Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-14686 ( endine 2/33-7344/05)
Otsuse kuupäev
02.03.2007
Kohtunik
Liili Lauri
Kohtuasi
OÜ hagi AS ja AS vastu 550 000 krooni nõudes. 05.02.2007
Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Resolutsioon
Hageja esindaja vandeadvokaadi vanemabi VT Kostjate esindaja adv . IL Kostja AS esindaja GŠ Jätta hagi rahuldamata. Välja mõista hagejalt AS kostja AS õigusabikulu 27 500 krooni.
kasuks
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.
Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja AS vahel haruldaste muldmetallide ostu – müügi leping, hageja kohustus kostjale AS üle andma üle 2750 kg haruldasi muldmetalle ning viimane kohustus tasuma kauba eest 400 000 krooni. Kaup pidi üle antama AS tollilaos. Kauba üleandmist tõendab kaubadeklaratsioon, tasuda tulnuks kauba eest . Kostjad vastutavad
solidaarselt, kostja AS on oma ettevõtte üle andnud AS- le , neil on sama juriidiline aadress ja tegevusala, kinnistud on võõrandatud AS- le , juhatuse liikmete nimekiri kattub osaliselt, ühe ja sama majandusaasta jooksul on kostja AS oma majandustegevust ja töötajate arvu oluliselt vähendanud, ning samas AS suurendanud. Hagejal on viivitusintressi nõue summas 150 000 krooni. Kokku on hageja nõue 550 000 krooni. Kostjate vastuväited. Kostjad on esitanud ühised vastuväited, hagi ei tunnista. Hagi kostja AS vastu ei ole põhjendatud, ettevõtte üleminek on oletuslik, puudub õigusjärglus. Kostja AS on reaalselt tegutsev äriühing, on nimetatud äriühing oma vara müünud mitmetele äriühingutele. Käesolev hagi on koostatud leping sõlmiti , nõue muutus sissenõutavaks vastavalt lepingule VõSRakS § 9 lõikele 2 algas aegumise tähtaeg ja nõue aegus. Kaubadeklaratsioon ei tõenda kauba ega ka kauba omandiõiguse üleminekut kostjale, sealt nähtuvalt on kauba omanik hageja. Viidatud kaupade valdus ei ole kunagi üle läinud kostjale ega ka omandiõigus, mistõttu ei saa ka maksekohustust tekkida. Nimetud tehing on tühine, vastavalt komisjonilepingule nr 01, müüs hageja ja ostis asuvas AS tollilaos asuva kauba ning kostja AS oli tollidokumentide vormistaja tollilaos. Sama lepingu kohaselt ostu- müügi lepingu müüja ja komisjonäri AS vahel on komisjonilepingu lisadeks ja eraldi iseseisvat juriidilist jõudu ei oma. Ostja Ltd on kostjale komisjonitasu ka maksnud, mida kinnitab kassa sissetuleku order , mingit ostu – müüki hageja ja kostja vahel ei toimunud. Viivis on arvestatud vääralt, kostja viitab ka VÕS §- le 162. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja on esitanud ka vastuväite nõude võimaliku aegumise osas, mis aga ei ole põhjendatud, hagi on esitatud 30.06.2005.a. hagi tuleb jätta rahuldama selle tõendamatuse tõttu. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002.a, kohaldatakse seni kehtinud seadust. Vastavalt võlaõigusseaduse , tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § - le 2 asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1 juulit 2002.a. kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, § 12 lg järgi kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele , mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust.
Lepingute sõlmimise ajal kehtinud Tsiviilkoodeksi § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele, samuti ei ole Tsiviilkoodeksi § 174 kohaselt lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest. Pooled tõlgendavad erinevalt sõlmitud ostu – müügi lepingu sisu, vastavalt TsMS § - le 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele, kolmandast lõikest tulenevalt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Hageja tugineb oma nõudes sõlmitud ostu – müügi lepingule ning kaubadeklaratsioonile. Kostja on asja menetlemisel esitanud ka komisjonilepingu lepingu on sõlminud komisjonär AS , müüja AS ja ostja Ltd , millest nähtub, et kostja teostas tollidokumentide vormistamist AS tollilaos ning müüja ja komisjonäri ning komisjonäri ja ostja vahel sõlmitud ostu – müügilepingud on lepingu lisaks ega oma iseseisvat juriidilist jõudu ning kauba eest tasumine peab toimuma otse müüja ja ostja vahel, lepingud ja arved , mis on kirjutatud komisjonärile ja komisjonäri nimel ei ole lepingud ega arved kauba eest tasumiseks, vaid tehtud tollivormistuseks. Lepingute sõlmimisel on vajalik välja selgitada asjaosaliste lepingupoolte tegelik tahe, millele olid suunatud õigused ja kohustused konkreetsete kokkulepete sõlmimisel. Kohtus on ütlusi andnud VK, kes on allkirjastanud . kaubadeklaratsiooni ja komisjonilepingu, tema ütluste kohaselt olid tal volitused transpordi ja tollidokumentide vormistamiseks, tunnistaja kinnitas oma ütlustega kostja vastuväited komisjonilepingu sõlmimise osas, mille järgi metallieksport vajas litsentsi, metalli väljatoimetamiseks vajati vahendajat, kauba omanikuks sai Ltd. Kohtule esitatud volikirjast ., nähtub, et IA AS esindajana on volitanud tunnistajat teostama piiritollipunktis juriidilisi ja finantsmajanduslikke tehinguid kaubaartikli ``muldmetallide oksiidid`` osas. Hageja ei ole ümber lükanud komisjonilepingu seotust ostu – müügi lepinguga ning kaubadeklaratsiooniga. Kohtus andis ütlusi IA, kes oli vaidlusaluse lepingu läbirääkija ja sõlmija AS poolt. Tunnistaja vastused küsimustele olid suures osas ́`ei mäleta``, samuti jäi ta vastuse võlgu, kas lisaks ostu- müügi lepingule seoses vaidlusaluse tehinguga allkirjastas ta veel mingeid dokumente. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, hageja väide, et IA ei ole allkirjastanud komisjonilepingut , on paljasõnaline. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Ostja kohustus maksma komisjonärile komisjonitasu 0,1% lepingu väärtusest, kassa sissetulekuorderiga on tõendatud, et ostja Ltd on kostjale tasunud 750 krooni. Kostja esitas kohtule ka AS , AS , Ltd ja AS vahelise kokkuleppe, mis on sõlmitud . , kus asjaosalised isikud on deklareerinud, et pooltel ei ole rahalisi pretensioone. Tsiviilõiguste – ja kohustuste tekkimise aluseks ei saa olla ainuüksi tolliformaalsused või kaubadeklaratsioonid, esitatud ja eelpool viidatud kirjalike tõendite põhjal saab teha järelduse, et poolte vahel ei tekkinud ostu- müügi lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi, mis tooks kaasa kostjale kohustuse kauba eest tasuda. Lepingu vormistamise ajal kehtinud TsK § 242 lg 1 kohaselt ostu- müügi lepingu järgi kohustub müüja vara üle andma ostja omandusse, ostja aga
kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Kuivõrd tõendamist ei ole leidnud vara üleandmine ostja omandusse, puudub alus ka rahalisel nõudel kostja vastu. Kostja on põhjendatult viidanud ka erinevustele deklaratsioonil ``kaubadeklaratsioon/import`` ( käsikirjaline märge), kus hageja poolt esitatud deklaratsioonil on lahtris 18 pealkirjaga ``transpordivahend saabumisel`` märgitud tekst kauba ostja AS , lahtris , tekst invoice , lahtris kauba maksumus ja 400 000 krooni ning tähis MgNd 2760,0 kg, ning AS pitser ja allkiri, tolliloa arhiivist esitatud deklaratsioonil nimetatud andmed puuduvad. Kohtu nõudel on MTA Põhja maksu ja tollikeskuse arhiivist välja nõutud kaubadeklaratsioon ja seotud dokumendid, kus sama deklaratsioon ei kajasta hageja poolt esitatud deklaratsiooni koopial andmeid, millele kostja esindaja on tähelepanu juhtinud. Viiviste nõue ei kuulu rahuldamisele, kuivõrd hageja nõue kostjate vastu põhinõude osas ei ole tõendatud. Kohus ei pea vajalikuks anda õiguslikku hinnangut AS õigusjärgluse osas AS suhtes, kuivõrd tõendamist ei ole leidnud, et hageja oleks kauba 2750 kg haruldasi muldmetalle kostjale AS kui ostjale üle andnud ja hagi jääb rahuldamata seetõttu AS vastu, mistõttu ei saa asjas tähtsust omada solidaarne vastutus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Poolte õigusabikulu tuleb lahendada kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel . Kostja AS on esitanud taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks summas 47 152.80 krooni, arvestades TsMs § 61 lg 1 p 1 kuulub hagejalt väljamõstmisele 27 500 krooni. Hagi esitamisel tasutud riigilõiv tuleb jätta kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel hageja enda kanda.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.