2-05-24427
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. märts 2007.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-24427
Tsiviilasi
Osaühing xxx hagi osaühing xxx vastu 8647,80 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Eelistungi toimumise aeg
-
hageja: Osaühing xxx (registrikood xxxx; asukoht xxx)
-
hageja lepinguline esindaja: Külliki Tammik (AS Julianuse Inkasso Agentuur; asukoht Jõe 3, Tallinn)
-
kostja: osaühing xxx (registrikood xxx)
19. veebruar 2007.a
alustel ning korras. Vastavalt TsMS § 142 lg-le 2 tuleb kajalt tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem
kui
100000
krooni.
Kautsjon
tuleb
tasuda
Rahandusministeeriumi
arveldusarvele kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), mõlemal viitenumber 3100057358.
on
õigus
esitada
kohtuotsuse
peale
apellatsioonkaebus
Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 2. märtsil 2007.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik 26.05.2006.a kohtule esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 8648,90 krooni ning viivise 8647,90 krooni. 23.11.2006.a esitas kostja hagile kirjaliku vastuse, milles vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. 19.02.2007.a toimunud kohtu eelistungile kostja ei ilmunud, ei taotlenud kohtult kõnealuse istungi edasilükkamist ega teatanud istungilt puudumise põhjustest. Kutse istungile saab kohtu hinnangul lugeda TsMS § 323 lg 2 alusel kostjale kättetoimetatuks 19.12.2006.a. Kutses oli kostjat teavitatud kohustusest teatada kohtule õigeaegselt istungile ilmumise võimalikest takistustest ning hoiatatud istungile ilmumata jätmise võimalike õiguslike tagajärgede osas. Hageja esindaja esitas 19.02.2007.a eelistungil kohtule avalduse hagihinna vähendamiseks 8647,80 kroonini ning taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohus rahuldas hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-st 11 tulenevalt kohaldatakse enne 1. juulit 2002.a tekkinud võlasuhtele enne VÕSRS jõustumist kehtinud seadust. Vastavalt vaidlusaluse võlasuhte tekkimise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg-le 1 tuli kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei olnud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. TsK § 191 lg 1 ja § 231 lg 1 alusel oli kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel leppetrahvi (viivist). Käesoleval juhul oli võlgnik vastavalt tellimus-lepingu üldtingimustele kohustatud tasuma iga maksmisega viivitatud päeva eest viivist 0,5% tasumisele kuuluvast summast. Alates 1. juulist 2002.a kehtiva võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 annab võlausaldajale õiguse nõude loovutamiseks võlgniku nõusolekust sõltumata. Nõude loovutamisel lähevad uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile (VÕS § 167 lg 3).
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsust tehti. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Indrek Parrest /allkiri/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.