel arvestamata OÜ Multivara Transport ja xxx vahel sõlmitud töölepingu nr 04/00 (vt toimik, lk 85-87), xxx avalduse töölepingu lõpetamiseks (vt toimik, lk 88) ning maksekorralduse lõpparve väljamaksmise kohta kostjale (vt toimik, lk 89). Tuvastamist leidnud asjaolude kontekstis ei ole kohtu hinnangul tegemist asjakohaste tõenditega.
15.Kooskõlas 1. jaanuaril 2006.a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31. detsembrini 2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31. detsembrini 2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 sätestas, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Õigusabikulude väljamõistmisel tuleb arvestada sama seaduse § 61 lg 1 p-s 1 nimetatud piirmääraga. Kostja on palunud menetluskuludena õigusabikulude summas 5500 krooni väljamõistmist hagejalt (vt toimik, lk 98, lk 102). Lähtudes ülalosundatud TsMS § 61 lg 1 p-st 1 ning arvestades hagi rahuldamata jätmist tervikuna (s.o 34500 krooni ulatuses), kuulub hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele õigusabikulu maksimaalselt 1725 krooni ulatuses. Arvestades asja mahtu ning kostja esindaja eeldatavat töö mahtu on õigusabikulude väljamõistmine nimetatud summas kohtu arvates ka põhjendatud. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu 1725 krooni ulatuses. Hageja menetluskulud jätab kohus hageja enda kanda.
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.